Skip to main content

TEXT 19

TEXT 19

Tekst

Texte

tasmād asaktaḥ satataṁ
kāryaṁ karma samācara
asakto hy ācaran karma
param āpnoti pūruṣaḥ
tasmād asaktaḥ satataṁ
kāryaṁ karma samācara
asakto hy ācaran karma
param āpnoti pūruṣaḥ

Synonyms

Synonyms

tasmāt — seetõttu; asaktaḥ — kiindumusteta; satatam — pidevalt; kāryam — kohustusena; karma — töö; samācara — täida; asaktaḥ — kiindumusteta; hi — kindlasti; ācaran — täites; karma — töö; param — Kõrgeima; āpnoti — saavutab; pūruṣaḥ — inimene.

tasmāt: donc; asaktaḥ: sans attachement; satatam: constamment; kāryam: comme un devoir; karma: l’action; samācara: accomplit; asaktaḥ: détaché; hi: certes; ācaran: en accomplissant; karma: l’action; param: le Suprême; āpnoti: atteint; pūruṣaḥ: un homme.

Translation

Translation

Seega peaks inimene töötama kohusetundest, vabana kiindumusest oma töö viljadesse, sest töötades ilma kiindumuseta jõuab ta Kõigekõrgemani.

Ainsi, l’homme doit agir par sens du devoir, détaché du fruit de l’acte, car par l’acte libre d’attachement on atteint le Suprême.

Purport

Purport

Kõigekõrgem tähendab pühendunute jaoks Jumala Isiksust ning impersonalistide jaoks vabanemist. Seega inimene, kes töötab Kṛṣṇa heaks ehk Kṛṣṇa teadvuses viibides, täpse juhendamise all ja vabana kiindumusest oma töö resultaatidesse, läheneb kahtlemata elu kõrgeimale eesmärgile. Arjuna sai korralduse võidelda Kurukṣetra lahingus Kṛṣṇa nimel, kuna Kṛṣṇa soovis seda. Püüdlus olla hea inimene ning mitte kasutada vägivalda on isiklik kiindumus, kuid toimides Kõigekõrgema soovide kohaselt ei teki inimeses kiindumust oma töö resultaatidesse. Sedasi toimides sooritab ta kõige täiuslikumat tegevust, mida soovitab Jumala Kõrgeim Isiksus, Śrī Kṛṣṇa.

Pour le dévot, le Suprême n’est autre que la Personne Divine, alors que pour l’impersonnaliste, c’est la libération. Celui qui agit dans la conscience de Kṛṣṇa, en suivant les directives d’un maître spirituel authentique et en se détachant du fruit de ses actes, progresse sûrement vers le but suprême de l’existence. Kṛṣṇa demande à Arjuna de combattre sur le champ de bataille de Kurukṣetra, car tel est Son désir. Vouloir être bon ou non violent, c’est encore montrer un attachement personnel, mais agir au nom de la Personne Suprême, c’est être vraiment détaché. Telle est la perfection absolue de l’acte, recommandée par Dieu, la Personne Suprême, Śrī Kṛṣṇa.

Selliseid vedalikke rituaale nagu ettekirjutuste kohaseid ohverdusi sooritatakse puhastumaks jumalakartmatutest tegudest, mida on sooritatud enese meeleliseks rahuldamiseks. Kuid tegevus Kṛṣṇa teadvuses on transtsendentaalne kõikide heade ja halbade tegude järelmõjude suhtes. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ei oma mingit kiindumust oma töö resultaatidesse. Selline inimene töötab üksnes Kṛṣṇa heaks. Ta on küll hõivatud mitmesuguste tegevustega, kuid ta ei ole kiindunud mitte ühessegi neist.

Les rites védiques, comme les oblations sacrificielles, ne servent qu’à nous purifier des actes coupables que nous avons accomplis dans notre poursuite du plaisir des sens. Mais l’action dans la conscience de Kṛṣṇa transcende les conséquences de tout acte, bon ou mauvais. L’être conscient de Kṛṣṇa n’est pas attaché aux fruits de ses actes. Il agit pour le seul plaisir de Kṛṣṇa. Il peut s’engager dans toutes sortes d’activités, mais toujours en étant complètement détaché.