Skip to main content

TEXT 29

TEXT 29

Tekst

Texte

bhoktāraṁ yajña-tapasāṁ
sarva-loka-maheśvaram
suhṛdaṁ sarva-bhūtānāṁ
jñātvā māṁ śāntim ṛcchati
bhoktāraṁ yajña-tapasāṁ
sarva-loka-maheśvaram
suhṛdaṁ sarva-bhūtānāṁ
jñātvā māṁ śāntim ṛcchati

Synonyms

Synonyms

bhoktāram — nautijat; yajña — ohverduste; tapasām — ja askeeside; sarva- loka — kõikide planeetide ja sealsete pooljumalate; mahā-īśvaram — Kõigekõrgemat Jumalat; su-hṛdam — heategijat; sarva — kõikide; bhūtānām — elusolendite; jñātvā — sedasi teades; mām — Mind (Jumal Kṛṣṇat); śāntim — vabadust materiaalsetest piinadest; ṛcchati — inimene saavutab.

bhoktāram: le bénéficiaire; yajña: des sacrifices; tapasām: et des pénitences et austérités; sarva-loka: de toutes les planètes et de tous les devas qui y résident; maha-īśvaram: le Seigneur Suprême; su-hṛdam: le bienfaiteur; sarva: de tous; bhūtānām: les êtres; jñātvā: sachant cela; mām: Moi (Śrī Kṛṣṇa); śāntim: le soulagement des souffrances matérielles; ṛcchati: obtient.

Translation

Translation

Mind täielikult teadvustav inimene, kes teab, et Mina olen kõikide ohverduste ja askeeside lõplik nautija, kõikide planeetide ja pooljumalate Kõigekõrgem Jumal, kõikide elusolendite heasoovija ja heategija, vabaneb materiaalsetest kannatustest.

Parce qu’il Me sait le bénéficiaire ultime de tous les sacrifices et de toutes les austérités, le Souverain Suprême de toutes les planètes et de tous les devas, l’ami et bienfaiteur de tous les êtres, l’être pleinement conscient de Ma personne échappe aux souffrances matérielles et connaît dès lors la paix.

Purport

Purport

Illusoorse energia küüniste vahele sattunud tingimustest sõltuvad hinged püüavad saavutada rahu materiaalses maailmas. Kuid nad ei tea rahu valemit, mida selgitatakse käesolevas „Bhagavad-gītā" osas. Parim valem rahu saavutamiseks on järgmine: Jumal Kṛṣṇa on inimeste kõikide tegevuste nautija. Inimesed peaksid rakendama kõik Jumala transtsendentaalsesse teenimisse, sest Tema on kõikide planeetide ja sealsete pooljumalate omanik. Mitte keegi pole Temast võimsam. Ta on võimsam kui kõige võimsamad pooljumalad – Śiva ja Brahmā. „Vedad" („Śvetāśvatara Upaniṣad" 6.7) kirjeldavad Kõigekõrgemat Jumalat sõnadega tam īśvarāṇāṁ paramaṁ maheśvaram. Illusiooni mõju all püüavad elusolendid ise olla jumalad kõige nähtava üle, kuid tegelikult alluvad nad Jumala materiaalsele energiale. Jumal on materiaalse looduse valitseja ning tingimustest sõltuvad hinged on allutatud materiaalse looduse rangetele seadustele. Mõistmata neid ilmselgeid fakte, pole võimalik saavutada selles maailmas rahu, ei isiklikult ega ühiskondlikult. Kṛṣṇa teadvus tähendab mõistmist, et Jumal on kõrgeim valitseja ning kõik elusolendid, sealhulgas võimsad pooljumalad, on Tema alluvad. Täielikku rahu on võimalik saavutada üksnes täielikult Kṛṣṇa teadvuses viibides.

Les âmes conditionnées, emprisonnées dans les serres de l’énergie illusoire, désirent toutes avec ardeur trouver la paix en ce monde, mais ignorent les conditions requises pour l’obtenir. La Bhagavad-gītā nous en donne le secret: reconnaître Kṛṣṇa comme le bénéficiaire de toutes les activités humaines. L’homme doit tout sacrifier au service transcendantal du Seigneur, car toutes les planètes et leurs dirigeants, les devas, Lui appartiennent. Aussi les Védas (Śvetāśvatara Upaniṣad 6.7) déclarent-ils: tam īśvarāṇāṁ paramaṁ maheśvaram. Personne ne Lui est supérieur. Il surpasse même Brahmā et Śiva, les plus grands des devas.

Sous l’emprise de l’illusion, les êtres distincts cherchent à se rendre maîtres de tout ce qui les entoure, alors qu’en réalité, l’énergie matérielle, l’énergie inférieure du Seigneur, les domine entièrement. Le Seigneur règne sur la nature matérielle, quand toutes les âmes conditionnées sont assujetties à ses lois rigoureuses. À moins de comprendre ces vérités fondamentales, on ne peut connaître la paix, tant individuellement que collectivement. La paix parfaite ne s’obtient que par le complet développement de la conscience de Kṛṣṇa. Et être conscient de Kṛṣṇa, c’est d’abord avoir compris que Kṛṣṇa est le maître absolu, et que tous les êtres distincts, y compris les puissants devas, Lui sont subordonnés.

Käesolev, viies peatükk on Kṛṣṇa teadvuse praktiline selgitus, mida tavaliselt tuntakse karma-jooga nime all. Siin vastatakse palju mõttespekulatsioone tekitavale küsimusele, kuidas saab karma-jooga abil jõuda vabanemiseni. Tegutseda Kṛṣṇa teadvuses tähendab tegutseda täie teadmisega, et Jumal on kõige valitseja. Selline tegevus ei erine transtsendentaalsetest teadmistest. Bhakti-jooga on otsene Kṛṣṇa teadvus, jñāna-jooga on aga bhakti-joogani viiv tee. Kṛṣṇa teadvus tähendab tegutsemist täie teadmisega oma suhetest Kõrgeima Absoluudiga ning selle teadvuse täiuslikkuseks on täielikud teadmised Kṛṣṇast ehk Jumala Kõrgeimast Isiksusest. Puhas hing on Jumala fragmentaarse lahutamatu osakesena Jumala igavene teener. Kuna ta soovib valitseda māyā üle, satub ta māyā ehk illusiooniga kokkupuutesse, ning see põhjustab talle rohkelt kannatusi. Nii kaua kui ta on kokkupuutes mateeriaga, on ta sunnitud tegutsema vastavalt materiaalsetele vajadustele. Kui ta tegutseb Kṛṣṇa teadvuses, tõuseb ta vaimsesse ellu aga isegi siis, kui ta viibib veel mateeria mõjuvallas. Mida enam on inimene vaimsel teel edasi liikunud, seda enam on ta vaba mateeria küüniste vahelt. Jumal on kõigi suhtes erapooletu. Kõik sõltub oma kohustuste praktilisest täitmisest Kṛṣṇa teadvuses, mis aitab inimesel alati kontrollida oma meeli ning vabaneda iha ja viha mõju alt. Ning see, kes arendab Kṛṣṇa teadvust kõrvalekaldumatult, kontrollides eespool nimetatud kirgi, viibib tõepoolest transtsendentaalsel ehk brahma-nirvāṇa tasandil. Kaheksaastmelisi jooga müstitsisme praktiseeritakse Kṛṣṇa teadvuses iseenesest, sest Kṛṣṇa teadvust praktiseerides täidab inimene kaheksaastmelise jooga lõplikku eesmärki. Inimene võib järk-järgult areneda yama, niyama, āsana, prāṇāyāma, pratyāhāra, dhāraṇā, dhyāna ja samādhi praktiseerimise läbi, kuid need on vaid ettevalmistavad astmed pühendunud teenimisega saavutatavale täiuslikkusele, mis ainsana suudab tuua inimesele rahu. See on elu kõrgeim täiuslikkus.

Ce cinquième chapitre expose de façon pratique la conscience de Kṛṣṇa, qu’on connaît également sous le nom de karma-yoga. La question des jñānīs, à savoir comment atteindre la libération par la pratique du karma-yoga, y trouve une réponse. Les actions accomplies dans le cadre de la conscience de Kṛṣṇa – en ayant parfaitement conscience de la suprématie du Seigneur – et le savoir transcendantal sont de nature identique. De fait, le jñāna-yoga mène au bhakti-yoga, la pure conscience de Kṛṣṇa.

L’homme conscient de Kṛṣṇa agit en ayant connaissance de la relation qui l’unit au Seigneur. Sa conscience ne sera pleinement épanouie que lorsqu’il connaîtra parfaitement Kṛṣṇa, Dieu, la Personne Suprême. L’âme pure, en tant que partie intégrante et fragment de Dieu, est Son éternelle servante. Mais dès qu’elle entre en contact avec māyā, la nature matérielle illusoire, à cause de son désir de domination, elle s’expose à maintes souffrances. Et tant que ce contact avec la matière se poursuit, l’âme agit en fonction de ses besoins matériels.

La pratique de la conscience de Kṛṣṇa, parce qu’elle éveille notre conscience spirituelle, nous permet de vivre une vie spirituelle au cœur même de la matière. Et plus on progresse dans cette voie, plus on se libère des griffes de la matière.

Le Seigneur est impartial. Tout dépend du bon accomplissement de ses devoirs dans la conscience de Kṛṣṇa, qui aident à maîtriser les sens et à vaincre les influences de la convoitise et de la colère. En dominant ses passions, on préserve sa conscience de Kṛṣṇa et on se maintient au niveau transcendantal appelé brahma-nirvāṇa. La conscience de Kṛṣṇa intègre automatiquement le yoga en huit phases, car elle conduit au but ultime. On peut s’élever graduellement par la pratique de yama, niyama, āsana, prāṇāyāma, pratyāhāra, dhāraṇā, dhyāna et samādhi, mais ces huit étapes ne sont qu’un prélude à la perfection suprême, perfection atteinte par la pratique du service de dévotion, qui seul peut donner la paix à l’homme.

Selliselt lõpevad Bhaktivedanta selgitused „Śrīmad Bhagavad-gītā" viiendale peatükile, mis käsitlesid karma-joogat ehk tegevust Kṛṣṇa teadvuses.

Ainsi s’achèvent les teneurs et portées de Bhaktivedanta sur le cinquième chapitre de la Śrīmad Bhagavad-gītā traitant du karma-yoga, l’action dans la conscience de Kṛṣṇa.