TEXT 4

Tekst

Text

sāṅkhya-yogau pṛthag bālāḥ
pravadanti na paṇḍitāḥ
ekam apy āsthitaḥ samyag
ubhayor vindate phalam

Synonyms

sāṅkhya — materiaalse maailma analüütiline uurimine; yogau — pühendunud teenimisena sooritatav töö; pṛthak — erinev; bālāḥ — vähem arukad; pravadanti — ütlevad; na — mitte kunagi; paṇḍitāḥ — õpetatud; ekam — ühes; api — isegi; āsthitaḥ — asetsedes; samyak — täielik; ubhayoḥ — mõlema; vindate — naudib; phalam — tulemust.

sāṅkhya — analytical study of the material world; yogau — work in devotional service; pṛthak — different; bālāḥ — the less intelligent; pravadanti — say; na — never; paṇḍitāḥ — the learned; ekam — in one; api — even; āsthitaḥ — being situated; samyak — complete; ubhayoḥ — of both; vindate — enjoys; phalam — the result.

Translation

Ainult teadmisteta inimesed eristavad pühendunud teenimist [karma- joogat] materiaalse maailma analüütilisest uurimisest [sāṅkhyast]. Need, kes on tõeliselt targad, ütlevad, et see, kes astub ühele neist kahest teest, saavutab nende mõlema tulemused.

Only the ignorant speak of devotional service [karma-yoga] as being different from the analytical study of the material world [Sāṅkhya]. Those who are actually learned say that he who applies himself well to one of these paths achieves the results of both.

Purport

Materiaalse maailma analüütilise uurimise eesmärk on tuvastada kõige eksisteeriva hing. Materiaalse maailma hingeks on Viṣṇu ehk Ülihing. Jumala pühendunud teenimine hõlmab ka Ülihinge teenimist. Ühe protsessi eesmärgiks on leida puu juur, teise eesmärgiks seda juurt kasta. Sāṅkhya filosoofia tõeline uurija leiab materiaalse maailma juure, Viṣṇu, ning seejärel rakendab end täiuslikele teadmistele toetudes Jumala teenimisse. Seepärast pole põhiolemuslikult nende kahe protsessi vahel mingit erinevust, sest mõlema eesmärk on Viṣṇu. Need, kes pole teadlikud nende protsesside lõplikest eesmärkidest, ütlevad, et sāṅkhya ja karma-jooga pole samased; see aga, kes omab põhjalikke teadmisi, on teadlik neid erinevaid protsesse ühendavast eesmärgist.

The aim of the analytical study of the material world is to find the soul of existence. The soul of the material world is Viṣṇu, or the Supersoul. Devotional service to the Lord entails service to the Supersoul. One process is to find the root of the tree, and the other is to water the root. The real student of Sāṅkhya philosophy finds the root of the material world, Viṣṇu, and then, in perfect knowledge, engages himself in the service of the Lord. Therefore, in essence, there is no difference between the two because the aim of both is Viṣṇu. Those who do not know the ultimate end say that the purposes of Sāṅkhya and karma-yoga are not the same, but one who is learned knows the unifying aim in these different processes.