Skip to main content

TEXT 11

TEXT 11

Tekst

Texte

devān bhāvayatānena
te devā bhāvayantu vaḥ
parasparaṁ bhāvayantaḥ
śreyaḥ param avāpsyatha
devān bhāvayatānena
te devā bhāvayantu vaḥ
parasparaṁ bhāvayantaḥ
śreyaḥ param avāpsyatha

Synonyms

Synonyms

devān — pooljumalaid; bhāvayata — olles rahuldanud; anena — selle ohverduse läbi; te — need; devāḥ — pooljumalad; bhāvayantu — rahuldavad; vaḥ — teid; parasparam — vastastikku; bhāvayantaḥ — rahuldades teineteist; śreyaḥ — õnnistus; param — kõigekõrgem; avāpsyatha — sulle saab osaks.

devān: les devas; bhāvayatā: ayant satisfait; anena: par ce sacrifice; te: ces; devāḥ: devas; bhāvayantu: satisferont; vaḥ: vous; parasparam: mutuellement; bhāvayantaḥ: se satisfaisant les uns les autres; śreyaḥ: la bénédiction; param: suprême; avāpsyatha: vous obtiendrez.

Translation

Translation

„Ohverdustega rahuldatud pooljumalad rahuldavad ka teid ning sellise inimeste ja pooljumalate koostöö läbi hakkab kõikjal valitsema heaolu."

Satisfaits par vos sacrifices, les devas, à leur tour, vous satisferont, et de ces échanges mutuels naîtra pour tous la prospérité.

Purport

Purport

Pooljumalad on volitatud juhtima kõike materiaalses maailmas toimuvat. Neile on usaldatud materiaalse maailma varustamine õhu, valguse, vee ja kõigi teiste elusolendi keha ja hinge kooshoidmist võimaldavate armuandidega. Nad on Jumala Kõrgeima Isiksuse lugematud abilised Tema keha erinevates osades. Nende heameel ja rahulolematus sõltuvad inimeste poolt sooritatavatest yajñadest. Mõningad yajñad on suunatud mõne konkreetse pooljumala rahuldamiseks, kuid nii nendel kui ka kõikidel teistel juhtudel on yajñade lõplik nautija Jumal Viṣṇu. Ka „Bhagavad-gītās" kinnitatakse, et kõikide yajñade tegelik nautija on Kṛṣṇa: bhoktāraṁ yajña-tapasām. Seega on kõikide yajñade peamine eesmärk ikkagi yajña-pati rahuldamine. Kui neid yajñasid sooritatakse täiuslikult, siis on pooljumalad, kelle ülesandeks on materiaalse maailma varustamine kõige vajalikuga, loomulikult rahuldatud ning sel juhul ei tule karta loodusvarade lõppemist või puudujääki.

On appelle devas les êtres investis de certains pouvoirs pour régir les affaires de l’univers matériel. Leur rôle est de fournir l’air, la lumière, l’eau et tout ce qui est nécessaire au maintien du corps et de l’âme de chaque entité vivante. Innombrables, ils assistent la Personne Suprême dans les diverses parties de Son corps universel. Selon que les hommes leur offrent ou non des sacrifices (yajñas), ils sont satisfaits ou mécontents. Or, même les sacrifices qui sont destinés à les satisfaire ont pour objet d’adoration Viṣṇu, le bénéficiaire ultime. Ce que confirme la Bhagavad-gītā en disant que Kṛṣṇa est en réalité le bénéficiaire de tous les yajñas: bhoktāraṁ yajña-tapasām. Le but ultime de tous les yajñas est donc de plaire au yajña-pati. Quand ils sont parfaitement exécutés, les devas chargés de fournir les divers produits de la nature sont automatiquement satisfaits et pourvoient à tout ce dont les hommes ont besoin.

Yajñade sooritamine toob enesega kaasa mitmeid lisahüvesid, mis viivad lõpuks elusolendi vabanemiseni materiaalse maailma köidikuist. Yajñade sooritamise läbi muutuvad kõik tegevused puhtaks, nagu seda kinnitatakse „Vedades": āhāra-śuddhau sattva-śuddhiḥ sattva-śuddhau dhruvā smṛtiḥ smṛti-lambhe sarva-granthīnāṁ vipramokṣaḥ. Yajñade sooritamise läbi muutub toit pühitsetuks ning pühitsetud toidu söömise läbi puhastab elusolend oma eksistentsi. Eksistentsi puhastumise läbi muutuvad aju peened koed puhtaks, puhastades seeläbi ka mälu ning kui mälu on puhastunud, suudab elusolend mõtelda vabanemise teest. Kõik see viib ta lõppkokkuvõttes Kṛṣṇa teadvuse juurde, millest tänapäeva ühiskonnas kõvasti puudu jääb.

Les yajñas apportent donc toutes sortes de bienfaits secondaires, et en dernier lieu, nous conduisent hors des chaînes de la matière. Grâce à ces yajñas, nous purifions nos actes, ainsi que l’indiquent les Védas: āhāra-śuddhau sattva-śuddhiḥ sattva-śuddhau dhruvā smṛtiḥ smṛti-lambhe sarva-granthīnāṁ vipramokṣaḥ. Par le yajña, notre nourriture devient sanctifiée et, par le simple fait de manger, notre existence se purifie. Grâce à cette purification, les tissus subtils de la mémoire se sanctifient, et ainsi, on en vient à penser à s’engager sur la voie de la libération. Ces éléments réunis mènent à la conscience de Kṛṣṇa, dont la société actuelle a grand besoin.