TEXT 42

Tekst

Texte

indriyāṇi parāṇy āhur
indriyebhyaḥ paraṁ manaḥ
manasas tu parā buddhir
yo buddheḥ paratas tu saḥ

Synonyms

indriyāṇi — meeled; parāṇi — kõrgemalseisvad; āhuḥ — öeldakse; indriyebhyaḥ — enam kui meeled; param — kõrgemalseisev; manaḥ — mõistus; manasaḥ — enam kui mõistus; tu — samuti; parā — kõrgemalseisev; buddhiḥ — arukus; yaḥ — kes; buddheḥ — enam kui arukus; parataḥ — kõrgemalseisev; tu — aga; saḥ — tema.

indriyāṇi: les sens; parāṇi: supérieurs; āhuḥ: sont dits; indriyebhyaḥ: plus que les sens; param: supérieur; manaḥ: le mental; manasaḥ: plus que le mental; tu: aussi; parā: supérieure; buddhiḥ: l’intelligence; yaḥ: qui; buddheḥ: plus que l’intelligence; parataḥ: supérieur; tu: mais; saḥ: elle.

Translation

Tegutsevad meeled seisavad kõrgemal elutust mateeriast, mõistus on kõrgemal meeltest, arukus on kõrgemal mõistusest ja tema [s.o. hing] on kõrgemal ka arukusest.

Les sens prévalent sur la matière inerte; supérieur aux sens est le mental, et l’intelligence surpasse le mental. Mais plus élevée encore est l’âme.

Purport

Meeled on iha väljapääsuteed. Iha asub kehas ning meeled on avausteks, mille läbi seda rahuldada. Seetõttu on meeled kehast kui tervikust kõrgemalseisvad. Ometigi on need väljapääsuteed ihale suletud, kui viibitakse kõrgeimal teadvuse tasandil, Kṛṣṇa teadvuses. Kṛṣṇa teadvuses viibides on hing otseses ühenduses Jumala Kõrgeima Isiksusega ning seetõttu kulmineerub kehaliste tegevuste hierarhia Kõrgeima Hingega. Kehaliste tegevuste all mõeldakse siin meelelisi tegevusi ning nende meeleliste tegevuste peatamine tähendab kõikide kehaliste tegevuste peatamist. Kuna aga mõistus on aktiivne, siis tegutseb ta isegi juhul, kui keha on paigal ning puhkab – nagu näiteks une ajal. Kuid mõistust juhib arukus ning arukusest kõrgemale jääb hing. Ja kui hing on otseselt hõivatud Kõigekõrgema teenimisega, siis rakendub loomulikult Kõigekõrgema teenimisse ka kõik madalamal asuv – nii arukus, mõistus kui ka meeled. „Kaṭha Upaniṣadis" on sarnane lõik, milles öeldakse, et meelte ihaldusobjektid on meeltest kõrgemalseisvad ning mõistus seisab kõrgemal meelte ihaldusobjektidest. Kui mõistus on pidevalt hõivatud otseselt Jumala teenimisega, siis ei saa ka meeled olla hõivatud mingi muu tegevusega. Mõistuse sellist meelestatust selgitati juba eespool. Paraṁ dṛṣṭvā nivartate. Kui mõistus on hõivatud Jumala transtsendentaalsesse teenimisse, siis ei saa see enam tegutseda oma madalamaid kalduvusi rahuldades. „Kaṭha Upaniṣadis" kirjeldatakse hinge sõnaga mahān, mis tähendab „võimas". Hing on seega kõigest kõrgemalseisev – nii meelte ihaldusobjektidest, meeltest, mõistusest kui ka arukusest. Seega on hinge algolemusliku positsiooni mõistmine lahendus kõikidele probleemidele.

C’est à travers les sens que la concupiscence peut s’exprimer. Celle-ci, confinée dans le corps, ne s’extériorise que par l’exercice des sens. Ils sont donc supérieurs au corps dans son entier. Or, lorsqu’on développe une conscience supérieure, la conscience de Kṛṣṇa, ils cessent d’agir comme des soupapes. En effet, l’âme consciente de Kṛṣṇa est en union directe avec la Personne Suprême, l’Âme Suprême, en qui culmine, finalement, l’ordre hiérarchique des constituants du corps. L’activité du corps implique le fonctionnement des sens. Si l’on met fin à leur activité, le corps cesse de fonctionner. Mais même quand le corps est inerte, le mental, toujours actif, continue d’agir, comme on peut d’ailleurs le constater dans nos rêves. Or, au-delà du mental se trouve l’intelligence, qui exerce son influence déterminante, et au-delà l’âme proprement dite. Si l’âme entre en communion directe avec l’Absolu, l’intelligence, le mental et les sens, qui lui sont subordonnés, le seront également.

On trouve dans la Kaṭha Upaniṣad un passage similaire à ce verset, passage qui explique que les objets des sens sont plus forts que les sens et que le mental est plus fort encore que les objets des sens. Par conséquent, si l’on engage constamment le mental au service du Seigneur, les sens ne pourront emprunter d’autre voie, et comme nous l’avons vu, paraṁ dṛṣṭvā nivartate, le mental ne succombera pas à de basses tendances. La Kaṭha Upaniṣad qualifie l’âme de mahān, supérieure, car elle domine les objets des sens, les sens, le mental et l’intelligence. La solution à tout problème consiste donc à comprendre la condition intrinsèque de l’âme.

Arukusega tuleb omandada teadmised hinge algolemuslikust positsioonist ning hõivata seejärel oma mõistus pideva Kṛṣṇa teadvusega. See on lahendus kõikidele probleemidele. Inimesel, kes alles alustab vaimset praktikat, soovitatakse meelte ihaldusobjektidest kõrvale hoiduda. Kuid lisaks sellele tuleb tugevdada oma mõistust arukuse abil. Kui rakendada oma mõistus arukuse abil Kṛṣṇa teadvuse arendamisse, alistudes täielikult Jumala Kõrgeimale Isiksusele, siis muutub mõistus automaatselt tugevamaks ning siis ei ole meeled, mis on kui mürkmaod, enam ohtlikud, justkui maod ilma hammasteta. Ehkki hing seisab kõrgemal nii arukusest, mõistusest kui ka meeltest, säilib nii kaua kui mõistust pole tugevdatud Kṛṣṇaga suhtlemise läbi Kṛṣṇa teadvuses, mõistuse häiritavuse tõttu endiselt suur tõenäosus langeda.

On doit utiliser l’intelligence pour comprendre la position constitutive de l’âme, et ensuite toujours engager son mental au service de Kṛṣṇa. En agissant ainsi, on résout tous les problèmes. Il est généralement recommandé au néophyte d’éviter tout contact avec les objets des sens et, en outre, par le biais de l’intelligence, de fortifier le mental. Si l’intelligence est utilisée pour absorber le mental en Kṛṣṇa, dans un abandon total à Sa personne, celui-ci deviendra automatiquement plus fort. Et bien que les sens soient aussi dangereux que des serpents, ils seront tout autant réduits à l’impuissance qu’un serpent dépourvu de crochets. Quand bien même l’âme domine l’intelligence, le mental et les sens, à moins de se fortifier au contact de Kṛṣṇa dans la conscience de Kṛṣṇa, il y a obligatoirement un risque de chute du fait de la turbulence du mental.