Skip to main content

TEXT 41

TEXT 41

Tekst

Texte

tasmāt tvam indriyāṇy ādau
niyamya bharatarṣabha
pāpmānaṁ prajahi hy enaṁ
jñāna-vijñāna-nāśanam
tasmāt tvam indriyāṇy ādau
niyamya bharatarṣabha
pāpmānaṁ prajahi hy enaṁ
jñāna-vijñāna-nāśanam

Synonyms

Synonyms

tasmāt — seepärast; tvam — sina; indriyāṇi — meeli; ādau — alguses; niyamya — reguleerides; bharata-ṛṣabha — oo, parim Bharata järglaste hulgas; pāpmānam — suurt patu sümbolit; prajahi — ohjelda; hi — kindlasti; enam — seda; jñāna — teadmiste; vijñāna — ja puhtast hingest rääkivate teaduslike teadmiste; nāśanam — hävitajat.

tasmāt: donc; tvam: toi; indriyāṇi: les sens; ādau: au début; niyamya: en soumettant à des règles; bharata-ṛṣabha: ô chef des descendants de Bharata; pāpmānam: le grand symbole du péché; prajahi: enraye; hi: certes; enam: ce; jñāna: et de la connaissance; vijñāna: et de la connaissance scientifique de l’âme pure; nāśanam: destructeur.

Translation

Translation

Seepärast, oo, Arjuna, parim Bhāratate seas, ohjelda kohe algul seda suurt patu sümbolit [iha], piirates oma meeli, ning hukka see teadmiste ja vaimse eneseteadvustamise hävitaja.

Aussi, Arjuna, ô meilleur des Bharatas, commence par enrayer le fléau de la concupiscence, symbole même du péché, en disciplinant tes sens. Écrase ce destructeur de la connaissance et de la réalisation spirituelle.

Purport

Purport

Jumal soovitas Arjunale alustada meelte piiramist kohe, et alistada oma suurim patune vaenlane, iha, mis hävitab elusolendi huvi vaimse eneseteadvustamise ja oma vaimset olemust puudutavate teadmiste vastu. Sõna jñāna viitab teadmistele sellest, milline on elusolendi tegelik olemus ja milline see ei ole, ehk teisiti öeldes sellest, et vaimne hing ei ole kehaga samane. Vijñāna viitab aga üksikasjalikele teadmistele vaimse hinge algolemuslikust positsioonist ning tema suhetest Kõrgeima Hingega. „Śrīmad- Bhāgavatamis" (2.9.31) selgitatakse seda järgmiselt:

Le Seigneur conseille à Arjuna de commencer par maîtriser ses sens, afin de pouvoir vaincre le plus grand ennemi, la concupiscence, qui anéantit le désir de réalisation spirituelle et détruit la connaissance du soi. Le mot jñāna s’applique à la connaissance du moi véritable, qui diffère du non-moi, ou en d’autres termes, la connaissance que l’âme n’est pas le corps. Vijñāna se rapporte à la connaissance de la condition de l’âme spirituelle dans son essence et de sa relation éternelle avec l’Âme Suprême. Le Śrīmad-Bhāgavatam (2.9.31) nous dit à ce sujet:

jñānaṁ parama-guhyaṁ me
yad vijñāna-samanvitam
sa-rahasyaṁ tad-aṅgaṁ ca
gṛhāṇa gaditaṁ mayā
jñānaṁ parama-guhyaṁ me
yad vijñāna-samanvitam
sa-rahasyaṁ tad-aṅgaṁ ca
gṛhāṇa gaditaṁ mayā

„Teadmised hingest ja Kõrgeimast Hingest on äärmiselt salajased ja mõistatuslikud, kuid selliseid teadmisi ja teed nende teadvustamiseks on võimalik mõista, kui nende erinevaid aspekte selgitab Jumal Ise."

„Bhagavad-gītās" antakse meile hinge olemusest nii üldised kui ka üksikasjalikud teadmised. Elusolendid on Jumala lahutamatud osakesed ning seetõttu on nende ainsaks ülesandeks teenida Jumalat. Sellist teadvust nimetatakse Kṛṣṇa teadvuseks. Seepärast peab inimene kohe elu alguses saama hariduse Kṛṣṇa teadvusest, et tõusta täieliku Kṛṣṇa teadvuse tasandile ja vastavalt tegutseda.

« La connaissance de l’âme et de l’Âme Suprême est très secrète et mystérieuse. Il est toutefois possible de percer ce savoir et d’obtenir la réalisation qui en découle, si le Seigneur Lui-même nous l’explique sous tous ses aspects. »

La Bhagavad-gītā nous livre cette connaissance du soi, aussi bien du point de vue général que du point de vue particulier. Les êtres vivants étant des parties intégrantes du Seigneur, leur unique fonction est de Le servir. Cet état de conscience s’appelle la conscience de Kṛṣṇa. Il faut en suivre le processus dès le début de sa vie, devenir ainsi pleinement conscient de Dieu et agir en accord avec cette conscience.

Iha on vaid moonutatud peegeldus armastusest Jumala vastu, mis on loomupärane igale elusolendile. Ent kui inimest õpetada elama Kṛṣṇa teadvuses juba tema sünnist alates, siis ei saa see loomupärane armastus Jumala vastu ihaks manduda. Kui armastus Jumala vastu on moondunud ihaks, on väga raske muuta seda tagasi armastuseks Jumala vastu. Kṛṣṇa teadvus on aga siiski nii mõjuvõimas, et isegi hiline alustaja võib pühendunud teenimise reguleerivate printsiipide järgimise läbi saada tõeliseks Jumala armastajaks. Seega võib meeleliste tegevuste reguleerimist Jumala pühendunud teenimise läbi Kṛṣṇa teadvuses alustada igas vanuses ja igal hetkel, kui mõistetakse selle tegevuse hädavajalikkust. Sedasi muudetakse iha tagasi armastuseks Jumala vastu, mis on inimelu kõrgeim täiuslikkus.

La concupiscence n’est que le reflet dénaturé de l’amour que tous les êtres portent naturellement à Dieu. Mais si, dès le début de son existence, l’homme est éduqué dans la conscience de Kṛṣṇa, son amour inné pour le Seigneur ne pourra se changer en concupiscence. Quand cet amour dégénère, il est très difficile de recouvrer sa condition naturelle. La conscience de Kṛṣṇa est néanmoins si puissante, que même celui qui l’adopte tardivement a toutes les chances de raviver son amour pour Dieu en observant les principes régulateurs du service de dévotion. On peut donc, à n’importe quel moment de son existence, ou dès que l’on en saisit l’importance et l’urgence, commencer à maîtriser ses sens par la conscience de Kṛṣṇa, le service de dévotion offert au Seigneur, et transformer ainsi la concupiscence en amour pour Dieu – la plus haute perfection de l’existence.