Skip to main content

KOLMAS PEATÜKK

제3장

Karma-jooga

까르마 요가(Karma-yoga)

TEXT 1:
Arjuna küsis: Oo, Janārdana, oo, Keśava, kui Sa väidad, et arukuse arendamine on parem karmalistest tegevustest, miks tahad Sa siis, et ma astuksin sellesse koletusse sõtta?
제1절:
아르주나가 말했습니다: 오 자나르다나, 오 께샤바, 지성이 결과 지향적 행위보다 더 낫다면 왜 당신께서는 제가 이 끔찍한 전쟁에 가담하기를 원하십니까?
TEXT 2:
Mu arukus on segaduses Sinu kahemõttelistest juhendustest. Seepärast, palun, ütle mulle selgelt, milline toimimisviis on mulle kõige kasulikum.
제2절:
저의 지성은 당신의 모호한 가르침으로 갈피를 잡지 못하고 있습니다. 그러므로 어느 것이 저에게 가장 좋은지 단호히 말씀해 주십시오.
TEXT 3:
Jumala Kõrgeim Isiksus ütles: Oo, pattudest vaba Arjuna, Ma olen juba selgitanud, et eksisteerib kahte liiki inimesi, kes püüavad teadvustada oma vaimset „mina". Ühed püüavad seda mõista empiirilistele filosoofilistele spekulatsioonidele toetudes, teised aga pühendunud teenimise läbi.
제3절:
최고인격신께서 말씀하셨습니다: 오 죄 없는 아르주나여, 자아를 깨닫고자 하는 두 부류의 인간이 있다는 것을 나는 이미 설명하였다. 어떤 자들은 경험과 철학적 사색으로, 또 다른 자들은 봉헌으로 그것을 이해하려 한다.
TEXT 4:
Üksnes ettekirjutatud kohustuste täitmata jätmise läbi pole võimalik vabaneda tegude järelmõjudest, nagu ka ainult loobumuse läbi pole võimalik jõuda täiuslikkuseni.
제4절:
단지 일을 삼간다고 해서 반작용에서 벗어나지 않으며 버림만으로 완성의 경지에 이르는 것도 아니다.
TEXT 5:
Igaüks on sunnitud abitult tegutsema vastavalt omadustele, mis ta on omandanud materiaalse looduse guṇadelt, ning seetõttu ei saa mitte keegi hetkekski hoiduda midagi tegemast.
제5절:
모든 존재는 물질적 본성에서 획득한 자질에 따라 어쩔 수 없이 행동하게 되어 있다. 따라서 그 누구도 단 한 순간이라도 아무것도 하지 않고 가만히 있을 수 없느니라.
TEXT 6:
See, kes talitseb tegutsevaid meeli, kuid kelle mõistus on endiselt keskendunud meelte ihaldusobjektidele, kahtlemata üksnes petab end ning teda nimetatakse teesklejaks.
제 6 절:
행위를 담당하는 감각기관을 억제하더라도 마음이 감각의 대상에 머물러 있는 자는 분명 자신을 속이는 것이며 가장하는 자라고 불려 마땅하다.
TEXT 7:
Samas aga inimene, kes siiralt püüab mõistuse abil kontrollida oma aktiivseid meeli ning teeb algust karma-joogaga [Kṛṣṇa teadvuses], vabana kiindumustest, asub palju kõrgemal tasandil.
제7절:
반면, 진실한 자가 마음을 다해 활발한 감각을 다스리려고 노력하며 아무런 집착 없이 끄리쉬나 의식으로 까르마 요가를 시작하면 그가 훨씬 더 낫다.
TEXT 8:
Täida oma ettekirjutatud kohustusi, sest selline toimimisviis on märksa parem kui tööst loobumine. Ilma tööta pole võimalik isegi oma füüsilist keha alal hoida.
제8절:
아무 일도 하지 않는 것보다 규정된 네 의무를 다하는 것이 더 낫다. 일하지 않고는 자기 육신조차 유지할 수 없느니라.
TEXT 9:
Igat tööd tuleb sooritada ohverdusena Viṣṇule, sest vastasel juhul seob töö elusolendit materiaalse maailmaga. Seepärast, oo, Kuntī poeg, täida oma ettekirjutatud kohustusi Viṣṇu rahuldamiseks, sest sel viisil jääd sa alati vabaks materiaalse maailma köidikuist.
제9절:
모든 일은 비쉬누께 바치는 희생으로 수행되어야 한다. 그렇지 않으면 그 일로 인해 이 물질계에 속박되게 된다. 그러므로 오 꾼띠의 아들이여, 비쉬누의 만족을 위해 네 규정된 의무를 다하면 너는 항상 속박에서 벗어날 것이니라.
TEXT 10:
Loome alguses lõi kõikide olendite Jumal inimeste ja pooljumalate generatsiooni koos Viṣṇu rahuldamiseks mõeldud ohverdustega ning õnnistas neid, öeldes: „Olge õnnelikud selle yajña [ohverduse] abil, sest selle sooritamine annab teile kõik, mida te vajate õnnelikuks eluks ning vabanemise saavutamiseks."
제10절:
주께서 태초에 모든 것을 창조하실 때, 비쉬누를 위한 희생과 함께 수많은 인간과 데바들을 내보내시고 다음과 같은 말씀으로 축복을 내리셨다: “이 희생의 실천으로 행복한 삶과 해방에 필요한 모든 것을 얻을 것이므로 너희는 이 야갸(희생)를 통해 행복하여라.”
TEXT 11:
„Ohverdustega rahuldatud pooljumalad rahuldavad ka teid ning sellise inimeste ja pooljumalate koostöö läbi hakkab kõikjal valitsema heaolu."
제11절:
희생들로 흡족해진 데바들이 너희들 또한 흡족하게 할 것이므로 인간과 데바들의 화합으로 모든 것이 번영하게 될 것이다.
TEXT 12:
„Erinevate eluliste vajaduste rahuldamise eest vastutavad pooljumalad annavad teile kõik tarviliku, kui nad on rahuldatud yajña [ohverduse] sooritamise läbi. See aga, kes naudib selliseid ande, pakkumata neid vastutasuks pooljumalatele, on kahtlemata varas."
제12절:
생활에 필요한 많은 것들의 책임을 맡는 데바들이 야갸(희생)의 실천으로 만족하게 되면 너희들에게 필요한 모든 것을 공급해 줄 것이다. 그러나 데바들의 이런 은혜에 보답하지 않고 즐기려는 자는 분명 도둑이다.
TEXT 13:
„Jumala pühendunud vabanevad kõikvõimalikest pattudest, kuna nad söövad toitu, mida on esmalt pakutud Jumalale. Need aga, kes valmistavad toitu isiklikuks meeleliseks naudinguks, söövad tegelikult ainult pattu."
제13절:
희생으로서 먼저 올린 음식을 먹는 헌애자들은 모든 죄악에서 벗어나지만, 자기 감각 만족을 위해 요리하는 자는 오직 죄를 먹는 것이니라.
TEXT 14:
Kõik elavad kehad toituvad teraviljadest, mis kasvavad tänu vihmale. Vihmasid kutsub esile aga yajña [ohverduse] sooritamine ning yajñat sooritatakse ettekirjutatud kohustustest tulenevalt.
제14절:
모든 살아있는 육신은 곡식을 먹고 살아가고, 그 곡식은 비로 자란다. 야갸(제사)의 거행으로 비가 내리며, 야갸는 규정된 의무에서 생긴다.
TEXT 15:
„Vedad", mis on avaldunud otseselt Jumala Kõrgeimast Isiksusest, näevad ette reguleeritud tegevusi. Järelikult viibib kõikeläbiv Transtsendentsus igavesti kõikides ohverdustes.
제15절:
절제된 행위가 베다에 규정되어 있고, 베다는 최고인격신에게서 직접 나왔다. 따라서 모든 곳에 존재하는 초월성은 희생 행위 안에 영원히 존재한다.
TEXT 16:
Mu kallis Arjuna! See, kes ei järgi inimelus „Vedade" poolt ette nähtud ohverduste tsüklit, elab kahtlemata elu täis pattu. Elades üksnes meelte rahuldamiseks, elab selline inimene oma elu kasutult.
제16절:
오 소중한 아르주나여, 따라서 인간의 삶을 사는 동안 베다에 규정된 야갸의 과정을 따르지 않는 자는 분명 죄로 가득한 삶을 사는 것이다. 오직 감각 만족만을 위해 살아가는 자는 헛된 삶을 사는 것이니라.
TEXT 17:
Kuid see, kes on oma inimelu pühendanud eneseteadvustamisele ning kes leiab eneseteadvustamise läbi täielikku rahuldust vaid iseeneses, ei oma mitte mingeid kohustusi.
제17절:
그러나 인간 삶을 자아 인식에 쓰고, 초자아 안에서 기쁨을 느끼며 오직 초자아에만 만족하는 자에게는 어떠한 의무도 없다.
TEXT 18:
Vaimse eneseteadvustamiseni jõudnud inimesel pole enam mingit põhjust täita oma ettekirjutatud kohustusi ega ka vastavast tööst hoiduda. Samuti ei pea ta enam sõltuma ühestki teisest elusolendist.
제18절:
자아를 깨달은 자는 규정된 의무를 수행해야 할 이유가 없으며, 그런 의무를 수행하지 않아야 할 이유도 없다. 또한, 그는 다른 어떠한 존재에 의존할 필요도 없다.
TEXT 19:
Seega peaks inimene töötama kohusetundest, vabana kiindumusest oma töö viljadesse, sest töötades ilma kiindumuseta jõuab ta Kõigekõrgemani.
제19절:
그러므로 행위의 결실에 집착 없이, 의무로 행동해야 하며 그렇게 집착 없이 일함으로써 지고한 주께 이를 수 있다.
TEXT 20:
Kuningad nagu Janaka jõudsid täiuslikkuseni lihtsalt ettekirjutatud kohustusi täites. Seepärast pead sa tegema oma tööd juba ainuüksi inimeste õpetamiseks.
제20절:
자나까 왕과 같은 성군은 오직 규정된 의무만을 수행함으로써 완성에 이르렀다. 그러므로 보통 사람들을 교육하기 위해서라도 너는 네 의무를 수행해야 하느니라.
TEXT 21:
Ükskõik, mida väljapaistev isiksus ka teeks, tavalised inimesed kogu maailmas järgivad tema poolt näidatud eeskuju ja toimivad täpselt samal viisil.
제21절:
위대한 사람이 하는 행동이 무엇이든 일반인들은 따라 하기 마련이다. 그리고 위대한 자가 본보기로 세운 표준은 온 세상이 좇는다.
TEXT 22:
Oo, Pṛthā poeg, kogu kolmes planetaarsüsteemis pole ühtegi tööd, mida Ma peaksin tegema. Ma ei vaja mitte midagi ega tunne ka millestki puudust – ja ometigi täidan Ma ettekirjutatud kohustusi.
제22절:
오 쁘리타의 아들이여, 세 행성 체계 전체에서 내게 규정된 일이란 없느니라. 나는 어떠한 것도 부족하지 않으며, 어떤 것도 필요하지 않다. 하지만 나는 규정된 의무를 다 하고 있느니라.
TEXT 23:
Sest kui Ma peaksin eales loobuma ettekirjutatud kohustuste täpsest täitmisest, oo, Pārtha, järgiksid kõik inimesed kahtlemata Minu eeskuju.
제23절:
만약 내가 규정된 의무를 신중히 수행하지 않으면, 오 쁘리타의 아들이여, 분명 모든 사람이 내 길을 따를 것이기 때문이니라.
TEXT 24:
Kui Ma ei täidaks ettekirjutatud kohustusi, variseksid kokku kõik need maailmad. Sedasi saaksin Ma soovimatu järelkasvu põhjustajaks ning hävitaksin kõikide elusolendite rahu.
제24절:
만약 내가 규정된 의무를 다하지 않았더라면 이 모든 세계는 파멸되었을 것이다. 나는 불필요한 인간들을 창조한 원인이 되어 모든 생명체의 평화를 파괴했을 것이다.
TEXT 25:
Teadmisteta inimene täidab oma kohustusi, olles kiindunud nende resultaatidesse, õpetatud inimene teeb seda aga vabana kiindumustest, juhtimaks inimesi õigele teele.
제25절:
무지한 자는 결과에 집착하며 의무를 수행하지만, 학식 있는 자는 집착 없이 사람들을 바른길로 인도하고자 그 행위를 하느니라.
TEXT 26:
Selleks, et mitte ajada segadusse rumalate inimeste mõistust, mis on kiindunud ettekirjutatud kohustuste täitmise resultaatidesse, ei tohiks õpetatud inimene ajendada neid tööst loobuma. Töötades pühendumuse vaimus, tuleks tal pigem rakendada neid kõikvõimalikesse tegevustesse [mis on suunatud Kṛṣṇa teadvuse järk-järgulisele arendamisele].
제26절:
학식 있는 자는 규정된 의무를 통해 얻는 결과에 집착하는 무지한 자들의 마음에 혼란이 일어나지 않게 그들에게 일을 멈추라고 하지 않는다. 오히려 헌애의 정신으로 모든 종류의 일을 하게 함으로써, 그들이 끄리쉬나 의식을 점차 발전시키도록 한다.
TEXT 27:
Vale ego poolt segadusse aetud vaimne hing peab iseennast tegevuste sooritajaks, kuigi tegelikult teostavad neid materiaalse looduse kolm guṇat.
제27절:
거짓 자아의 영향으로 혼란에 빠진 영혼은 자기가 일의 주체라고 생각하지만, 실제로 모든 일은 물질적 본성의 세 가지 양태로 행해지는 것이다.
TEXT 28:
Oo, tugevakäeline! See, kes teab Absoluutset Tõde, ei rakenda end meelte teenimisse ega enese meelelisse rahuldamisse, eristades täpselt pühendumuses sooritatud tööd resultaatide nimel sooritatud tööst.
제28절:
오 강력한 전사여, 절대 진리를 아는 자는 헌애로서 하는 일과 결과 지향적 일의 차이를 잘 알기에 그들의 감각을 감각 만족에 쓰지 않느니라.
TEXT 29:
Materiaalse looduse guṇade poolt segadusse aetuna, rakendavad teadmatuses viibivad inimesed end täielikult materiaalsetesse tegevustesse ja kiinduvad neisse. Kuid need, kes on arukad, ei tohiks neid sellegipoolest häirida, ehkki nende poolt täidetavad kohustused ei oma nende teadmatuse tõttu kuigi suurt väärtust.
제29절:
물질적 본성에 당혹한 무지한 자는 물질적 행위에 전력을 다하며 그에 집착하게 된다. 행위자가 지식이 부족한 탓에 하는 이러한 행위는 열등한 의무이지만, 현명한 자는 그들을 선동하지 않는다.
TEXT 30:
Seepärast, oo, Arjuna, ära seisa ükskõikselt paigal, vaid astu Mind täielikult teadvustades võitlusse. Pühenda kõik oma tegevused Mulle, soovimata midagi omandada või kasu lõigata.
제30절:
그러므로 오 아르주나여, 나에 관한 완전한 지식으로 이득을 보려는 욕심 없이 어떠한 소유권도 주장하지 않으며 모든 일을 나에게 바치고, 무기력에서 벗어나 싸워라.
TEXT 31:
Need inimesed, kes täidavad oma kohustusi vastavalt Minu juhendustele ning kes järgivad Minu õpetust tugevas usus ja tõrkumata, vabanevad karmaliste tegude köidikuist.
제31절:
나의 명령에 따라 자기 의무를 수행하며, 믿음을 가지고, 시기함 없이 이 가르침을 따르는 자들은 결과 지향적 행위의 속박에서 벗어나느니라.
TEXT 32:
Kuid neid, kes kadedusest ignoreerivad seda õpetust ega järgi seda, tuleb pidada igasugustest teadmistest ilma jäänud inimesteks, petetuiks, ning kõik nende püüdlused täiuslikkuseni jõuda lõpevad ebaõnnestumisega.
제32절:
그러나 시기함으로써 이러한 가르침을 경시하고 따르지 않는 자들은 모든 지식을 잃고 속으며, 완성을 향한 노력에서 파멸한 것으로 여겨지느니라.
TEXT 33:
Isegi teadmistega inimene käitub vastavalt oma loomusele, sest igaüks järgib loomust, mille ta looduse kolmelt guṇalt on omandanud. Mis kasu oleks selle allasurumisest?
제33절:
누구나 물질적 본성의 세 가지 양태에서 받은 천성을 따르기에 지식을 갖춘 자마저 자기 본성에 따라 행동하느니라. 억압으로 무엇을 얻을 수 있겠는가?
TEXT 34:
Meelte ja nende ihaldusobjektide kokkupuutel tekkivate kiindumuste ja vastumeelsuste reguleerimiseks eksisteerivad kindlad printsiibid. Inimene ei tohi lasta sellistel kiindumustel ja vastumeelsustel enese üle võimust võtta, sest need on komistuskivideks vaimse eneseteadvustamise teel.
제34절:
감각 대상에서 일어나는 감각에 대한 집착과 혐오를 절제하는 원칙들이 있다. 집착과 혐오는 자아 인식의 길에 놓인 장애물이니 그것에 지배당해서는 안 되느니라.
TEXT 35:
Parem täita oma ettekirjutatud kohustusi kasvõi halvasti, kui täita kellegi teise kohustusi parimal moel. Parem kohata hävingut oma kohustuste täitmise käigus, kui asuda täitma kellegi teise kohustusi, sest võõrast teed järgida on ohtlik.
제35절:
비록 잘하지 못하더라도 자기에게 규정된 의무를 다하는 것이 타인의 의무를 완벽히 수행하는 것보다 훨씬 바람직하다. 다른 사람의 길을 가는 것은 위험하므로 자기 의무를 수행하다 파멸하더라도 타인의 의무에 종사하는 것보다 낫다.
TEXT 36:
Arjuna küsis: Oo, Vṛṣṇi järglane, mis on selleks jõuks, mis tõukab inimest patustele tegudele isegi siis, kui ta tahab neid vältida?
제36절:
아르주나가 말했습니다: 오 브리쉬니의 후손이시여, 인간은 왜 원하지 않는데도 마치 강제되는 것처럼 죄를 지을 수밖에 없습니까?
TEXT 37:
Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Oo, Arjuna, see on vaid iha, selle maailma kõikehävitav patune vaenlane, mis on sündinud kokkupuutest kire guṇaga ning hiljem vihaks muutunud.
제37절:
최고인격신께서 말씀하셨습니다: 오 아르주나, 그것은 오직 욕망 때문이니라. 욕망은 동성과의 접촉으로 생겨나 나중에 분노로 바뀌어 이 세상 모든 것을 집어삼키는 아주 악한 적이니라.
TEXT 38:
Samamoodi nagu suits katab tuld, tolm peeglit ja emaüsa loodet, on elusolend kaetud selle iha erinevate kihtidega.
제38절:
연기에 가려진 불처럼, 먼지에 덮인 거울처럼, 자궁에 갇힌 태아처럼 생명체는 다른 정도의 욕망으로 가려져 있느니라.
TEXT 39:
Niiviisi katab aruka elusolendi puhta teadvuse tema igavene vaenlane iha, mida pole eales võimalik rahuldada ning mis põleb kui tuli.
제39절:
따라서 현명한 생명체의 순수한 의식이 욕망이라는 형태의 영원한 적에 의해 가려질 때, 이 욕망은 절대 만족할 줄 모르며 불처럼 활활 타오른다.
TEXT 40:
Meeled, mõistus ja arukus on selle iha pesitsuspaigad. Nende läbi katab iha kinni elusolendi tegelikud teadmised ning ajab ta segadusse.
제40절:
욕망이 앉는 자리는 감각과 마음, 그리고 지성이다. 이것들을 통해 욕망은 생명체의 진정한 지식을 가리고, 생명체가 갈피를 못 잡게 하느니라.
TEXT 41:
Seepärast, oo, Arjuna, parim Bhāratate seas, ohjelda kohe algul seda suurt patu sümbolit [iha], piirates oma meeli, ning hukka see teadmiste ja vaimse eneseteadvustamise hävitaja.
제41절:
그러므로 오 아르주나, 바라따 가문의 우두머리여, 아주 처음부터 이 커다란 죄의 징표(욕망)를 감각을 규제함으로써 억제하여라. 그리고 지식과 자아에 관한 깨달음을 파괴하는 이것을 죽여야 하느니라.
TEXT 42:
Tegutsevad meeled seisavad kõrgemal elutust mateeriast, mõistus on kõrgemal meeltest, arukus on kõrgemal mõistusest ja tema [s.o. hing] on kõrgemal ka arukusest.
제42절:
활동하는 감각은 둔한 물질보다 우위에 있고, 마음은 감각보다 높으며, 지성은 마음보다 높고, 자아(영혼)는 지성보다 훨씬 더 높다.
TEXT 43:
Oo, kindlakäeline Arjuna, teades end olevat transtsendentaalne materiaalsete meelte, mõistuse ja arukuse suhtes, tuleb inimesel tugevdada oma mõistust kaalutleva vaimse arukuse [Kṛṣṇa teadvuse] abil ja niiviisi alistada vaimse jõuga see ihana tuntud rahuldamatu vaenlane.
제43절:
그러므로 자아란 물질적 감각과 마음, 그리고 지성을 초월한 존재라는 것을 깨닫고, 오 강력한 전사여, 사려 깊은 영적 지성(끄리쉬나 의식)으로 마음을 꾸준히 하여, 그것에서 비롯된 영적 힘으로 욕망이라는 이 만족할 줄 모르는 적을 정복하여라.