Skip to main content

TEXT 1

TEXT 1

Tekst

Texte

arjuna uvāca
jyāyasī cet karmaṇas te
matā buddhir janārdana
tat kiṁ karmaṇi ghore māṁ
niyojayasi keśava
arjuna uvāca
jyāyasī cet karmaṇas te
matā buddhir janārdana
tat kiṁ karmaṇi ghore māṁ
niyojayasi keśava

Synonyms

Synonyms

arjunaḥ uvāca — Arjuna ütles; jyāyasī — paremaks; cet — kui; karmaṇaḥ — kui karmalised tegevused; te — Sinu poolt; matā — peetakse; buddhiḥ — arukus; janārdana — oo, Kṛṣṇa; tat — seepärast; kim — miks; karmaṇi — tegevuses; ghore — koletus; mām — mind; niyojayasi — Sa rakendad; keśava — oo, Kṛṣṇa.

arjunaḥ uvāca: Arjuna dit; jyāyasī: préférable; cet: si; karmaṇaḥ: à l’action intéressée; te: par Toi; matā: est considérée; buddhiḥ: l’intelligence; janārdana: ô Kṛṣṇa; tat: donc; kim: pourquoi; karmaṇi: une action; ghore: horrible; mām: moi; niyojayasi: Tu me fais faire; keśava: ô Kṛṣṇa.

Translation

Translation

Arjuna küsis: Oo, Janārdana, oo, Keśava, kui Sa väidad, et arukuse arendamine on parem karmalistest tegevustest, miks tahad Sa siis, et ma astuksin sellesse koletusse sõtta?

Arjuna dit: Si Tu estimes que la voie de l’intelligence est préférable à celle de l’action intéressée, ô Janārdana, ô Keśava, pourquoi m’inciter à prendre part à cette horrible bataille ?

Purport

Purport

Eelmises peatükis kirjeldas Jumala Kõrgeim Isiksus Śrī Kṛṣṇa väga üksikasjalikult hinge algset olemust, püüdes seeläbi päästa Oma lähedast sõpra Arjunat materiaalse kurbuse ookeanist. Ning meetod, mida Ta selleks soovitas, oli buddhi-jooga ehk Kṛṣṇa teadvus. Mõnikord peetakse Kṛṣṇa teadvust ekslikult tegevusetuseks ning Kṛṣṇa teadvust sedasi mõistvad inimesed eralduvad tihtipeale mõnda üksikusse paika, et seal Jumal Kṛṣṇa püha nime korrates saavutada täielik Kṛṣṇa teadvus. Kuid enne, kui inimene ei tunne põhjalikult Kṛṣṇa teadvuse filosoofiat, ei soovitata tal Kṛṣṇa püha nime kordamiseks üksikusse paika eralduda. Sel moel võidakse saavutada üksnes odavat, teadmatute pealtnägijate imetlust. Ka Arjuna pidas Kṛṣṇa teadvust ehk buddhi-joogat või arukuse abil vaimses teadmises arenemist millekski aktiivsest elust eemaldumise laadseks, mis seisneks pattude kahetsemises ning askeetlikus elus üksildases paigas. Teisisõnu tahtis ta lahingusse astumisest osavalt kõrvale põigelda, kasutades Kṛṣṇa teadvust kui ettekäänet. Kuid siira õpilasena asetas ta selle probleemi oma õpetaja ette, küsides Kṛṣṇalt, milline oleks õigeim toimimisviis. Vastusena selgitas Jumal Kṛṣṇa Arjunale üksikasjalikult karma-jooga ehk Kṛṣṇa teadvuses töötamise olemust käesolevas, kolmandas peatükis.

Śrī Kṛṣṇa, la Personne Suprême, a parlé en détail dans le chapitre précédent de la nature de l’âme afin de sortir Arjuna, Son ami intime, de l’océan d’affliction dans lequel il est plongé. Il lui a recommandé de suivre la voie du buddhi-yoga, la voie de la conscience de Kṛṣṇa.

Certains croient que la conscience de Kṛṣṇa implique l’inaction. Ils se retirent dans un endroit isolé et essaient de devenir pleinement conscients de Dieu en chantant Son saint nom. Mais à moins d’être versé dans la philosophie de la conscience de Kṛṣṇa, il n’est pas recommandé d’agir ainsi. Tout au plus y gagnerait-on la vénération facile d’un public naïf.

Arjuna croit, lui aussi, que la conscience de Kṛṣṇa, le buddhi-yoga (le développement du savoir spirituel au moyen de l’intelligence), consiste à se retirer de la vie active pour accomplir des austérités et faire pénitence en un lieu solitaire. Ainsi cherche-t-il habilement à éviter le combat sous couvert de la conscience de Kṛṣṇa. Mais en disciple sincère, il soumet la question à son maître, Kṛṣṇa, Le priant de lui indiquer la meilleure voie à suivre. Le Seigneur lui répond dans ce troisième chapitre, en lui expliquant de manière détaillée le karma-yoga, ou l’art d’agir dans la conscience de Kṛṣṇa.