TEXT 13

Tekst

Texte

cātur-varṇyaṁ mayā sṛṣṭaṁ
guṇa-karma-vibhāgaśaḥ
tasya kartāram api māṁ
viddhy akartāram avyayam

Synonyms

cātuḥ-varṇyam — inimühiskonna neli jaotust; mayā — Minu poolt; sṛṣṭam — loodud; guṇa — omaduse; karma — ja töö; vibhāgaśaḥ — jaotuse seisukohast; tasya — selle; kartāram — isa; api — ehkki; mām — Mind; viddhi — sa võid teada; akartāram — kui seda, kes ei ole tegevuse sooritaja; avyayam — muutumatut.

cātuḥ-varṇyam: les quatre divisions de la société; mayā: par Moi; sṛṣṭam: créées; guṇa: de la qualité; karma: et du travail; vibhāgaśaḥ: en termes de division; tasya: de cela; kartāram: le père; api: bien que; mām: Moi; viddhi: sache; akartāram: comme celui qui n’agit pas; avyayam: inchangeable.

Translation

Vastavalt materiaalse looduse kolmele guṇale ning nendest tulenevale tööle olen Ma loonud inimühiskonna neli jaotust. Ja ehkki Mina olen selle süsteemi looja, tea, et Mina Ise ei tee midagi, olles muutumatu.

J’ai créé les quatre divisions de la société en fonction des trois guṇas et des activités qui s’y rattachent. Mais sache que, bien que J’en sois le créateur, Je demeure non agissant, car Je suis immuable.

Purport

Jumal on kõige looja. Kõik on sündinud Temast, Tema on kõige alalhoidja ning pärast hävitamist suubub kõik Temasse. Tema on seega ka ühiskonna nelja jaotuse looja, millest kõrgeim on kategooria inimesi, kes omavad suuri teadmisi ning keda nimetatakse brāhmaṇateks, kuna nad asetsevad vooruse guṇa mõju all. Brāhmaṇate klassile järgneb ühiskonda juhtiv klass, keda nimetatakse kṣatriyateks, kuna nad asetsevad kire guṇa mõju all. Järgnevasse, kaupmeeste klassi kuuluvaid inimesi nimetatakse vaiśyateks, kuna nad asetsevad nii kire kui ka teadmatuse guṇa mõju all. Viimaseks klassiks on śūdrad – töölisklass, millesse kuuluvad inimesed, kes asetsevad materiaalse looduse teadmatuse guṇa mõju all. Ehkki Jumal Kṛṣṇa lõi need neli ühiskonnajaotust, ei kuulu Ta Ise ühtegi neist, sest Ta ei kuulu tingimustest sõltuvate hingede hulka, kellest osa moodustavad inimühiskonna. Inimühiskond on sarnane iga loomaühiskonnaga, kuid tõstmaks inimesi kõrgemale loomade tasandilt, lõi Jumal Kṛṣṇa teadvuse süstemaatiliseks arendamiseks eespool mainitud neli ühiskondlikku jaotust. Iga konkreetse inimese soodumuse teatud konkreetseks tööks määravad ära materiaalse looduse guṇad, mille mõju all ta viibib. Neid materiaalse looduse erinevatele guṇadele vastavaid omadusi kirjeldatakse üksikasjalikult selle raamatu kaheksateistkümnendas peatükis. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene on aga isegi brāhmaṇatest kõrgemal seisev. Ehkki brāhmaṇad peaksid omama teadmisi Brahmanist, Kõrgeimast Absoluutsest Tõest, püüab enamik neist teadvustada vaid Jumal Kṛṣṇa avaldumist impersonaalse Brahmanina. Kuid inimene, kes ületab brāhmaṇate piiratud teadmised ja omandab teadmised Jumala Kõrgeimast Isiksusest, Jumal Śrī Kṛṣṇast, jõuab Kṛṣṇa teadvuse tasandile – temast saab vaiṣṇava. Kṛṣṇa teadvus hõlmab teadmisi kõikidest Kṛṣṇa erinevatest täieõiguslikest ekspansioonidest, nagu näiteks Rāmast, Nṛsiṁhast, Varāhast jne. Ning niisamuti nagu Kṛṣṇa on inimühiskonna nelja jaotuse suhtes transtsendentaalne, on ka Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene transtsendentaalne kõikide inimühiskonna jaotuste suhtes, olenemata sellest, kas need põhinevad ühiskondlikul, rahvuslikul või rassilisel alusel.

Le Seigneur est le créateur de tout ce qui est. Tout naît de Lui, tout est maintenu par Lui, et après l’annihilation, tout repose en Lui. C’est donc Lui qui créa les quatre classes de la société, à savoir les brāhmaṇas, les hommes de haute intelligence dont la vie est inspirée de la vertu, les kṣatriyas, chargés d’administrer la société et influencés, eux, par la passion, les vaiśyas, responsables du commerce, qui subissent l’ascendant de la passion et de l’ignorance, et les śūdras, la classe des travailleurs qui, eux, vivent sous l’emprise de l’ignorance. Bien qu’Il soit le créateur de ces quatre divisions sociales, Kṛṣṇa n’appartient à aucune d’elles, car Il n’est pas comme l’être humain une âme conditionnée. La société humaine s’apparente à n’importe quelle société animale, mais afin que l’homme s’élève au-dessus du stade animal et que soit favorisé l’épanouissement systématique de la conscience de Dieu, le Seigneur a institué cette organisation sociale. Le caractère et les activités d’un être sont déterminés par les modes d’influence de la nature, et seront décrits dans le dix-huitième chapitre.

L’homme conscient de Kṛṣṇa est supérieur au brāhmaṇa. Le brāhmaṇa est par définition celui qui connaît le Brahman, la Vérité Absolue et Suprême, mais il n’appréhende le plus souvent que l’aspect impersonnel de Śrī Kṛṣṇa. Le dévot, le vaiṣṇava, transcende la connaissance limitée du brāhmaṇa et parvient à connaître Kṛṣṇa, Dieu, la Personne Suprême, ainsi que Ses émanations plénières: Rāma, Nṛsiṁha, Varāha, etc. À l’instar de Dieu, l’être conscient de Kṛṣṇa transcende ce système de divisions sociales et toutes considérations de race, de nation et de communauté.