Skip to main content

TEXT 43

Bg 3.43

Tekst

Tekst

evaṁ buddheḥ paraṁ buddhvā
saṁstabhyātmānam ātmanā
jahi śatruṁ mahā-bāho
kāma-rūpaṁ durāsadam
evaṁ buddheḥ paraṁ buddhvā
saṁstabhyātmānam ātmanā
jahi śatruṁ mahā-bāho
kāma-rūpaṁ durāsadam

Synonyms

Synoniemen

evam — niiviisi; buddheḥ — arukusest; param — kõrgemalseisev; buddhvā — teades; saṁstabhya — tasakaalustades; ātmānam — mõistust; ātmanā — kaalutleva arukusega; jahi — alista; śatrum — vaenlane; mahā-bāho — oo, tugevakäeline; kāma-rūpam — iha kujul; durāsadam — kohutav.

evam — zo; buddheḥ — aan intelligentie; param — hoger; buddhvā — wetend; saṁstabhya — door te beheersen; ātmānam — de geest; ātma-nā — door een zorgvuldige intelligentie; jahi — overwin; śatrum — de vijand; mahā-bāho — o sterkgearmde; kāma-rūpam — in de vorm van lust; durāsadam — geducht.

Translation

Vertaling

Oo, kindlakäeline Arjuna, teades end olevat transtsendentaalne materiaalsete meelte, mõistuse ja arukuse suhtes, tuleb inimesel tugevdada oma mõistust kaalutleva vaimse arukuse [Kṛṣṇa teadvuse] abil ja niiviisi alistada vaimse jõuga see ihana tuntud rahuldamatu vaenlane.

Wanneer men weet dat men transcendentaal is aan de materiële zintuigen, geest en intelligentie, o sterkgearmde Arjuna, dan moet men de geest met een zorgvuldige, spirituele intelligentie [Kṛṣṇa-bewustzijn] beheersen en zo — door spirituele kracht — deze onverzadigbare vijand, genaamd lust, overwinnen.

Purport

Betekenisverklaring

„Bhagavad-gītā" käesolevas, kolmandas peatükis jõutakse järeldusele, et inimene peaks pöörduma Kṛṣṇa teadvuse poole, mõistes, et oma algolemuslikult positsioonilt on iga inimene Jumala Kõrgeima Isiksuse igavene teener ning et lõplik eesmärk ei saa olla impersonaalne tühjus. Materiaalsetes tingimustes elades mõjutavad inimest kindlasti iha ning soov valitseda materiaalse looduse varade üle. Soov olla valitseja ja nautida materiaalseid meeli on tingimustest sõltuva hinge suurim vaenlane, kuid Kṛṣṇa teadvuse jõul on inimene suuteline kontrollima nii materiaalseid meeli, mõistust kui ka arukust. Inimene ei pea kohe loobuma oma tööst ja ettekirjutatud kohustuste täitmisest, kuid järk-järgult Kṛṣṇa teadvust arendades tõuseb inimene transtsendentaalsele tasandile, kus ta ei lase end enam mõjutada materiaalsetest meeltest ja mõistusest, sest siis on arukus juba kõrvalekaldumatult suunatud elusolendi puhta olemuse mõistmisele. See on käesoleva peatüki peamine mõte. Materiaalse eksistentsi ebaküpsel tasandil ei suuda filosoofilised spekulatsioonid ega kunstlikud katsed niinimetatud joogaasendite harjutamise läbi meelte üle kontrolli saavutada, aidata inimesel jõuda vaimse eluni. Ta peab saama väljaõppe, kuidas viljeleda Kṛṣṇa teadvust kõrgema arukuse abil.

Dit derde hoofdstuk van de Bhagavad-gītā leidt iemand op een afdoende manier naar Kṛṣṇa-bewustzijn door te laten zien dat men zich ervan bewust moet zijn dat men de eeuwige dienaar van de Allerhoogste Persoonlijkheid Gods is, zonder de onpersoonlijke leegte als het uiteindelijke doel te beschouwen. In het materiële bestaan wordt iemand onvermijdelijk beïnvloed door lust en een verlangen om de rijkdommen van de materiële natuur te beheersen. Het verlangen naar heerschappij en zinsbevrediging is de grootste vijand van de geconditioneerde ziel, maar door de kracht van het Kṛṣṇa-bewustzijn kan men de materiële zintuigen, geest en intelligentie beheersen. Men mag niet zomaar zijn activiteiten en voorgeschreven plichten opgeven, maar door geleidelijk aan vooruitgang te maken in Kṛṣṇa-bewustzijn, kan men in een transcendentale positie komen zonder beïnvloed te worden door de materiële zintuigen en geest; dit door een vastberaden intelligentie die gericht is op iemands zuivere identiteit. Dat is de conclusie van dit hoofdstuk.

In het onvolwassen stadium van het materiële bestaan kunnen filosofische speculaties en kunstmatige pogingen om de zintuigen te beheersen door het zogenaamd beoefenen van yogahoudingen, iemand nooit helpen om tot spiritueel leven te komen. Men moet door een hogere intelligentie worden getraind in Kṛṣṇa-bewustzijn.

Selliselt lõpevad Bhaktivedanta selgitused „Śrīmad Bhagavad-gītā" kolmandale peatükile, mis käsitlesid karma-joogat ehk ettekirjutatud kohustuste täitmist Kṛṣṇa teadvuses.

Zo eindigen de commentaren van Śrī Śrīmad A.C. Bhaktivedanta Swami Prabhupāda bij het derde hoofdstuk van Śrīmad Bhagavad-gītā, getiteld ‘Karma-yoga’ over het uitvoeren van voorgeschreven plicht in Kṛṣṇa-bewustzijn.