Skip to main content

TEXT 30

TEXT 30

Tekst

Texte

mayi sarvāṇi karmāṇi
sannyasyādhyātma-cetasā
nirāśīr nirmamo bhūtvā
yudhyasva vigata-jvaraḥ
mayi sarvāṇi karmāṇi
sannyasyādhyātma-cetasā
nirāśīr nirmamo bhūtvā
yudhyasva vigata-jvaraḥ

Synonyms

Synonyms

mayi — Minule; sarvāṇi — kõikvõimalikke; karmāṇi — tegevusi; sannyasya — loovutades täielikult; adhyātma — täie teadmisega Enese olemusest; cetasā — teadvuse läbi; nirāśīḥ — ihaldamata kasu; nirmamaḥ — omanditundeta; bhūtvā — olles sedasi; yudhyasva — võitle; vigata-jvaraḥ — mitte tardunud olles.

mayi: à Moi; sarvāṇi: toutes sortes de; karmāṇi: activités; sannyasya: soumettant complètement; adhyātma: avec une connaissance complète du soi; cetasā: par la conscience; nirāśīḥ: sans désir de profit; nirmamaḥ: sans esprit de possession; bhūtvā: étant ainsi; yudhyasva: combats; vigata-jvaraḥ: sans abattement.

Translation

Translation

Seepärast, oo, Arjuna, ära seisa ükskõikselt paigal, vaid astu Mind täielikult teadvustades võitlusse. Pühenda kõik oma tegevused Mulle, soovimata midagi omandada või kasu lõigata.

Aussi, ô Arjuna, Me consacrant tous tes actes, en pleine connaissance de Ma personne, sans chercher le gain ou revendiquer la moindre possession, sans te laisser abattre, combats.

Purport

Purport

See värss toob selgelt välja „Bhagavad-gītā" eesmärgi. Jumal annab meile siin juhenduse, et me peaksime alati viibima Kṛṣṇa teadvuses, täitmaks oma kohustusi justkui sõjaväes viibides. Taoline juhendus võib teha meile asjad küll natuke raskemaks, kuid sellegipoolest peab igaüks täitma oma kohustusi, sõltudes Kṛṣṇast, sest selline on elusolendi algolemuslik positsioon. Elusolend ei saa olla õnnelik, kui ta ei tegutse kooskõlas Kõigekõrgema Jumalaga, sest oma igaveses algolemuslikus positsioonis allub elusolend Jumala soovidele. Seepärast käskis Śrī Kṛṣṇa Arjunat võitlusse astuda, nagu oleks Ta olnud sõjaväekomandör. Kõigekõrgema Jumala hea tahte nimel tuleb ohverdada kõik ning täita samal ajal oma ettekirjutatud kohustusi, soovimata midagi omandada. Arjuna ei pidanud Jumala korralduse üle järele mõtlema – ta pidi seda lihtsalt täitma. Kõigekõrgem Jumal on kõikide hingede hing ning seepärast isiksust, kes toetub kõiges ainult ja täielikult Kõigekõrgemale Jumalale, mõtlemata omaenese huvidele, ehk teisisõnu öeldes seda, kes viibib täielikus Kṛṣṇa teadvuses, nimetatakse adhyātma- cetasiks. Sõna nirāśīḥ tähendab, et inimene peab tegutsema vastavalt oma õpetaja korraldustele, lootmata oma tegevuse vilju nautida. Kassapidaja võib oma tööandja jaoks lugeda üle miljoneid dollareid, kuid endale kuuluvaks ei pea ta sellest sentigi. Samamoodi tuleb mõista, et tegelikult ei kuulu selles maailmas mitte kellelegi mitte midagi. Kõik kuulub Kõigekõrgemale Jumalale. See on sõna mayi ehk „Mulle" tegelik tähendus. Ning kui inimene toimib sellisel Kṛṣṇa teadvuse tasandil viibides, siis kindlasti ei pea ta ennast millegi omanikuks. Sellist teadvuse tasandit nimetatakse nirmamaks, mis tähendab „mitte midagi ei kuulu mulle". Sellist karmi korraldust tuleb täita tõrkumata, mõtlemata oma niinimetatud sugulastele, kes eksisteerivad vaid keha suhtes. Sel viisil võib inimene saada vigata- jvaraks ehk rahutusest ja tardumusest vabaks isiksuseks. Igaühel on vastavalt oma omadustele ja positsioonile teatud kohustused ning kõiki neid kohustusi saab täita Kṛṣṇa teadvuses, nagu seda eespool on kirjeldatud. Sedasi jõutakse vabanemise teele.

Ce verset indique clairement le but de la Bhagavad-gītā. Le Seigneur enseigne que pour remplir son devoir, il faut devenir parfaitement conscient de Sa personne et y appliquer la même rigueur que l’on mettrait à suivre une discipline militaire. Voilà qui peut sembler difficile. Il faut néanmoins s’acquitter de son devoir en dépendant entièrement de Kṛṣṇa, puisque c’est la nature fondamentale de l’être vivant. Aucun être ne peut être heureux s’il ne coopère avec le Seigneur Suprême, car sa condition intrinsèque et éternelle est de répondre aux désirs du Seigneur. Arjuna reçoit donc de Śrī Kṛṣṇa l’ordre de combattre, comme si le Seigneur était son chef militaire. Il faut tout sacrifier au bon vouloir du Seigneur Suprême et continuer à accomplir son devoir sans se dire propriétaire de rien. Arjuna n’a pas à juger les directives du Seigneur, mais seulement à les exécuter.

Le Seigneur Suprême est l’Âme de toutes les âmes. Aussi, celui qui dépend uniquement et entièrement de Lui, sans aucune considération personnelle, ou, en d’autres mots, qui est parfaitement conscient de Kṛṣṇa, est qualifié d’adhyātma-cetās, « pleinement conscient de l’âme ». Nirāśīḥ signifie que l’on doit agir selon les ordres de son maître et ne pas chercher à jouir du fruit de ses actes. Un caissier compte des millions pour son patron, tout en sachant que pas un sou ne lui appartient. De même, comprenons que rien en ce monde ne nous appartient personnellement et que tout appartient au Seigneur Suprême. Telle est la véritable signification du mot mayi, « à Moi ». Celui qui agit dans la conscience de Kṛṣṇa ne se proclame donc propriétaire de rien, et cet état de conscience est appelé nirmama, « rien ne m’appartient ».

Même si l’on éprouve quelque réticence à se plier à un ordre si rigoureux, excluant toute considération de parenté, on doit surmonter cet obstacle et devenir vigata-jvara, c’est-à-dire ne pas se laisser aller à l’abattement, à l’indolence fiévreuse. Comme nous venons de le voir, chacun, selon sa nature et sa position respectives, a un devoir particulier à remplir qui peut être accompli dans la conscience de Kṛṣṇa. Une telle attitude nous permettra de fouler le sentier de la libération.