Skip to main content

TEXT 41

TEXT 41

Tekst

Text

tasmāt tvam indriyāṇy ādau
niyamya bharatarṣabha
pāpmānaṁ prajahi hy enaṁ
jñāna-vijñāna-nāśanam
tasmāt tvam indriyāṇy ādau
niyamya bharatarṣabha
pāpmānaṁ prajahi hy enaṁ
jñāna-vijñāna-nāśanam

Synonyms

Synonyms

tasmāt — seepärast; tvam — sina; indriyāṇi — meeli; ādau — alguses; niyamya — reguleerides; bharata-ṛṣabha — oo, parim Bharata järglaste hulgas; pāpmānam — suurt patu sümbolit; prajahi — ohjelda; hi — kindlasti; enam — seda; jñāna — teadmiste; vijñāna — ja puhtast hingest rääkivate teaduslike teadmiste; nāśanam — hävitajat.

tasmāt — therefore; tvam — you; indriyāṇi — senses; ādau — in the beginning; niyamya — by regulating; bharata-ṛṣabha — O chief amongst the descendants of Bharata; pāpmānam — the great symbol of sin; prajahi — curb; hi — certainly; enam — this; jñāna — of knowledge; vijñāna — and scientific knowledge of the pure soul; nāśanam — the destroyer.

Translation

Translation

Seepärast, oo, Arjuna, parim Bhāratate seas, ohjelda kohe algul seda suurt patu sümbolit [iha], piirates oma meeli, ning hukka see teadmiste ja vaimse eneseteadvustamise hävitaja.

Therefore, O Arjuna, best of the Bhāratas, in the very beginning curb this great symbol of sin [lust] by regulating the senses, and slay this destroyer of knowledge and self-realization.

Purport

Purport

Jumal soovitas Arjunale alustada meelte piiramist kohe, et alistada oma suurim patune vaenlane, iha, mis hävitab elusolendi huvi vaimse eneseteadvustamise ja oma vaimset olemust puudutavate teadmiste vastu. Sõna jñāna viitab teadmistele sellest, milline on elusolendi tegelik olemus ja milline see ei ole, ehk teisiti öeldes sellest, et vaimne hing ei ole kehaga samane. Vijñāna viitab aga üksikasjalikele teadmistele vaimse hinge algolemuslikust positsioonist ning tema suhetest Kõrgeima Hingega. „Śrīmad- Bhāgavatamis" (2.9.31) selgitatakse seda järgmiselt:

The Lord advised Arjuna to regulate the senses from the very beginning so that he could curb the greatest sinful enemy, lust, which destroys the urge for self-realization and specific knowledge of the self. Jñāna refers to knowledge of self as distinguished from non-self, or in other words, knowledge that the spirit soul is not the body. Vijñāna refers to specific knowledge of the spirit soul’s constitutional position and his relationship to the Supreme Soul. It is explained thus in the Śrīmad-Bhāgavatam (2.9.31):

jñānaṁ parama-guhyaṁ me
yad vijñāna-samanvitam
sa-rahasyaṁ tad-aṅgaṁ ca
gṛhāṇa gaditaṁ mayā
jñānaṁ parama-guhyaṁ me
yad vijñāna-samanvitam
sa-rahasyaṁ tad-aṅgaṁ ca
gṛhāṇa gaditaṁ mayā

„Teadmised hingest ja Kõrgeimast Hingest on äärmiselt salajased ja mõistatuslikud, kuid selliseid teadmisi ja teed nende teadvustamiseks on võimalik mõista, kui nende erinevaid aspekte selgitab Jumal Ise."

„Bhagavad-gītās" antakse meile hinge olemusest nii üldised kui ka üksikasjalikud teadmised. Elusolendid on Jumala lahutamatud osakesed ning seetõttu on nende ainsaks ülesandeks teenida Jumalat. Sellist teadvust nimetatakse Kṛṣṇa teadvuseks. Seepärast peab inimene kohe elu alguses saama hariduse Kṛṣṇa teadvusest, et tõusta täieliku Kṛṣṇa teadvuse tasandile ja vastavalt tegutseda.

“The knowledge of the self and Supreme Self is very confidential and mysterious, but such knowledge and specific realization can be understood if explained with their various aspects by the Lord Himself.” Bhagavad-gītā gives us that general and specific knowledge of the self. The living entities are parts and parcels of the Lord, and therefore they are simply meant to serve the Lord. This consciousness is called Kṛṣṇa consciousness. So, from the very beginning of life one has to learn this Kṛṣṇa consciousness, and thereby one may become fully Kṛṣṇa conscious and act accordingly.

Iha on vaid moonutatud peegeldus armastusest Jumala vastu, mis on loomupärane igale elusolendile. Ent kui inimest õpetada elama Kṛṣṇa teadvuses juba tema sünnist alates, siis ei saa see loomupärane armastus Jumala vastu ihaks manduda. Kui armastus Jumala vastu on moondunud ihaks, on väga raske muuta seda tagasi armastuseks Jumala vastu. Kṛṣṇa teadvus on aga siiski nii mõjuvõimas, et isegi hiline alustaja võib pühendunud teenimise reguleerivate printsiipide järgimise läbi saada tõeliseks Jumala armastajaks. Seega võib meeleliste tegevuste reguleerimist Jumala pühendunud teenimise läbi Kṛṣṇa teadvuses alustada igas vanuses ja igal hetkel, kui mõistetakse selle tegevuse hädavajalikkust. Sedasi muudetakse iha tagasi armastuseks Jumala vastu, mis on inimelu kõrgeim täiuslikkus.

Lust is only the perverted reflection of the love of God which is natural for every living entity. But if one is educated in Kṛṣṇa consciousness from the very beginning, that natural love of God cannot deteriorate into lust. When love of God deteriorates into lust, it is very difficult to return to the normal condition. Nonetheless, Kṛṣṇa consciousness is so powerful that even a late beginner can become a lover of God by following the regulative principles of devotional service. So, from any stage of life, or from the time of understanding its urgency, one can begin regulating the senses in Kṛṣṇa consciousness, devotional service of the Lord, and turn the lust into love of Godhead – the highest perfectional stage of human life.