Skip to main content

TEXT 1

VERSO 1

Tekst

Texto

śrī-bhagavān uvāca
imaṁ vivasvate yogaṁ
proktavān aham avyayam
vivasvān manave prāha
manur ikṣvākave ’bravīt
śrī-bhagavān uvāca
imaṁ vivasvate yogaṁ
proktavān aham avyayam
vivasvān manave prāha
manur ikṣvākave ’bravīt

Synonyms

Sinônimos

śrī-bhagavān uvāca — Jumala Kõrgeim Isiksus ütles; imam — seda; vivasvate — päikesejumalale; yogam — teadust elusolendi suhetest Kõigekõrgemaga; proktavān — juhendasin; aham — Mina; avyayam — hävitamatu; vivasvān — Vivasvān (päikesejumala nimi); manave — inimkonna esiisale (Vaivasvatale); prāha — jutustas; manuḥ — inimkonna esiisa; ikṣvākave — kuningas Ikṣvākule; abravīt — ütles.

śrī-bhagavān uvāca — a Suprema Personalidade de Deus disse; imam — esta; vivasvate — ao deus do Sol; yogam — a ciência do relacionamento da pessoa com o Supremo; proktavān — ensinei; aham — Eu; avyayam — imperecível; vivasvān — Vivasvān (o nome do deus do Sol); manave — ao pai da humanidade (chamado Vaivasvata); prāha — disse; manuḥ — o pai da humanidade; ikṣvākave — ao rei Ikṣvāku; abravīt — disse.

Translation

Tradução

Jumala Kõrgeim Isiksus, Śrī Kṛṣṇa ütles: Mina õpetasin seda hävitamatut joogateadust päikesejumal Vivasvānile. Tema andis need teadmised edasi inimkonna esiisale Manule, kes omakorda õpetas seda teadust Ikṣvākule.

A Personalidade de Deus, o Senhor Śrī Kṛṣṇa, disse: Ensinei esta imperecível ciência da yoga ao deus do Sol, Vivasvān, e Vivasvān ensinou-a a Manu, o pai da humanidade, e Manu, por sua vez, ensinou-a a Ikṣvāku.

Purport

Comentário

Selles värsis räägitakse „Bhagavad-gītā" ajaloost alates kaugetest aegadest, kui „Bhagavad-gītā" jutustati esmalt Päikese ja seejärel kõikide teiste planeetide kuninglikele suguvõsadele. Kõikide planeetide kuningate ülesandeks on kaitsta oma planeedi elanikke ning seepärast on troonihoidjale kohustuslik mõista „Bhagavad-gītā" teadust, et olla võimeline juhtima kodanikke ja kaitsma neid iha materiaalsetesse köidikutesse langemise eest. Inimelu on mõeldud vaimsete teadmiste arendamiseks igavestes suhetes Jumala Kõrgeima Isiksusega ning kõikide riikide ja planeetide võimuorganite juhid on kohustatud andma neid teadmisi edasi oma kodanikele hariduse, kultuuri ja pühendumuse näol. Teisisõnu öeldes on kõikide riikide täidesaatvate organite juhtide ülesanne levitada teadust Kṛṣṇa teadvusest nii, et inimesed, omades seda suurt teadust, suudaksid edukalt käia õiget teed, kasutades nõnda ära inimkehas sündimise poolt pakutavad võimalused.

Nesta passagem, encontramos que a história do Bhagavad-gītā remonta a um tempo remoto quando foi entregue à ordem real de todos os planetas, começando com o planeta Sol. Os reis de todos os planetas prestam-se especialmente à proteção dos habitantes, e portanto a ordem real deve compreender bem a ciência do Bhagavad-gītā a fim de governar os cidadãos e protegê-los do cativeiro material em que a luxúria os coloca. A vida humana destina-se ao cultivo do conhecimento espiritual, através do qual a pessoa desenvolve sua relação eterna com a Suprema Personalidade de Deus. Por meio da educação, cultura e devoção, os chefes executivos de todos os Estados e de todos os planetas são obrigados a transmitir esta lição aos cidadãos. Em outras palavras, os chefes executivos de todos os Estados têm a função de difundir a ciência da consciência de Kṛṣṇa para que o povo possa tirar proveito desta grande ciência e seguir um caminho bem-sucedido, utilizando a oportunidade que lhe é oferecida na forma de vida humana.

Käesoleval ajastul tuntakse päikesejumalat Vivasvānina, Päikese (mis on kõikide universumi planeetide alge) kuningana. „Brahma-saṁhitās" (5.52) öeldakse:

Neste milênio, o deus do Sol é conhecido como Vivasvān, o rei do Sol, que é a origem de todos os planetas dentro do sistema solar. No Brahma-saṁhitā (5.52), declara-se:

yac-cakṣur eṣa savitā sakala-grahāṇāṁ
rājā samasta-sura-mūrtir aśeṣa-tejāḥ
yasyājñayā bhramati sambhṛta-kāla-cakro
govindam ādi-puruṣaṁ tam ahaṁ bhajāmi
yac-cakṣur eṣa savitā sakala-grahāṇāṁ
rājā samasta-sura-mūrtir aśeṣa-tejāḥ
yasyājñayā bhramati sambhṛta-kāla-cakro
govindam ādi-puruṣaṁ tam ahaṁ bhajāmi

Brahmā ütles: „Lubage mul kummardada Jumala Kõrgeima Isiksuse, Govinda [Kṛṣṇa] ees, kes on kõige alge ning kelle korralduse kohaselt Päike, mis on kõikide planeetide kuningas, omab tohutut võimu ja kuumust. Päike esindab Jumala silma ning ta liigub oma orbiidil vastavalt Jumala tahtele."

“Deixe-me adorar”, disse o Senhor Brahmā, “a Suprema Personalidade de Deus, Govinda [Kṛṣṇa], que é a pessoa original e sob cuja ordem o Sol, que é o rei de todos os planetas, assume imenso poder e calor. O Sol representa o olho do Senhor e percorre sua órbita em obediência à ordem dEle.”

Päike on kõikide planeetide kuningas, mille valitsejaks on päikesejumal (praegusel hetkel nimega Vivasvān) ning mis omab kontrolli kõikide teiste planeetide üle, varustades neid soojuse ja valgusega. Ta pöörleb Kṛṣṇa korralduste kohaselt ning Vivasvān oli algselt esimene Jumal Kṛṣṇa õpilane, kellele anti mõistmine „Bhagavad-gītāst". Seega pole „Gītā" mõni tähtsusetu ilmaliku õpetlase poolt kirjutatud spekulatiivne traktaat, vaid mäletamatutest aegadest meieni jõudnud autoriteetne teadmiste raamat.

O Sol é o rei dos planetas, e o deus do Sol (atualmente chamado Vivasvān) governa o planeta Sol, que controla todos os outros planetas, fornecendo calor e luz. Ele gira sob a ordem de Kṛṣṇa, e Vivasvān foi o primeiro discípulo que o Senhor Kṛṣṇa aceitou para explicar a ciência do Bhagavad-gītā. O Gītā não é, portanto, um tratado especulativo para o erudito mundano insignificante, mas é um livro de conhecimento padrão, transmitido desde tempos imemoriais.

„Mahābhāratas" („Śānti-parva" 348.51 – 52) räägitakse meile „Gītā" ajaloost järgmist:

No Mahābhārata (Śānti-parva 348.51-52), podemos fazer a seguinte reconstituição da história do Gītā:

tretā-yugādau ca tato
vivasvān manave dadau
manuś ca loka-bhṛty-arthaṁ
sutāyekṣvākave dadau
ikṣvākuṇā ca kathito
vyāpya lokān avasthitaḥ
tretā-yugādau ca tato
vivasvān manave dadau
manuś ca loka-bhṛty-arthaṁ
sutāyekṣvākave dadau
ikṣvākuṇā ca kathito
vyāpya lokān avasthitaḥ

Tretā-yugana tuntud ajastu algul andis Vivasvān need teadmised suhetest Kõigekõrgemaga edasi Manule. Manu, inimkonna esiisa, andis need teadmised edasi oma pojale Mahārāja Ikṣvākule, planeet Maa kuningale ning Raghu dünastia – dünastia, milles sündis Jumal Rāmacandra – esiisale." Seega on „Bhagavad-gītā" inimühiskonnas eksisteerinud Mahārāja Ikṣvāku valitsemisajast.

“No começo do milênio conhecido como Tretā-yuga, Vivasvān transmitiu a Manu esta ciência da relação com o Supremo. Manu, sendo o pai da humanidade, deu-a a seu filho Mahārāja Ikṣvāku, o rei deste planeta Terra e antepassado da dinastia de Raghu, na qual apareceu o Senhor Rāmacandra.” Portanto, o Bhagavad-gītā existia na sociedade humana desde a época de Mahārāja Ikṣvāku.

Käesolevaks hetkeks on möödunud kali ajastu, mis kestab 432 000 aastat, esimesed viis tuhat aastat. Sellele ajastule eelnes dvāpara-yuga, mis kestis 800 000 aastat, millele omakorda eelnes tretā-yuga, mis kestis 1 200 000 aastat. Seega umbes 2 005 000 aastat tagasi andis Manu „Bhagavad- gītā" teadmised edasi oma pojale ja õpilasele Mahārāja Ikṣvākule, selle planeedi kuningale. Praegu valitseva Manu eluajaks arvestatakse umbkaudu 305 300 000 aastat, millest 120 400 000 on praeguseks hetkeks möödunud. Arvestades, et enne Manu sündimist jutustas Jumal „Bhagavad-gītā" Oma õpilasele, päikesejumal Vivasvānile, võib öelda, et „Gītā" jutustati vähemalt 120 400 000 aastat tagasi. Inimühiskonnas on „Bhagavad-gītā" eksisteerinud umbes kaks miljonit aastat. Jumal jutustas selle uuesti Arjunale umbes viis tuhat aastat tagasi. Selline on hinnang „Gītā" ajaloole teose enda ja selle jutustaja, Jumal Śrī Kṛṣṇa poolt. „Gītā" jutustati päikesejumal Vivasvānile, kuna ka tema on kṣatriya ning kuna ta on kõikide kṣatriyate isa. Kõik kṣatriyad on päikesejumala järglased ehk sūrya-vaṁśa kṣatriyad. Kuid olles jutustatud Jumala Kõrgeima Isiksuse Enda poolt, on „Bhagavad-gītā" võrdväärne „Vedadega" ning seetõttu on need teadmised apauruṣeya ehk üleinimlikud. Ning kuna „Vedade" juhendusi tuleb aktsepteerida nii nagu need on, ilma igasuguste omapoolsete tõlgitsusteta, tuleb ka „Bhagavad- gītāt" aktsepteerida ilma igasuguste ilmalike tõlgitsusteta. Ilmalikud vaidlejad võivad spekuleerida „Gītā" teemadel igaüks omal moel, kuid siis pole see enam „Bhagavad-gītā" nii nagu see on. „Bhagavad-gītāt" tuleb võtta sellisena nagu see on, lähtudes teadmiste edasiandmise õpilasjärgnevusahelast, ning antud värsis öeldakse, et Jumal andis „Gītā" teadmised edasi päikesejumalale, päikesejumal oma pojale Manule ning Manu oma pojale Ikṣvākule.

No momento atual, já se passaram cinco mil anos de Kali-yuga, que dura 432 mil anos. Antes desta, houve a Dvāpara-yuga (800 mil anos), e antes desta, houve a Tretā-yuga (um milhão e 200 mil anos). Então, há aproximadamente dois milhões e cinco mil anos, Manu falou o Bhagavad-gītā a seu discípulo e filho Mahārāja Ikṣvāku, o rei deste planeta Terra. Calcula-se que a idade do atual Manu dure cerca de 305 milhões e 300 mil anos, dos quais já se passaram 120 milhões e 400 mil. Aceitando-se que antes do nascimento de Manu o Gītā foi falado pelo Senhor a Seu discípulo Vivasvān, o deus do Sol, pode-se fazer uma estimativa aproximada de que o Gītā foi falado há pelo menos 120 milhões e 400 mil anos; e na sociedade humana ele existe há dois milhões de anos. O Senhor voltou a falá-lo a Arjuna há cerca de cinco mil anos. Este é um cálculo aproximado da história do Gītā, segundo o próprio Gītā e conforme a versão de seu orador, o Senhor Śrī Kṛṣṇa. Ele foi falado ao deus do Sol Vivasvān porque ele é também um kṣatriya e é o pai de todos os kṣatriyas que são descendentes do deus do Sol, ou os sūrya-vaṁśa kṣatriyas. Porque o Bhagavad-gītā, tendo sido falado pela Suprema Personalidade de Deus, está no mesmo nível dos Vedas, este conhecimento é apauruṣeya, sobre-humano. Como as instruções védicas são aceitas como elas são, sem interpretação humana, o Gītā deve, portanto, ser aceito sem interpretação mundana. Talvez os argumentadores mundanos façam suas próprias especulações sobre o Gītā, mas isto não é o Bhagavad-gītā como ele é. Portanto, o Bhagavad-gītā tem que ser aceito como ele é, através da sucessão discipular, e aqui se descreve que o Senhor falou-o ao deus do Sol, o deus do Sol falou-o a seu filho Manu, e Manu falou-o a seu filho Ikṣvāku.