Skip to main content

TEXT 4

TEXT 4

Tekst

Tekstas

arjuna uvāca
aparaṁ bhavato janma
paraṁ janma vivasvataḥ
katham etad vijānīyāṁ
tvam ādau proktavān iti
arjuna uvāca
aparaṁ bhavato janma
paraṁ janma vivasvataḥ
katham etad vijānīyāṁ
tvam ādau proktavān iti

Synonyms

Synonyms

arjunaḥ uvāca — Arjuna ütles; aparam — noorem; bhavataḥ — Sinu; janma — sünd; param — kõrgemalseisev; janma — sünd; vivasvataḥ — päikesejumala; katham — kuidas; etat — seda; vijānīyām — ma mõistan; tvam — Sina; ādau — algul; proktavān — juhendasid; iti — niiviisi.

arjuna uvāca — Arjuna tarė; aparam — jaunesnis; bhavataḥ — Tavo; janma — gimimas; param — vyresnis; janma — gimimas; vivasvataḥ — Saulės dievo; katham — kaip; etat — tai; vijānīyām — aš turiu suprasti; tvam — Tu; ādau — pradžioje; proktavān — mokei; iti — taip.

Translation

Translation

Arjuna ütles: Päikesejumal Vivasvān sündis varem kui Sina. Kuidas pean ma siis mõistma Sinu ütlust, et Sina õpetasid talle seda teadust aegade alguses?

Arjuna tarė: Saulės dievas Vivasvānas gimė anksčiau už Tave. Kaip suprasti, jog Tu kitados jam išdėstei šį mokslą?

Purport

Purport

Arjunat tunnistatakse Jumala pühendununa. Kuidas aga saab ta siis Jumala sõnu mitte uskuda? Tegelikult ei esita Arjuna seda küsimust mitte enese huvides, vaid nende jaoks, kes ei usu Jumala Kõrgeimat Isiksust, ning deemonite jaoks, kellele ei meeldi mõte Kṛṣṇast kui Jumala Kõrgeimast Isiksusest. Nende jaoks küsib Arjuna selle küsimuse, tehes seda nii nagu ta ise ei mõistaks Jumala Isiksuse, Kṛṣṇa olemust. Kümnendas peatükis ilmneb, et Arjuna teadis väga hästi, et Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus, kõige algne allikas ja transtsendentsuse kõrgeim aspekt. Loomulikult oli Kṛṣṇa siin maailmas ka Devakī pojana. Tavalisel inimesel on väga raske mõista, kuidas sai Kṛṣṇa jääda samal ajal Jumala Kõrgeimaks Isiksuseks, igaveseks algseks isikuks. Seetõttu esitas Arjuna küsimuse selle asjaolu kohta Kṛṣṇale nii, et Kṛṣṇa Ise saaks anda autoriteetse selgituse. Seda, et Kṛṣṇa on kõrgeim autoriteet, tunnistatakse kogu maailmas, ning mitte ainult käesoleval hetkel, vaid juba mäletamatutest aegadest peale. Ainult deemonid eiravad seda fakti. Kuna Kṛṣṇa on kõigi poolt tunnistatud autoriteet, asetab Arjuna Tema ette küsimuse nii, et Kṛṣṇa saaks kirjeldada End Ise ning et kellelgi poleks vaja tugineda deemonite poolt antud kirjeldustele, mis moonutavad Teda neile ja nende järgijatele sobival viisil. Kṛṣṇat selgitava teaduse uurimine on igaühe enese huvides. Kui Kṛṣṇa Ise räägib Endast, siis toob see kasu kõikidele maailmadele. Deemonitele võivad need kirjeldused tunduda küll kummalistena, kuna nad lähtuvad Kṛṣṇa uurimisel alati omaenese vaatepunktist, aga pühendunud on südamest tänulikud kõige Kṛṣṇa poolt öeldu eest. Pühendunud on alati tänulikud igasuguse Kṛṣṇast kõneleva autoriteetse informatsiooni eest, sest nad tahavad alati Kṛṣṇast üha enam ja enam teada saada. Ateistid, kes peavad Kṛṣṇat tavaliseks inimeseks, võivad selle informatsiooni läbi jõuda lõpuks arusaamisele, et Kṛṣṇa on üleinimlik, et Ta on sac-cid-ānanda-vigraha – õndsuse ja teadmiste igavene kehastus, et Ta on transtsendentaalne ning et Ta on kõrgemalseisev nii kõikide materiaalse looduse guṇade kui ka aja ja ruumi mõju suhtes. Kṛṣṇa pühendunu, nagu näiteks Arjuna, on kahtlemata kõikidest Kṛṣṇa transtsendentaalse positsiooni vääritikäsitlejatest kõrgemas positsioonis. Arjuna küsimuse selline asetus Jumala ette tulenes lihtsalt pühendunu püüdest astuda vastu ateistlikele seisukohtadele, mille kohaselt Kṛṣṇat peetakse tavaliseks inimeseks, kes allub materiaalse looduse guṇade mõjule.

KOMENTARAS: Arjuna – pripažintas Viešpaties bhaktas, tad kaip jis galėjo nepatikėti Kṛṣṇos žodžiais? Iš tiesų Arjuna klausinėja ne dėl savęs, bet dėl netikinčių Aukščiausiąjį Dievo Asmenį, kuriems mintis, kad Kṛṣṇa yra Aukščiausiasis Dievo Asmuo, nepriimtina. Vien tiktai jų labui Arjuna užduoda šį klausimą, tarytum pats ničnieko nežinotų apie Dievo Asmenį, Kṛṣṇą. Dešimtas skyrius parodys, kad Arjuna puikiai žinojo, jog Kṛṣṇa – Aukščiausiasis Dievo Asmuo, visa ko pirmasis šaltinis ir aukščiausia transcendencijos viršūnė. Bet teisybė ir tai, kad Kṛṣṇa apsireiškė žemėje Devakī sūnumi. Paprastam žmogui sunku suvokti, kaip Kṛṣṇa, gimęs Devakī sūnumi, išliko tuo pačiu Aukščiausiuoju Dievo Asmeniu – amžina pirmine asmenybe. Norėdamas nušviesti šiuos dalykus, Arjuna ir klausia Kṛṣṇos, kad jam atsakydamas Viešpats tartų Savo autoritetingą žodį. Visas pasaulis nuo neatmenamų laikų iki šių dienų pripažįsta Kṛṣṇą aukščiausiuoju autoritetu, ir tiktai demonai Jį neigia. Kad ir kaip būtų, Kṛṣṇa yra visų pripažintas autoritetas, todėl Arjuna pateikia Jam šį klausimą, kad Jis apibūdintų Save Pats ir neleistų to daryti demonams, kurie tik jiems ir jų pasekėjams suprantamu būdu iškraipo tiesą apie Jį. Būtina, kad kiekvienas savo labui išmanytų Kṛṣṇos mokslą. Todėl tai, kad Kṛṣṇa kalba apie Save, naudinga visam pasauliui. Demonams tokie Kṛṣṇos aiškinimai gali atrodyti keisti, nes jie visada studijuoja Kṛṣṇą vadovaudamiesi savo pažiūromis, tačiau bhaktai širdingai sveikina Paties Kṛṣṇos skelbiamus žodžius. Bhaktai visada gerbs autoritetingus Kṛṣṇos žodžius, nes jie trokšta sužinoti apie Jį kaskart vis daugiau. Ateistai, laikantys Kṛṣṇą paprastu žmogumi, Kṛṣṇai kalbant apie Save gali suvokti, kad Jis – antžmogis, kad Jis – sac-cid-ānanda-vigraha – amžinos palaimos ir žinojimo įsikūnijimas, kad Jis transcendentinis, nepavaldus materialios gamtos guṇų įtakai, anapus laiko ir erdvės. Toks Kṛṣṇos bhaktas, kaip Arjuna, be abejonės, puikiai žino, kad Kṛṣṇos padėtis transcendentinė. Tai, kad Arjuna pateikia šį klausimą Viešpačiui, reikia suvokti kaip bhakto siekimą išsklaidyti ateistų teiginius, vaizduojančius Kṛṣṇą paprastu, pavaldžiu materialios gamtos guṇoms žmogumi.