TEXT 29

Tekst

bhoktāraṁ yajña-tapasāṁ
sarva-loka-maheśvaram
suhṛdaṁ sarva-bhūtānāṁ
jñātvā māṁ śāntim ṛcchati

Synonyms

bhoktāram — nautijat; yajña — ohverduste; tapasām — ja askeeside; sarva- loka — kõikide planeetide ja sealsete pooljumalate; mahā-īśvaram — Kõigekõrgemat Jumalat; su-hṛdam — heategijat; sarva — kõikide; bhūtānām — elusolendite; jñātvā — sedasi teades; mām — Mind (Jumal Kṛṣṇat); śāntim — vabadust materiaalsetest piinadest; ṛcchati — inimene saavutab.

bhoktāram — den begunstigede; yajña — ved ofringer; tapasām — og bodsøvelser og askese; sarva-loka — over alle planeter og deres halvguder; mahā-īśvaram — den Højeste Herre; su-hṛdam — velgøreren; sarva — af alle; bhūtānām — de levende væsener; jñātvā — efter således at have forstået; mām — Mig (Herren Kṛṣṇa); śāntim — lindring fra materielle kvaler; ṛcchati — han opnår.

Translation

Mind täielikult teadvustav inimene, kes teab, et Mina olen kõikide ohverduste ja askeeside lõplik nautija, kõikide planeetide ja pooljumalate Kõigekõrgem Jumal, kõikide elusolendite heasoovija ja heategija, vabaneb materiaalsetest kannatustest.

En person, der er i fuld bevidsthed om Mig og kender Mig som den endelige nyder af alle former for offerhandling og askese, som den Højeste Herre over alle planeter og halvguder og som alle levende væseners velgører og velynder, opnår fred fra de materielle lidelser.

Purport

Illusoorse energia küüniste vahele sattunud tingimustest sõltuvad hinged püüavad saavutada rahu materiaalses maailmas. Kuid nad ei tea rahu valemit, mida selgitatakse käesolevas „Bhagavad-gītā" osas. Parim valem rahu saavutamiseks on järgmine: Jumal Kṛṣṇa on inimeste kõikide tegevuste nautija. Inimesed peaksid rakendama kõik Jumala transtsendentaalsesse teenimisse, sest Tema on kõikide planeetide ja sealsete pooljumalate omanik. Mitte keegi pole Temast võimsam. Ta on võimsam kui kõige võimsamad pooljumalad – Śiva ja Brahmā. „Vedad" („Śvetāśvatara Upaniṣad" 6.7) kirjeldavad Kõigekõrgemat Jumalat sõnadega tam īśvarāṇāṁ paramaṁ maheśvaram. Illusiooni mõju all püüavad elusolendid ise olla jumalad kõige nähtava üle, kuid tegelikult alluvad nad Jumala materiaalsele energiale. Jumal on materiaalse looduse valitseja ning tingimustest sõltuvad hinged on allutatud materiaalse looduse rangetele seadustele. Mõistmata neid ilmselgeid fakte, pole võimalik saavutada selles maailmas rahu, ei isiklikult ega ühiskondlikult. Kṛṣṇa teadvus tähendab mõistmist, et Jumal on kõrgeim valitseja ning kõik elusolendid, sealhulgas võimsad pooljumalad, on Tema alluvad. Täielikku rahu on võimalik saavutada üksnes täielikult Kṛṣṇa teadvuses viibides.

FORKLARING: De betingede sjæle, der er i kløerne på den illusoriske energi, er alle ivrige efter at få fred i den materielle verden. Men de kender ikke opskriften på fred, som den bliver forklaret i denne del af Bhagavad-gītā. Den bedste fredsformular er slet og ret denne: Herren Kṛṣṇa er den begunstigede nyder af alle menneskets aktiviteter. Mennesker bør give alt til Herrens transcendentale tjeneste, for Han er ejeren af alle planeter og halvguderne derpå. Ingen er større end Ham. Han er større end de største halvguder, Herren Śiva og Herren Brahmā. I Vedaerne (Śvetāśvatara Upaniṣad 6.7) bliver Herren beskrevet som tam īśvarāṇāṁ paramaṁ maheśvaram. Under illusionens fortryllelse prøver de levende væsener at blive herrer over alt, de ser, men i virkeligheden ligger de under for Herrens materielle energi. Herren er herskeren over den materielle natur, og de betingede sjæle er underlagt den materielle naturs strenge love. Medmindre man forstår disse nøgne kendsgerninger, kan det ikke lade sig gøre at få fred i verden, hverken individuelt eller kollektivt. Dette er, hvad Kṛṣṇa-bevidsthed indebærer: Herren Kṛṣṇa er den højeste hersker, og alle levende væsener inklusive de store halvguder er Hans underordnede. Man kan kun opnå perfekt fred i fuldstændig Kṛṣṇa-bevidsthed.

Käesolev, viies peatükk on Kṛṣṇa teadvuse praktiline selgitus, mida tavaliselt tuntakse karma-jooga nime all. Siin vastatakse palju mõttespekulatsioone tekitavale küsimusele, kuidas saab karma-jooga abil jõuda vabanemiseni. Tegutseda Kṛṣṇa teadvuses tähendab tegutseda täie teadmisega, et Jumal on kõige valitseja. Selline tegevus ei erine transtsendentaalsetest teadmistest. Bhakti-jooga on otsene Kṛṣṇa teadvus, jñāna-jooga on aga bhakti-joogani viiv tee. Kṛṣṇa teadvus tähendab tegutsemist täie teadmisega oma suhetest Kõrgeima Absoluudiga ning selle teadvuse täiuslikkuseks on täielikud teadmised Kṛṣṇast ehk Jumala Kõrgeimast Isiksusest. Puhas hing on Jumala fragmentaarse lahutamatu osakesena Jumala igavene teener. Kuna ta soovib valitseda māyā üle, satub ta māyā ehk illusiooniga kokkupuutesse, ning see põhjustab talle rohkelt kannatusi. Nii kaua kui ta on kokkupuutes mateeriaga, on ta sunnitud tegutsema vastavalt materiaalsetele vajadustele. Kui ta tegutseb Kṛṣṇa teadvuses, tõuseb ta vaimsesse ellu aga isegi siis, kui ta viibib veel mateeria mõjuvallas. Mida enam on inimene vaimsel teel edasi liikunud, seda enam on ta vaba mateeria küüniste vahelt. Jumal on kõigi suhtes erapooletu. Kõik sõltub oma kohustuste praktilisest täitmisest Kṛṣṇa teadvuses, mis aitab inimesel alati kontrollida oma meeli ning vabaneda iha ja viha mõju alt. Ning see, kes arendab Kṛṣṇa teadvust kõrvalekaldumatult, kontrollides eespool nimetatud kirgi, viibib tõepoolest transtsendentaalsel ehk brahma-nirvāṇa tasandil. Kaheksaastmelisi jooga müstitsisme praktiseeritakse Kṛṣṇa teadvuses iseenesest, sest Kṛṣṇa teadvust praktiseerides täidab inimene kaheksaastmelise jooga lõplikku eesmärki. Inimene võib järk-järgult areneda yama, niyama, āsana, prāṇāyāma, pratyāhāra, dhāraṇā, dhyāna ja samādhi praktiseerimise läbi, kuid need on vaid ettevalmistavad astmed pühendunud teenimisega saavutatavale täiuslikkusele, mis ainsana suudab tuua inimesele rahu. See on elu kõrgeim täiuslikkus.

Kapitel 5 er en praktisk forklaring af Kṛṣṇa-bevidsthed, der almindeligvis kaldes karma-yoga. Hermed besvares det mentalt spekulative spørgsmål om, hvorledes karma-yoga kan føre til befrielse. At handle i Kṛṣṇa-bevidsthed er at arbejde i fuldstændig viden om Herren som herskeren. Den slags arbejde er ikke forskelligt fra transcendental viden. Direkte Kṛṣṇa-bevidsthed er bhakti-yoga, og jñāna-yoga er en vej, der fører til bhakti-yoga. Kṛṣṇa-bevidsthed betyder at handle i fuld viden om sit forhold til den Højeste Absolutte, og fuldendelsen af denne bevidsthed munder ud i fuld kundskab om Kṛṣṇa, Guddommens Højeste Personlighed. En ren sjæl er Guds evige tjener som Hans fragmentariske uadskillelige del. Han (sjælen) kommer i kontakt med māyā, illusion, på grund af sit ønske om at herske over māyā, og det er grunden til hans mange lidelser. Så længe man er i kontakt med materie, bliver man nødt til at handle på sine materielle behov. Kṛṣṇa-bevidsthed fører imidlertid én til åndeligt liv, selv mens man stadig befinder sig under materiens domæne, for det er en vækkelse af ens åndelige eksistens igennem en praksis af den i den materielle verden. Jo mere avanceret man er, desto mere befries man fra materiens kløer. Herren er ikke partisk over for nogen. Det hele afhænger af ens praktiske udøvelse af Kṛṣṇa- bevidste pligter, der hjælper én til at beherske sanserne i alle henseender og overvinde indflydelsen fra begær og vrede. Og den, der står fast i Kṛṣṇa-bevidsthed ved at beherske de ovennævnte lidenskaber, er virkelig situeret på det transcendentale plan eller brahma-nirvāṇa. Den ottefoldige yoga-mystik praktiseres automatisk i Kṛṣṇa-bevidsthed, for det endelige formål tjenes. Udøvelsen af yama, niyama, āsana, prāṇāyāma, pratyāhāra, dhāraṇā, dhyāna og samādhi er en gradvis ophøjelsesproces. Men disse er kun forløbere for fuldkommenheden i hengiven tjeneste, der alene kan skænke fred til mennesket. Hengiven tjeneste er livets højeste fuldkommenhed.

Selliselt lõpevad Bhaktivedanta selgitused „Śrīmad Bhagavad-gītā" viiendale peatükile, mis käsitlesid karma-joogat ehk tegevust Kṛṣṇa teadvuses.

Således ender Bhaktivedanta-forklaringerne af Śrīmad Bhagavad-gītās 5. kapitel, Karma-yoga – handling i Kṛṣṇa-bevidsthed.