Skip to main content

TEXT 12

TEXT 12

Tekst

Текст

kāṅkṣantaḥ karmaṇāṁ siddhiṁ
yajanta iha devatāḥ
kṣipraṁ hi mānuṣe loke
siddhir bhavati karma-jā
ка̄н̇кшантах̣ карман̣а̄м̇ сіддгім̇
йаджанта іха девата̄х̣
кшіпрам̇ хі ма̄нуше локе
сіддгір бгаваті карма-джа̄

Synonyms

Послівний переклад

kāṅkṣantaḥ — ihaldades; karmaṇām — karmaliste tegevuste; siddhim — täiuslikkust; yajante — nad kummardavad ohverdusi tuues; iha — materiaalses maailmas; devatāḥ — pooljumalad; kṣipram — väga kiiresti; hi — kindlasti; mānuṣe — inimühiskonnas; loke — selles maailmas; siddhiḥ — edu; bhavati — tuleb; karma-jā — karmalisest tööst.

ка̄н̇кшантах̣ — бажаючи; карман̣а̄м — кармічної діяльності; сіддгім—досконалість; йаджанте—вони поклоняються шляхом жертвопринесень; іха — в матеріальному світі; девата̄х̣ — напівбоги; кшіпрам—дуже швидко; хі—неодмінно; ма̄нуше—у людському суспільстві; локе—у цьому світі; сіддгіх̣—успіх; бгаваті—приходить; карма-джа̄—із кармічної діяльності.

Translation

Переклад

Inimesed ihaldavad saavutada selles maailmas edu karmalistes tegevustes ning seetõttu kummardavad nad pooljumalaid. Sedasi toimides saavad nad loomulikult kiiresti maitsta oma tegevuste vilju.

Люди в цьому світі бажають успіху в своїй корисливій діяльності, і тому поклоняються напівбогам. І звичайно вони швидко досягають плодів такої матеріалістичної діяльності.

Purport

Коментар

Materiaalset maailma valitsevatest jumalatest ehk pooljumalatest on kujunenud ebaõige arusaam ning väheste teadmistega inimesed, ehkki tihtipeale õpetlase nime kandvad, suhtuvad pooljumalatesse kui Kõigekõrgema Jumala erinevatesse kehastustesse. Tegelikult pole aga pooljumalad mitte Kõigekõrgema Jumala erinevad kehastused, vaid Tema lahutamatud osakesed. Jumal on üks ja ainus; Ta omab aga suurt hulka lahutamatuid osakesi. „Vedades" öeldakse: nityo nityānām – Jumal on üks ja ainus. Īśvaraḥ paramaḥ kṛṣṇaḥ. Kõigekõrgem Jumal on üks ja ainus – Kṛṣṇa – ning pooljumalatele on antud võim juhtida seda materiaalset maailma. Need pooljumalad on kõik elusolendid (nityānām), kes omavad erineval määral materiaalset võimu. Nad ei saa olla võrdsed Kõigekõrgema Jumalaga – Nārāyaṇaga, Viṣṇuga, Kṛṣṇaga. See, kes peab Jumalat ja pooljumalaid võrdseiks, on tegelikult ateist ehk pāṣaṇḍī. Isegi selliseid võimsaid pooljumalaid nagu Brahmād ja Śivat ei saa võrrelda Kõigekõrgema Jumalaga. Ka Brahmā ja Śiva kummardavad tegelikult Jumalat (śiva-viriñci-nutam). Ometigi kummardavad paljud rumalad inimesed aga antropomorfismi ja zoomorfismi vääriti mõistmise tõttu inimesi ühiskonna eesotsas. Sõnad iha devatāḥ tähistavad materiaalses maailmas suurt mõjuvõimu omavat inimest või pooljumalat. Kuid Nārāyaṇa ehk Viṣṇu ehk Kṛṣṇa, Jumala Kõrgeim Isiksus, ei kuulu siia materiaalsesse maailma. Ta on kogu materiaalse loome suhtes transtsendentaalne ehk sellest kõrgemal seisev. Isegi impersonalistide juht Śrīpāda Śaṅkarācārya tunnistas, et Nārāyaṇa ehk Kṛṣṇa asub väljaspool seda materiaalset loomet. Kuid rumalad inimesed (hṛta-jñāna) kummardavad ikkagi pooljumalaid, sest nad soovivad saada koheseid tulemusi. Nad saavutavadki ihaldatud tulemused, kuid ei tea, et sel teel omandatud resultaadid on ajalikud ning mõeldud vaid vähemarukate inimeste jaoks. Arukas inimene viibib Kṛṣṇa teadvuses ning tal pole vajadust kummardada tühiseid pooljumalaid koheste, kuid ajalike resultaatide nimel. Nii pooljumalad kui ka nende kummardajad haihtuvad koos selle materiaalse maailma hävimisega. Kõik pooljumalate annid on materiaalsed ning ajutised. Materiaalsed maailmad ning nende elanikud, sealhulgas ka pooljumalad, on vaid väikesed mullikesed kosmilises ookeanis. Selles maailmas on inimühiskond lihtsalt hullunud ajalikest nähtustest nagu näiteks küllusest maa, pere ja kõikvõimalike mugavuste kujul. Kõikide nende ajalike hüvede saavutamiseks kummardavad nad pooljumalaid või ühiskonnas suurt mõjuvõimu omavaid inimesi. Kui keegi saab riigi poliitilise juhi kummardamise eest ministritoolile, loeb ta end kohe paljusaavutanud inimeseks. Sellist ajalikku heaolu saavutada soovides lipitsevad nad nn. liidrite või „suurte ninade" ees ning tõepoolest saavutavadki tihtipeale oma soovitud eesmärgi. Need rumalad inimesed ei huvitu Kṛṣṇa teadvusest ega soovi leida lõplikku lahendust kõikidele materiaalse eksistentsi raskustele. Nad ihaldavad meelelisi naudinguid ning nende võimaldamiseks kummardavad nad mõjuvõimsaid elusolendeid, keda tuntakse pooljumalatena. Antud värss viitab sellele, et vaid vähesed inimesed tunnevad huvi Kṛṣṇa teadvuse vastu. Nad on huvitunud peamiselt vaid materiaalsetest naudingutest ning kummardavad seetõttu mõnd mõjuvõimsat elusolendit.

Існує хибна концепція про богів, а точніше, напівбогів матеріального світу, і люди з незрілим розумом, що інколи вдають із себе великих учених, вважають таких напівбогів за різноманітні форми Верховного Господа. Насправді ж напівбоги не є різними формами Бога, вони — різноманітні невід’ємні частки Господа. Бог єдиний, але Його невід’ємні частки численні. Веди кажуть: нітйо нітйа̄на̄м — Бог єдиний. Īш́варах̣ парамах̣ кр̣шн̣ах. Верховний Господь єдиний — Кр̣шн̣а, а напівбогів наділено певними повноваженнями на те, щоб керувати справами матеріального світу. Всі ці напівбоги — живі істоти (нітйа̄на̄м) і їх в різній мірі наділено матеріальною могутністю. Вони не можуть бути рівними Верховному Господеві На̄ра̄йан̣і, Вішн̣у, або Кр̣шн̣і. Той же, хто вважає, що Бог та напівбоги перебувають на одному рівні, є атеїст, па̄шан̣д̣ı̄. Навіть великих напівбогів Брахму й Ш́іву не можна порівнювати з Верховним Господом. Такі напівбоги, як Брахма̄ й Ш́іва теж поклоняються Господеві (ш́іва-вірін̃чі-нутам). І все ж таки, як це не дивно, є чимало вождів суспільства, яких обмежені люди вшановують, дотримуючись антропоморфної й зооморфної теорій. Іха девата̄х̣ означає могутню людину або напівбога в матеріальному світі. Але На̄ра̄йан̣а, Вішн̣у, або Кр̣шн̣а, Верховний Бог- Особа — не від цього світу. Він — вище матеріального творіння, трансцендентний до нього. Навіть Ш́рı̄па̄да Ш́ан̇кара̄ча̄рйа, провідний імперсоналіст, підтверджує, що На̄ра̄йан̣а, або Кр̣шн̣а, перебуває поза межами матеріального творіння. Тим не менше, недалекі люди (хр̣та-джн̃а̄на) поклоняються напівбогам, сподіваючись отримати негайні результати. І вони отримують їх, не усвідомлюючи того, що надбане таким способом є тимчасовим й призначене для менш розумних людей. Розумна людина перебуває в свідомості Кр̣шн̣и й не відчуває потреби поклонятись незначущим напівбогам задля негайних, але тимчасових результатів. Напівбоги матеріального світу, так само, як і їх шанувальники, щезнуть під час його знищення. Дари напівбогів — матеріальні й тимчасові. І матеріальні світи, і їх мешканці, включно з напівбогами та їх шанувальниками, — лише бульбашки в космічному океані. Однак, людське суспільство збожеволіло від тимчасових речей цього світу, від матеріального багатства — володіння землею, сім’єю, різного роду благами. Задля досягнення нетривких речей люди схиляються перед напівбогами й сильними світу цього. Якщо людина отримала значну посаду в уряді, запобігаючи перед якимсь політичним лідером, вона вважає своє досягнення за велике щастя. Усі вони, таким чином, плазують перед так званими «лідерами», «великими цабе», задля досягнення тимчасових благ — і справді отримують їх. Цих нерозумних не цікавить свідомість Кр̣шн̣и, яка вирішує всі труднощі матеріального існування, вони прагнуть почуттєвих насолод і задля мізерної можливості задовольнити свої чуття схильні поклонятись наділеним певною владою живим істотам — напівбогам. Цей вірш вказує на те, що людей дуже рідко цікавить свідомість Кр̣шн̣и, переважно вони зацікавлені отримати матеріальні задоволення й тому хиляться перед можновладцями цього світу.