TEXTS 27-28

Tekst

Text

sparśān kṛtvā bahir bāhyāṁś
cakṣuś caivāntare bhruvoḥ
prāṇāpānau samau kṛtvā
nāsābhyantara-cāriṇau

yatendriya-mano-buddhir
munir mokṣa-parāyaṇaḥ
vigatecchā-bhaya-krodho
yaḥ sadā mukta eva saḥ

Synonyms

sparśān — meelte ihaldusobjekte, nagu näiteks heli; kṛtvā — hoides; bahiḥ — väline; bāhyān — mittevajalikke; cakṣuḥ — silmad; ca — samuti; eva — kindlasti; antare — vahel; bhruvoḥ — kulmud; prāṇa-apānau — üles ja alla liikuv õhk; samau — peatatud; kṛtvā — hoides; nāsa-abhyantara — ninasõõrmetes; cāriṇau — puhudes; yata — kontrolli all olevad; indriya — meeled; manaḥ — mõistus; buddhiḥ — arukus; muniḥ — transtsendentalist; mokṣa — vabanemiseks; parāyaṇaḥ — olles sedasi suunanud; vigata — olles kõrvale heitnud; icchā — soovid; bhaya — hirm; krodhaḥ — viha; yaḥ — see, kes; sadā — alati; muktaḥ — vabanenud; eva — kindlasti; saḥ — ta on.

sparśān — sense objects, such as sound; kṛtvā — keeping; bahiḥ — external; bāhyān — unnecessary; cakṣuḥ — eyes; ca — also; eva — certainly; antare — between; bhruvoḥ — the eyebrows; prāṇa-apānau — up- and down-moving air; samau — in suspension; kṛtvā — keeping; nāsa-abhyantara — within the nostrils; cāriṇau — blowing; yata — controlled; indriya — senses; manaḥ — mind; buddhiḥ — intelligence; muniḥ — the transcendentalist; mokṣa — for liberation; parāyaṇaḥ — being so destined; vigata — having discarded; icchā — wishes; bhaya — fear; krodhaḥ — anger; yaḥ — one who; sadā — always; muktaḥ — liberated; eva — certainly; saḥ — he is.

Translation

Loobudes kokkupuutest kõikide väliste meelte ihaldusobjektidega, hoides pilgu keskendunult kulmude vahel, peatades ninasõõrmetes sisse- ja väljaliikuva õhu ning kontrollides sel viisil mõistust, meeli ja arukust, saab vabanemisele püüdlev transtsendentalist vabaks ihast, hirmust ja vihast. Inimene, kes viibib pidevalt selles seisundis, saavutab kindlasti vabanemise.

Shutting out all external sense objects, keeping the eyes and vision concentrated between the two eyebrows, suspending the inward and outward breaths within the nostrils, and thus controlling the mind, senses and intelligence, the transcendentalist aiming at liberation becomes free from desire, fear and anger. One who is always in this state is certainly liberated.

Purport

Tegutsedes Kṛṣṇa teadvuses, mõistab inimene kohe oma vaimset identiteeti ning seejärel võib ta mõista Kõigekõrgemat Jumalat pühendunud teenimise läbi. Kui inimene on hõivatud pühendunud teenimisega, siis tõuseb ta transtsendentaalsele tasandile, mis lubab tal tunnetada Jumala kohalolekut kõikides oma tegevustes. Seda seisundit nimetatakse vabanemiseks Kõigekõrgema teadvustamise läbi.

Being engaged in Kṛṣṇa consciousness, one can immediately understand one’s spiritual identity, and then one can understand the Supreme Lord by means of devotional service. When one is well situated in devotional service, one comes to the transcendental position, qualified to feel the presence of the Lord in the sphere of one’s activity. This particular position is called liberation in the Supreme.

Pärast sellise vabanemise eespool toodud põhimõtete selgitamist annab Jumal Arjunale juhenduse, kuidas jõuda selle seisundini müstitsismi ehk aṣṭāṅga-joogana tuntud meetodi abil. Aṣṭāṅga-jooga jaguneb kaheksaks erinevaks protsessiks, milleks on yama, niyama, āsana, prāṇāyāma, pratyāhāra, dhāraṇā, dhyāna ja samādhi. Kuuendas peatükis räägitakse joogast üksikasjalikult ning viienda peatüki lõpus räägitakse sellest sissejuhatavalt. Inimene peab jooga pratyāhāra protsessi abil lahti ütlema meelte ihaldusobjektidest nagu heli, puudutus, kuju, maitse ja lõhn, ning suunama seejärel pilgu kulmude vahele või keskendama selle poolsuletud silmi ninaotsale. Silmade täielikust sulgemisest pole kasu, sest sel juhul võib kergesti magama jääda. Samuti pole kasu silmade avali hoidmisest, sest siis jääb alles oht lasta end häirida meelte ihaldusobjektidest. Hingamine ninasõõrmeis peatatakse, neutraliseerides kehasisesed üles- ja allaliikuvad õhuvoolud. Selline joogapraktika võimaldab saavutada kontrolli meelte üle, hoiduda välistest meelte ihaldusobjektidest ning valmistada sel viisil end ette vabanemiseks Kõigekõrgema teadvustamise läbi.

After explaining the above principles of liberation in the Supreme, the Lord gives instruction to Arjuna as to how one can come to that position by the practice of the mysticism or yoga known as aṣṭāṅga-yoga, which is divisible into an eightfold procedure called yama, niyama, āsana, prāṇāyāma, pratyāhāra, dhāraṇā, dhyāna and samādhi. In the Sixth Chapter the subject of yoga is explicitly detailed, and at the end of the Fifth it is only preliminarily explained. One has to drive out the sense objects such as sound, touch, form, taste and smell by the pratyāhāra process in yoga, and then keep the vision of the eyes between the two eyebrows and concentrate on the tip of the nose with half-closed lids. There is no benefit in closing the eyes altogether, because then there is every chance of falling asleep. Nor is there benefit in opening the eyes completely, because then there is the hazard of being attracted by sense objects. The breathing movement is restrained within the nostrils by neutralizing the up-moving and down-moving air within the body. By practice of such yoga one is able to gain control over the senses, refrain from outward sense objects, and thus prepare oneself for liberation in the Supreme.

See joogaprotsess aitab vabaneda kõikidest hirmudest ja vihast ning tunda selles transtsendentaalses seisundis Ülihinge kohalolekut. Lihtsaim jooga põhimõtete praktiseerimise protsess on aga Kṛṣṇa teadvus, nagu selgitatakse üksikasjalikult järgmises peatükis. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene, kes on pidevalt hõivatud pühendunud teenimisega, on vaba ohust lasta oma meeltel pöörduda mõne muu tegevuse juurde. See meetod on meelte kontrollimiseks parem kui aṣṭāṅga-jooga.

This yoga process helps one become free from all kinds of fear and anger and thus feel the presence of the Supersoul in the transcendental situation. In other words, Kṛṣṇa consciousness is the easiest process of executing yoga principles. This will be thoroughly explained in the next chapter. A Kṛṣṇa conscious person, however, being always engaged in devotional service, does not risk losing his senses to some other engagement. This is a better way of controlling the senses than by aṣṭāṅga-yoga.