TEXT 30

Tekst

Text

mayi sarvāṇi karmāṇi
sannyasyādhyātma-cetasā
nirāśīr nirmamo bhūtvā
yudhyasva vigata-jvaraḥ

Synonyms

mayi — Minule; sarvāṇi — kõikvõimalikke; karmāṇi — tegevusi; sannyasya — loovutades täielikult; adhyātma — täie teadmisega Enese olemusest; cetasā — teadvuse läbi; nirāśīḥ — ihaldamata kasu; nirmamaḥ — omanditundeta; bhūtvā — olles sedasi; yudhyasva — võitle; vigata-jvaraḥ — mitte tardunud olles.

mayi — unto Me; sarvāṇi — all sorts of; karmāṇi — activities; sannyasya — giving up completely; adhyātma — with full knowledge of the self; cetasā — by consciousness; nirāśīḥ — without desire for profit; nirmamaḥ — without ownership; bhūtvā — so being; yudhyasva — fight; vigata-jvaraḥ — without being lethargic.

Translation

Seepärast, oo, Arjuna, ära seisa ükskõikselt paigal, vaid astu Mind täielikult teadvustades võitlusse. Pühenda kõik oma tegevused Mulle, soovimata midagi omandada või kasu lõigata.

Therefore, O Arjuna, surrendering all your works unto Me, with full knowledge of Me, without desires for profit, with no claims to proprietorship, and free from lethargy, fight.

Purport

See värss toob selgelt välja „Bhagavad-gītā" eesmärgi. Jumal annab meile siin juhenduse, et me peaksime alati viibima Kṛṣṇa teadvuses, täitmaks oma kohustusi justkui sõjaväes viibides. Taoline juhendus võib teha meile asjad küll natuke raskemaks, kuid sellegipoolest peab igaüks täitma oma kohustusi, sõltudes Kṛṣṇast, sest selline on elusolendi algolemuslik positsioon. Elusolend ei saa olla õnnelik, kui ta ei tegutse kooskõlas Kõigekõrgema Jumalaga, sest oma igaveses algolemuslikus positsioonis allub elusolend Jumala soovidele. Seepärast käskis Śrī Kṛṣṇa Arjunat võitlusse astuda, nagu oleks Ta olnud sõjaväekomandör. Kõigekõrgema Jumala hea tahte nimel tuleb ohverdada kõik ning täita samal ajal oma ettekirjutatud kohustusi, soovimata midagi omandada. Arjuna ei pidanud Jumala korralduse üle järele mõtlema – ta pidi seda lihtsalt täitma. Kõigekõrgem Jumal on kõikide hingede hing ning seepärast isiksust, kes toetub kõiges ainult ja täielikult Kõigekõrgemale Jumalale, mõtlemata omaenese huvidele, ehk teisisõnu öeldes seda, kes viibib täielikus Kṛṣṇa teadvuses, nimetatakse adhyātma- cetasiks. Sõna nirāśīḥ tähendab, et inimene peab tegutsema vastavalt oma õpetaja korraldustele, lootmata oma tegevuse vilju nautida. Kassapidaja võib oma tööandja jaoks lugeda üle miljoneid dollareid, kuid endale kuuluvaks ei pea ta sellest sentigi. Samamoodi tuleb mõista, et tegelikult ei kuulu selles maailmas mitte kellelegi mitte midagi. Kõik kuulub Kõigekõrgemale Jumalale. See on sõna mayi ehk „Mulle" tegelik tähendus. Ning kui inimene toimib sellisel Kṛṣṇa teadvuse tasandil viibides, siis kindlasti ei pea ta ennast millegi omanikuks. Sellist teadvuse tasandit nimetatakse nirmamaks, mis tähendab „mitte midagi ei kuulu mulle". Sellist karmi korraldust tuleb täita tõrkumata, mõtlemata oma niinimetatud sugulastele, kes eksisteerivad vaid keha suhtes. Sel viisil võib inimene saada vigata- jvaraks ehk rahutusest ja tardumusest vabaks isiksuseks. Igaühel on vastavalt oma omadustele ja positsioonile teatud kohustused ning kõiki neid kohustusi saab täita Kṛṣṇa teadvuses, nagu seda eespool on kirjeldatud. Sedasi jõutakse vabanemise teele.

This verse clearly indicates the purpose of the Bhagavad-gītā. The Lord instructs that one has to become fully Kṛṣṇa conscious to discharge duties, as if in military discipline. Such an injunction may make things a little difficult; nevertheless duties must be carried out, with dependence on Kṛṣṇa, because that is the constitutional position of the living entity. The living entity cannot be happy independent of the cooperation of the Supreme Lord, because the eternal constitutional position of the living entity is to become subordinate to the desires of the Lord. Arjuna was therefore ordered by Śrī Kṛṣṇa to fight as if the Lord were his military commander. One has to sacrifice everything for the good will of the Supreme Lord, and at the same time discharge prescribed duties without claiming proprietorship. Arjuna did not have to consider the order of the Lord; he had only to execute His order. The Supreme Lord is the soul of all souls; therefore, one who depends solely and wholly on the Supreme Soul without personal consideration, or in other words, one who is fully Kṛṣṇa conscious, is called adhyātma-cetās. Nirāśīḥ means that one has to act on the order of the master but should not expect fruitive results. The cashier may count millions of dollars for his employer, but he does not claim a cent for himself. Similarly, one has to realize that nothing in the world belongs to any individual person, but that everything belongs to the Supreme Lord. That is the real purport of mayi, or “unto Me.” And when one acts in such Kṛṣṇa consciousness, certainly he does not claim proprietorship over anything. This consciousness is called nirmama, or “nothing is mine.” And if there is any reluctance to execute such a stern order, which is without consideration of so-called kinsmen in the bodily relationship, that reluctance should be thrown off; in this way one may become vigata-jvara, or without feverish mentality or lethargy. Everyone, according to his quality and position, has a particular type of work to discharge, and all such duties may be discharged in Kṛṣṇa consciousness, as described above. That will lead one to the path of liberation.