TEXT 2

Tekst

vyāmiśreṇeva vākyena
buddhiṁ mohayasīva me
tad ekaṁ vada niścitya
yena śreyo ’ham āpnuyām

Synonyms

vyamiśreṇa — kahemõttelistega; iva — kindlasti; vākyena — sõnadega; buddhim — arukust; mohayasi — Sa ajad segadusse; iva — kindlasti; me — minu; tat — seepärast; ekam — ainult ühte; vada — palun räägi; niścitya — kindlaks tehes; yena — mille läbi; śreyaḥ — tegelik kasu; aham — mina; āpnuyām — võin saada.

vyāmiśreṇa — med tvetydige; iva — afgjort; vākyena — ord; buddhim — intelligens; mohayasi — Du forvirrer; iva — afgjort; me — min; tat — derfor; ekam — kun én; vada — vær god at fortælle; niścitya — efter at have fastslået; yena — hvorved; śreyaḥ — virkelig nytte; aham — jeg; āpnuyām — kan have.

Translation

Mu arukus on segaduses Sinu kahemõttelistest juhendustest. Seepärast, palun, ütle mulle selgelt, milline toimimisviis on mulle kõige kasulikum.

Min intelligens forvirres af Dine tvetydige instruktioner. Vil Du ikke derfor godt fortælle mig én gang for alle, hvad der er bedst for mig?

Purport

Eelmises peatükis selgitati otsekui sissejuhatusena „Bhagavad-gītāsse" mitmeid erinevaid teid, nagu sāṅkhya-jooga, buddhi-jooga, arukuse abil oma meelte kontrollimine, resultaatide ihaldamisest vaba töö, ning samuti algaja pühendunu positsiooni. Seda kõike esitati seal süsteemitult. Toimimiseks ja mõistmiseks on vajalik täpsem selgitus ning seepärast palubki Arjuna Kṛṣṇat, et Ta selgitaks käsitletut lähemalt, nii, et ka iga lihtinimene võiks need teadmised vastu võtta sellistena nagu need on. Ehkki Kṛṣṇal polnud mingit kavatsust Arjunat sõnademänguga segadusse ajada, ei olnud Arjuna veel mõistnud, kuidas Kṛṣṇa teadvust arendada – kas tegevusetuse või aktiivse teenimise läbi. Teisisõnu selgitab ta oma küsimustega Kṛṣṇa teadvuse teed igale õpilasele, kes omab tõsist tahet mõista „Bhagavad-gītā" saladust.

FORKLARING: Som indledning til Bhagavad-gītā blev der i det foregående kapitel beskrevet mange veje såsom sāṅkhya-yoga, buddhi-yoga, beherskelse af sanserne gennem intelligensen, arbejde uden frugtstræbende ønsker og begynderens situation. Dette blev alt sammen forklaret, men ikke særlig systematisk. En mere struktureret fremlægning var nødvendig, hvis Arjuna skulle kunne forstå, hvordan han skulle handle. Han ville derfor gerne have disse tilsyneladende selvmodsigelser afklaret, så de kunne forstås af folk i almindelighed uden at blive misforstået. Skønt det ikke var Kṛṣṇas hensigt at forvirre Arjuna med ordkløverier, kunne Arjuna ikke følge den Kṛṣṇa-bevidste vej, hverken gennem uvirksomhed eller aktiv tjeneste. Med sit spørgsmål klarlægger han med andre ord Kṛṣṇa-bevidsthedens vej for alle elever, der er seriøse med hensyn til at forstå Bhagavad-gītās mysterium.