Skip to main content

TEINE PEATÜKK

KAPITOLA DRUHÁ

Gītā sisu kokkuvõte

Zhrnutie obsahu Bhagavad-gīty

TEXT 1:
Sañjaya ütles: Nähes Arjunat sügavast kaastundest vallatuna, masendatuna ja pisarad silmis, lausus Madhusūdana, Kṛṣṇa, järgmised sõnad.
VERŠ 1:
Sañjaya riekol: „Keď Madhusūdana, Kṛṣṇa videl Arjunu takto premoženého súcitom, veľmi zarmúteného a s očami zaliatymi slzami, preriekol nasledujúce slová.“
TEXT 2:
Jumala Kõrgeim Isiksus ütles: Mu kallis Arjuna, kuidas on need ebapuhtad mõtted küll sinu üle võimust saanud? Säärane käitumine pole kohane inimesele, kes teab elu väärtust. Sellised mõtted ei juhi sind mitte kõrgematele planeetidele, vaid halba kuulsusse.
VERŠ 2:
Vznešený riekol: „Ó, Arjuna, kde sa v tebe vzala nečistota, ktorá nie je hodna človeka, poznajúceho vyššie hodnoty života, a ktorá nevedie k vyšším planétam, ale k potupe?
TEXT 3:
Oo, Pṛthā poeg, ära anna järele sellele mandumiseni viivale jõuetusele. Selline käitumine pole sulle kohane. Unusta need tähtsusetud südamevaevad ning tõuse üles, oo, vaenlaste nuhtleja.
VERŠ 3:
Ó, syn Pṛthy, nepoddávaj sa tejto ponižujúcej nemohúcnosti, ktorá ti neprislúcha. Zanechaj tieto nízke slabosti srdca a povstaň, ó, hubiteľ nepriateľov.“
TEXT 4:
Arjuna ütles: Oo, vaenlaste hävitaja, oo, Madhu tapja, kuidas saan ma lasta oma nooli selliste inimeste nagu Bhīṣma ja Droṇa pihta, kes väärivad minu sügavat austust ja lugupidamist?
VERŠ 4:
Arjuna riekol: „Ó, hubiteľ Madhua, ako mám v boji obrátiť šípy proti mužom, ako Bhīṣma a Droṇa, ktorí sú hodní mojej úcty, ó, ničiteľ všetkých odporcov?
TEXT 5:
Parem elada siin maailmas kerjates, kui elada nende suurte hingede elude arvel, kes on olnud minu õpetajaiks. Ehkki nad ihaldavad maiseid rikkusi, on nad siiski minust kõrgemal seisvad. Kui nad tappa, määrdub verega kõik, mida me naudime.
VERŠ 5:
Je lepšie živiť sa na tomto svete žobraním, než žiť za cenu životov vznešených duší, ktoré sú mojimi učiteľmi. Aj keď sú chamtiví, sú mi predsa nadriadení. Ak budú zabití, bude naša vojenská korisť poškvrnená krvou.
TEXT 6:
Samuti ei tea me, mis oleks parem – kas see, kui meie alistame neid või nemad meid. Kui me tapame Dhṛtarāṣṭra pojad, peaks meil pärast seda olema ükskõik, kas elada või surra. Ja ometigi seisavad nad praegu meie ees lahinguväljal.
VERŠ 6:
Ani nevieme, čo je lepšie — zvíťaziť, či podľahnúť. Keď zabijeme Dhṛtarāṣṭrových synov, ktorí tu stoja pred nami na bojisku, potom ani my sami nebudeme chcieť ďalej žiť.
TEXT 7:
Ma ei tea enam, mis on minu kohus, ning ihnurlike nõrkuste tagajärjel olen ma kaotanud igasuguse enesevalitsemise. Olles sellises olukorras, palun ma, et Sa ütleksid, milline toimimisviis oleks minu jaoks parim. Nüüd olen ma Sinu õpilane, Sinule alistunud hing. Palun juhenda mind.
VERŠ 7:
Teraz som zmätený a neviem, čo je mojou povinnosťou, a od slabosti som stratil všetku rozvahu. V tejto situácii sa Ťa pýtam — povedz mi jasne, čo je pre mňa najlepšie. Teraz som Tvojím žiakom a Tebe odovzdanou dušou. Prosím, pouč ma.
TEXT 8:
Ma ei suuda enam leida mingeid vahendeid ajamaks minema seda ängistust, mis mu meelte üle võimust on võtnud. Ma pole võimeline hajutama seda ka siis, kui ma võidaksin endale vaenlasteta ja õitsva kuningriigi ning omandaksin pooljumalatega võrdväärse võimu.
VERŠ 8:
Nenachádzam nič, čo by mohlo zahnať zármutok, od ktorého mi vysychajú zmysly. Nemohol by som sa ho zbaviť, ani keby som získal prekvitajúce kráľovstvo na zemi a moc polobohov v nebi.“
TEXT 9:
Sañjaya ütles: Olles lausunud need sõnad, ütles Arjuna, vaenlaste nuhtleja, Kṛṣṇale: „Govinda, ma ei hakka võitlema," ning vaikis seejärel.
VERŠ 9:
Sañjaya riekol: „Po týchto slovách, povedal Arjuna, hubiteľ nepriateľov, Kṛṣṇovi:`Nebudem bojovať, ó, Govinda.' a zmĺkol.
TEXT 10:
Ning siis, oo, Bharata järglane, lausus Kṛṣṇa naeratades kahe armee vahel seistes murest murtud Arjunale järgmised sõnad.
VERŠ 10:
Ó, potomok Bharatov, v tej chvíli, uprostred oboch vojsk, prehovoril usmievajúci sa Kṛṣṇa ku skľúčenému Arjunovi nasledujúce slová.“
TEXT 11:
Jumala Kõrgeim Isiksus ütles: Rääkides tarku sõnu, leinad sa taga seda, mis pole väärt kurvastamist. Need, kes on targad, ei kurvasta ei elavate ega surnute üle.
VERŠ 11:
Vznešený riekol: „Zatiaľ, čo prednášaš učené slová, nariekaš nad niečím, čo nie je hodné zármutku. Múdri nesmútia ani nad živými, ani nad mŕtvymi.
TEXT 12:
Pole kunagi olnud aega, mil poleks eksisteerinud Mind, sind või kõiki neid kuningaid, ning ka tulevikus ei saabu kunagi aega, mil keegi meist lakkaks olemast.
VERŠ 12:
Nikdy sa veru nestalo, že by nebolo Mňa, teba či týchto kráľov; a nikdy sa ani nestane, že by sme raz prestali existovať.
TEXT 13:
Nii nagu kehas viibiv hing kandub üle lapsest noorukisse, noorukist täiskasvanusse ja täiskasvanust vanurisse, kannab ta end peale surma üle teise kehasse. Oma vaimset olemust teadvustanud inimene end sellisest muutusest segadusse viia ei lase.
VERŠ 13:
Tak, ako vtelená duša prechádza v tomto tele z detstva do mladosti a do staroby, prechádza tiež duša v okamihu smrti do iného tela. Múdry človek sa touto zmenou nedá zmiasť.
TEXT 14:
Oo, Kuntī poeg! Õnne ja ebaõnne ajutised ilmingud ning nende möödumine aja jooksul sarnanevad talve ja suve vaheldumisele. Need tulenevad meelelisest tajumusest, oo, Bharata järglane, ning inimene peab õppima neid taluma oma meelerahu häirimata.
VERŠ 14:
Ó, syn Kuntī, krátkodobé radosti a bolesti prichádzajú a odchádzajú ako leto a zima. Pochádzajú zo zmyslových vnemov, ó, potomok Bharatov, a človek sa musí naučiť znášať ich a nenechať sa nimi rozrušovať.
TEXT 15:
Oo, parim inimeste seas [Arjuna]! See, kes ei lase end häirida ei õnnest ega ebaõnnest ning kes ei kaota kunagi oma meelerahu, on kahtlemata väärt vabanemist.
VERŠ 15:
Ó, najlepší z mužov, Arjuna, ten, koho nerozruší ani radosť, ani bolesť a kto za každých okolností zostáva pokojný, je nepochybne hodný oslobodenia.
TEXT 16:
Need, kes näevad tõde, on jõudnud järeldusele, et mitteeksisteeriv [materiaalne keha] pole püsiv ning et igavene [hing] ei muutu. Sellisele järeldusele on nad jõudnud mõlema olemust uurides.
VERŠ 16:
Tí, ktorí vidia pravdu, dospeli k záveru, že to, čo je iluzórne (hmotné telo), je pominuteľné, a to, čo je večné (duša), sa nemení. K tomuto záveru dospeli, keď študovali povahu jedného i druhého.
TEXT 17:
Tea, et see, kes läbib kogu keha, on hävitamatu. Keegi ei suuda hävitada surematut hinge.
VERŠ 17:
Vedz, že to, čo preniká celým telom, je nezničiteľné. Nikto nemôže zničiť nehynúcu dušu.
TEXT 18:
Hävitamatu, mõõtmatu ja igavese elusolendi materiaalne keha kohtab kord niikuinii oma lõppu, seepärast võitle, oo, Bharata järglane!
VERŠ 18:
Hmotné telo tejto nezničiteľnej, nezmerateľnej a večnej živej bytosti istotne pominie, preto bojuj, ó, potomok Bharatov.
TEXT 19:
Ei see, kes arvab, et elusolend suudab tappa, ega ka see, kes peab elusolendit tapetavaks, ei oma teadmisi, sest hing ei saa tappa ega olla tapetud.
VERŠ 19:
Nevedomý je ten, kto si myslí, že živá bytosť môže zabiť alebo byť zabitá. Kto dosiahol poznanie, vie, že duša ani nezabíja, ani nemôže byť zabitá.
TEXT 20:
Hinge jaoks ei eksisteeri sündi ega surma. Ta ei ole kunagi sündinud, ta ei sünni ega saa kunagi sündima. Ta on algne, sündimatu, igavene ja alati eksisteeriv. Keha surres jääb hing ikka elama.
VERŠ 20:
Duša sa nerodí, ani nikdy neumiera. Nikdy nevznikla, nikdy nevzniká a ani nikdy nevznikne. Je nezrodená, večná, trvalá a pôvodná. Nezahynie, keď je telo zabité.
TEXT 21:
Oo, Pārtha, kuidas saab inimene, kes teab, et hing on hävitamatu, igavene, sündimatu ja muutumatu, kedagi tappa või sundida kedagi tapma?
VERŠ 21:
Ó, Pārtha, ako môže človek, ktorý vie, že duša je nezničiteľná, nezrodená, večná a nemenná, niekoho zabiť alebo dať niekoho zabiť?
TEXT 22:
Samamoodi nagu inimene paneb selga uued rõivad, loobudes vanadest, võtab hing omaks uued materiaalsed kehad, loobudes vanadest ning kasututest.
VERŠ 22:
Ako si človek oblieka nové šaty a odkladá staré, tak aj duša prijíma nové hmotné telá a odkladá staré a neužitočné.
TEXT 23:
Hinge ei saa kunagi põletada tules, teha märjaks vees, kuivatada tuules ega tükeldada ühegi relvaga.
VERŠ 23:
Dušu nikdy nemožno žiadnou zbraňou rozťať na kúsky, spáliť ohňom, premočiť vodou či vysušiť vetrom.
TEXT 24:
See individuaalne hing on purustamatu ja sulatamatu ning teda pole võimalik ei põletada ega kuivatada. Ta on igavene, muudetamatu ja liigutamatu, ta viibib kõikjal ja jääb igavesti samaks .
VERŠ 24:
Individuálna duša je nezničiteľná, nerozpustná a nemožno ju ani spáliť, ani vysušiť. Je trvalá, všadeprítomná, nemenná, nehybná a večne rovnaká.
TEXT 25:
Öeldakse, et hing on nähtamatu, käsitlematu ja muudetamatu. Seda teades ei tohiks sa keha pärast kurvastada.
VERŠ 25:
Vraví sa, že duša je neviditeľná, nepredstaviteľná a nemenná. Keď to všetko vieš, nemal by si bedákať nad telom.
TEXT 26:
Ja isegi siis, oo, tugevakäeline, kui sa arvad, et hing [või elu tunnused] sünnib alati ja sureb igavesti, pole sul ikkagi põhjust muretsemiseks.
VERŠ 26:
Ak si však myslíš, že duša (alebo príznaky života) sa zakaždým rodí a potom navždy umiera, ani tak nemáš žiadny dôvod žialiť, ó, bojovník mocných paží.
TEXT 27:
See, kes on sündinud, peab kindlasti ka surema ning surmale järgneb kahtlemata uus sünd. See on vältimatu ning seepärast ei tohiks sa oma kohustuste täitmise pärast muretseda.
VERŠ 27:
Pre toho, kto sa narodil, je smrť celkom istá a ten, kto zomrel, sa celkom iste narodí. Preto by si nemal bedákať pri plnení svojej nevyhnutnej povinnosti.
TEXT 28:
Kõik loodud eluvormid on algul mitteavaldunud seisundis, avaldunud oma vahepealses seisundis, ning taas mitteavaldunud pärast nende hävitamist. Milleks siis nende pärast kurvastada?
VERŠ 28:
Všetky stvorené bytosti sú na počiatku neprejavené, v prechodnom štádiu sú prejavené a po zničení opäť neprejavené. Prečo teda nariekať, ó, potomok Bharatov?
TEXT 29:
Mõned vaatavad hinge kui imepärast, mõned kirjeldavad teda imepärasena. Mõned kuulevad temast kui imepärasest, samal ajal kui teised, isegi temast kuuldes, ei suuda tema olemust vähimalgi määral mõista.
VERŠ 29:
Niektorí sa na dušu pozerajú ako na zázračnú, iní o nej hovoria ako o zázračnej a ďalší o nej počujú ako o zázračnej. Pritom niektorí, hoci o nej počuli, nedokážu ju pochopiť.
TEXT 30:
Oo, Bharata järglane, tea, et seda, kes viibib kehas, ei saa iial surmata. Seepärast ära vaeva oma südant ühegi elusolendi pärast.
VERŠ 30:
Ó, potomok Bharatov, duša, ktorá pretrváva v tele, je večná a nikdy nemôže byť zabitá. Preto za žiadnym tvorom nemusíš smútiť.
TEXT 31:
Arvestades sinu kohustusi kṣatriyana, peaksid sa teadma, et sinu jaoks pole paremat tegevust kui religioossete printsiipide nimel võitlemine ning seega pole sul vähimatki põhjust kõhkluseks.
VERŠ 31:
Po zvážení svojej kṣatriyskej povinnosti by si mal vedieť, že niet pre teba nič lepšieho, než bojovať podľa náboženských zásad; preto nemáš dôvod váhať.
TEXT 32:
Oo, Pārtha, õnnelikud on kṣatriyad, kellele sellised lahinguvõimalused tulevad kätte palumata, avades neile taevalike planeetide uksed.
VERŠ 32:
Ó, syn Pṛthy, šťastní sú kṣatriyovia, ktorým sa naskytnú možnosti k boju, otvárajúce brány na nebeské planéty.
TEXT 33:
Kui sa aga ei täida oma religioosset kohustust ning ei võitle, sooritad sa oma kohustuste eiramise läbi kahtlemata patuse teo ning kaotad sel moel võitleja maine.
VERŠ 33:
Ak sa však nezúčastníš tohto spravodlivého boja, prehrešíš sa zanedbaním svojich povinností a prídeš tak o svoju povesť bojovníka.
TEXT 34:
Inimesed jäävad igavesti rääkima sinust kui autust inimesest, lugupeetud inimese jaoks aga on halb kuulsus hullem kui surm.
VERŠ 34:
Ľudia si navždy budú rozprávať o tvojej potupe a pre váženú osobu je potupa horšia než smrť.
TEXT 35:
Suured väejuhid, kes on seni sinu nime ja kuulsust kõrgelt hinnanud, mõtleksid, et sa lahkusid lahinguväljalt vaid hirmu tõttu, ning hakkaksid sind seetõttu tähtsusetuks pidama.
VERŠ 35:
Veľkí generáli, ktorí si veľmi ctili tvoje meno a slávu, si budú myslieť, že si z bojiska odišiel iba zo strachu, a budú ťa považovať za zbabelca.
TEXT 36:
Sinu vaenlased hakkavad sind paljude halvustavate sõnadega kirjeldama ning sinu võimetust põlastama. Mis võiks sulle veel rohkem valu tekitada?
VERŠ 36:
Tvoji nepriatelia ťa budú ohovárať mnohými nepeknými slovami a hanobiť tvoje schopnosti. Či snáď môže byť pre teba niečo bolestivejšie?
TEXT 37:
Oo, Kuntī poeg, sa kas hukkud lahinguväljal ja jõuad taevalikele planeetidele või alistad vastase ja saad nautida maist kuningriiki. Seepärast, tõuse üles täies otsusekindluses ja võitle!
VERŠ 37:
Ak ťa na bojisku zabijú, dosiahneš nebeské planéty; ak zvíťazíš, získaš pozemské kráľovstvo. Preto povstaň, ó, syn Kuntī, a odhodlane bojuj.
TEXT 38:
Sa võitle vaid võitlemise pärast, mõtlemata õnnele või kannatustele, kasule või kahjule, võidule või kaotusele – sedasi ei lange sa kunagi pattu.
VERŠ 38:
Bojuj, lebo to je tvojou povinnosťou; bojuj bez ohľadu na šťastie alebo nešťastie, zisk alebo stratu, víťazstvo alebo porážku; tak na seba neuvalíš hriech.
TEXT 39:
Seni andsin Ma sulle teadmisi keha ja hinge analüüsides. Nüüd aga kuula, kuidas Ma selgitan neid rääkides tööst, mis ei too endaga karmalisi tagajärgi. Oo, Pṛthā poeg, tegutsedes nende teadmiste kohaselt võid sa vabastada end tegevuste järelmõjude köidikuist.
VERŠ 39:
Až doposiaľ som ti vyložil toto poznanie analytickým štúdiom. Teraz počúvaj, ako ti ho vysvetlím z hľadiska konania bez túžby po plodoch svojej práce. Ó, syn Pṛthy, ak budeš konať s týmto poznaním, môžeš sa vyslobodiť zo zajatia činov.
TEXT 40:
Nendes püüdlustes ei kohata ei kaotust ega kahju ning väikseimgi edasiliikumine sellel teel võib kaitsta inimest hirmsaimategi ohtude eest.
VERŠ 40:
V tomto úsilí niet straty alebo úbytku a i malý pokrok na tejto ceste môže človeka ochrániť pred najväčším nebezpečenstvom.
TEXT 41:
Need, kes käivad seda teed, on kindlad oma eesmärgis ning neil on ainult üks siht. Oo, Kurude armastatud laps, mitmeharuline on nende arukus, kes kõhklevad.
VERŠ 41:
Tí, ktorí kráčajú touto cestou, sú odhodlaní vo svojej snahe a majú jediný cieľ. Ó, milované dieťa Kuruovcov, inteligencia nerozhodných je rozvetvená.
TEXTS 42-43:
Väheste teadmistega inimesed on võlutud „Vedade" ilusatest sõnadest, mis soovitavad mitmesuguseid karmalisi tegevusi taevalikele planeetidele tõusmise nimel, mille tulemuseks on hea sünd, võim ja muu selline. Ihaldades meelelisi naudinguid ja külluslikku elu, väidavad nad, et midagi kõrgemat ei eksisteeri.
VERŠE 42-43:
Ľudia s chabými znalosťami si hovejú vo vznešených slovách Ved, odporúčajúcich vykonávanie rôznych výnosných obradov, ktorých cieľom je dosiahnutie nebeských planét, moci a výhodného zrodenia. Keďže túžia po zmyslových pôžitkoch a po bohatstve, vravia, že nad to niet.
TEXT 44:
Need inimesed, kes on liialt tugevalt meelelistesse naudingutesse ja materiaalsesse küllusesse kiindunud ning keda need segadusse ajavad, pole suutelised oma mõistusega vastu võtma resoluutset otsust Kõigekõrgema Jumala pühendunud teenimise kasuks.
VERŠ 44:
V mysli tých, ktorí príliš lipnú na zmyslových pôžitkoch a na hmotnom bohatstve a sú tým zmätení, sa nezrodí pevné odhodlanie oddane slúžiť Najvyššiemu Pánovi.
TEXT 45:
„Vedades" käsitletakse peamiselt materiaalse looduse kolme guṇat. Oo, Arjuna, saa kõigi nende kolme guṇa suhtes transtsendentaalseks ja vabane kõikidest kahesustest ja muredest saavutuste ja kindlustunde pärast. Keskendu oma tõelisele „minale".
VERŠ 45:
Vedy sa prevažne zaoberajú témami, ktoré patria do troch kvalít hmotnej prírody. Povznes sa nad tieto tri kvality, ó, Arjuna, a buď voči nim transcendentálny. Osloboď sa od všetkých dualít, vzdaj sa všetkých túžob po zisku a ochrane a spoznaj svoje pravé „ja“.
TEXT 46:
Väikesel kaevul ei saa olla otstarvet, mida ei rahuldaks suur veekogu. Samamoodi saavutab kõik „Vedade" eesmärgid see, kes teab nende lõppeesmärki.
VERŠ 46:
Všetky funkcie, ktoré plní malá studňa, splní v každom ohľade aj veľká vodná nádrž. Podobne môže byť zmysel Ved užitočný iba pre toho, kto pozná ich účel.
TEXT 47:
Sul on õigus täita oma ettekirjutatud kohustusi, kuid nende tegevuste viljad ei kuulu sulle. Ära kunagi pea ennast oma tegevuste resultaatide põhjustajaks ja ära kaldu kunagi kõrvale oma kohustuste täitmisest.
VERŠ 47:
Máš právo vykonávať svoje predpísané povinnosti, no nemáš nárok na užívanie plodov svojich činov. Nikdy sa nepovažuj za príčinu výsledkov svojich činov a neviaž sa na nečinnosť.
TEXT 48:
Oo, Arjuna, täida oma kohuseid täie meelekindlusega, loobudes kiindumusest edusse või kaotusesse. Sellist meelerahu nimetatakse joogaks.
VERŠ 48:
Konaj si svoju povinnosť riadne, ó, Arjuna, zriekni sa pripútanosti a buď ľahostajný k úspechu či neúspechu. Taká vyrovnanosť sa nazýva yoga.
TEXT 49:
Oo, Dhanañjaya, hoia kõik häbiväärsed tegevused endast pühendunud teenimise abil kaugel eemal ning alistu sellise teadvusega Jumalale. Vaid ihnurid soovivad nautida oma tegevuse vilju.
VERŠ 49:
Ó, Dhanañjaya, pomocou oddanej služby sa zbav všetkých plodonosných činností a s týmto vedomím sa Mi odovzdaj. Poľutovaniahodní sú sebci, ktorí si chcú užívať plody svojej práce.
TEXT 50:
Jumala pühendunud teenimisega hõivatud inimene vabastab end juba selles elus oma varasemate halbade ning heade tegude järelmõjudest. Seepärast püüdle jooga poole, mis on kõikidest tegevustest kõrgeim kunst.
VERŠ 50:
Človek zapojený v oddanej službe sa zbavuje dobrých i zlých činov už v tomto živote. Preto sa usiluj vykonávať yogu, ktorá je vrcholom umenia všetkých činností.
TEXT 51:
Hõivates end sedasi Jumala pühendunud teenimisse, vabastavad suured targad või pühendunud end oma materiaalses maailmas sooritatud tegude tagajärgedest. Sel viisil vabanevad nad sünni ja surma ringkäigust ning jõuavad kõikidest kannatustest kõrgemal asuvale tasandile [tagasi Jumala juurde].
VERŠ 51:
Vďaka tejto oddanej službe Bohu sa veľkí svätci alebo oddaní zbavujú výsledkov činov v hmotnom svete. Tak sa vyslobodzujú z kolobehu rodenia a smrti a dosahujú stav mimo všetkých utrpení (návratom k Bohu).
TEXT 52:
Kui su arukus on pääsenud välja pettekujutelmade paksust metsast, muutud sa ükskõikseks kõige selle suhtes, mida sa oled varem kuulnud ja kõige selle suhtes, mida sa tulevikus kuuled.
VERŠ 52:
Až tvoja inteligencia prekoná húštinu klamu, staneš sa ľahostajným ku všetkému, čo už bolo vypočuté, ako i ku všetkému, čo má byť vypočuté.
TEXT 53:
Kui su mõistus ei ole enam häiritud „Vedade" ilukõnest ning kui see on kinnistunud sinu tegeliku vaimse olemuse teadvustamise tasandil, siis saavutad sa jumaliku teadvuse.
VERŠ 53:
Keď tvoju myseľ viac neznepokojujú vznešené slová Ved a zostáva pohrúžená v tranze sebarealizácie, vtedy dosiahneš božské vedomie.“
TEXT 54:
Arjuna küsis: Oo, Kṛṣṇa, mis on märgiks sellest, et inimese teadvus on keskendunud transtsendentsusele? Kuidas ta räägib ja millist keelt ta kasutab? Kuidas ta istub ning kuidas kõnnib?
VERŠ 54:
Arjuna riekol: „Ó, Keśava, ako možno spoznať človeka, ktorého vedomie zotrváva v transcendencii? Ako taký človek hovorí a aká je jeho reč? Ako sedí a ako chodí?“
TEXT 55:
Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Oo, Pārtha, kui inimene loobub kõikidest meeleliste naudingute soovidest, mida tekitavad mõttespekulatsioonid, ning kui tema mõistus on puhastunud ning leiab rahuldust üksnes oma vaimse „mina" läbi, siis võib öelda, et ta viibib puhta transtsendentaalse teadvuse tasandil.
VERŠ 55:
Vznešený riekol: „Ó, Pārtha, keď sa človek vzdal všetkých druhov túžob po zmyslovom pôžitku, ktorá je výplodom mysle, a keď jeho očistená myseľ nachádza uspokojenie vo vlastnom „ja“, hovorí sa, že sa nachádza v čistom transcendentálnom vedomí.
TEXT 56:
Häirimatu mõistusega targaks nimetatakse seda, kes ei lase end häirida ei keset kolme liiki kannatusi ega suurt õnne ning kes on vaba kiindumustest, hirmust ja vihast.
VERŠ 56:
Kto napriek trojakému utrpeniu zostáva pokojný, kto sa nedá strhnúť šťastím a zbavil sa záľub, strachu a hnevu, je svätcom vyrovnanej mysle.
TEXT 57:
See, kes ei lase end mõjutada sellest heast ja halvast, mis talle materiaalses maailmas osaks võib langeda, kes ei põlasta ühte ega teist, omab kindlalt täiuslikke teadmisi.
VERŠ 57:
Kto sa zbavil lipnutia na hmotnom svete, kto sa neraduje, keď uspeje, a ani nežiali, keď ho stretne zlo, je pevne umiestnený v dokonalom poznaní.
TEXT 58:
See, kes suudab lahutada oma meeled meelte ihaldusobjektidest, samamoodi nagu kilpkonn tõmbab oma jäsemed kilbi sisse, on kindlalt omandanud täiusliku teadvuse.
VERŠ 58:
Skutočne upevnený v dokonalom vedomí je ten, kto dokáže svoje zmysly odpútať od zmyslových predmetov, podobne, ako keď korytnačka stiahne svoje údy pod pancier.
TEXT 59:
Ehkki kehastunud hing võib hoiduda meelelistest naudingutest, jääb kiindumus naudinguobjektidesse meeltele omaseks. Kogedes aga kõrgemat naudingut, unustab ta varasemad ning omandab vastava teadvuse tasandi.
VERŠ 59:
Vtelená duša môže byť obmedzená v zmyslovom užívaní, hoci túžba po zmyslových predmetoch zostáva. Keď však okúsi vyšší pôžitok, stratí chuť na zmyslové ukájanie a zotrváva v duchovnom vedomí.
TEXT 60:
Oo, Arjuna, meeled on nii tugevad ja rahutud, et kannavad vägisi minema ka selge otsustusvõimega inimese mõistuse, kuigi ta püüab meelte üle kontrolli saavutada.
VERŠ 60:
Zmysly sú také mocné a búrlivé, ó, Arjuna, že násilne unášajú aj myseľ múdreho človeka, ktorý sa ich snaží ovládnuť.
TEXT 61:
See, kes talitseb oma meeli, hoides neid täieliku kontrolli all, ja keskendab oma teadvuse Minule, on häirimatu arukusega inimene.
VERŠ 61:
Kto ovláda svoje zmysly a má ich vo svojej moci, kto upína svoje vedomie na Mňa, je známy ako človek stálej múdrosti.
TEXT 62:
Meelte ihaldusobjekte vaadeldes areneb inimesel nende vastu kiindumus, sellest kiindumusest sünnib iha ning ihast tõuseb raev.
VERŠ 62:
Keď človek rozjíma nad zmyslovými objektami, priľne k nim. Z toho sa rodí žiadostivosť a zo žiadostivosti povstáva hnev.
TEXT 63:
Vihast sünnib täielik illusioon ning illusiooni tagajärjel tekib mälus segadus. Kui mälus on tekkinud segadus, kaob arukus ning kui elusolend on kaotanud oma arukuse, langeb ta taas materiaalse maailma ookeani.
VERŠ 63:
Z hnevu vzniká ilúzia a z ilúzie zmätená pamäť. Keď je pamäť zmätená, dochádza k strate inteligencie a so zánikom inteligencie človek opäť poklesne na hmotnú úroveň.
TEXT 64:
Sellele inimesele aga, kes ei oma ei kiindumusi ega vastumeelsusi ning kes on võimeline kontrollima oma meeli vabaduse reguleerivate printsiipide abil, saab osaks Jumala täielik armulikkus.
VERŠ 64:
No človek, ktorý je v styku so zmyslovými predmetmi bez toho, že by k nim bol pripútaný alebo ich nenávidel, a ovláda svoje zmysly dodržiavaním usmerňujúcich zásad slobody, môže dostať úplnú Pánovu milosť.
TEXT 65:
Sel viisil [Kṛṣṇa teadvuses] rahuldust leidnud inimese jaoks ei eksisteeri enam materiaalse eksistentsi kolme liiki kannatusi. Sellises rahuldatud teadvuses muutub inimese arukus peagi kõigutamatuks.
VERŠ 65:
Pre toho, kto je takto pohrúžený vo vedomí Kṛṣṇu, prestane jestvovať trojnásobné utrpenie hmotného života a v tomto šťastnom stave sa jeho inteligencia čoskoro ustáli.
TEXT 66:
See, kes ei ole seotud Kõigekõrgemaga [Kṛṣṇa teadvuses], ei saa omada ei transtsendentaalset arukust ega häirimatut mõistust, ilma milleta pole võimalik rahu saavutamine. Ning kuidas saab rääkida õnnest inimese puhul, kes ei ole saavutanud rahu?
VERŠ 66:
Človek, ktorý nie je s Najvyšším spojený vedomím Kṛṣṇu, nemôže mať ani transcendentálnu inteligenciu, ani stálu myseľ, bez ktorej nemožno dosiahnuť pokoj. A ak nemá pokoj, ako môže očakávať šťastie?
TEXT 67:
Nii nagu tugev tuul kannab kaldast eemale paadi, suudab kasvõi üksainus ekslevatest meeltest, millele mõistus keskendub, minema kanda inimese arukuse.
VERŠ 67:
Tak ako loď na vode odveje silný vietor, tak i jeden z neovládnutých zmyslov, na ktorý sa sústredila myseľ, môže odniesť rozum človeka.
TEXT 68:
Seepärast, oo, tugevakäeline, omab häirimatut arukust kahtlemata see, kes hoiab oma meeled lahus nende naudingu objektidest.
VERŠ 68:
Ó, bojovník mocných paží, preto je ten, ktorého zmysly sú odvrátené od zmyslových predmetov, určite človekom stáleho rozumu.
TEXT 69:
See, mis on öö kõigile elusolendeile, on ärkamise aeg end kontrolliva inimese jaoks; ning kõikide elusolendite ärkamise aeg on öö endasse süvenenud targale.
VERŠ 69:
Čo je pre všetky bytosti nocou, je dobou bdenia pre toho, kto sa ovláda, a čo je pre všetky bytosti časom bdenia, je nocou pre osvieteného svätca.
TEXT 70:
Rahu suudab saavutada vaid see inimene, keda ei häiri soovide lakkamatu vool, mis on sarnane igavesti täidetavasse, kuid alati rahulikku ookeani suubuvate jõgedega, mitte aga tema, kes püüab neid soove rahuldada.
VERŠ 70:
Mier môže dosiahnuť iba ten, kto sa nenechá vyrušovať nepretržitými prúdmi žiadostivosti, vlievajúcimi sa ako rieky do oceánu, ktorý napriek tomu zostáva vo svojom základe nehybný — a nie ten, kto sa snaží uspokojovať svoje túžby.
TEXT 71:
Vaid see, kes ei ihalda meelelisi naudinguid, kes elab vabana soovidest, kes on loobunud omanditundest ning kes on vaba valest egost, suudab saavutada tõelise rahu.
VERŠ 71:
Človek, ktorý zanechal všetky túžby po zmyslovom pôžitku a žije bez žiadostí, ktorý sa zbavil vlastníckeho pocitu a falošného ega — iba ten dosiahne skutočný mier.
TEXT 72:
Selline on vaimse ja jumalakartliku elu tee, milleni jõudes ei satu inimene enam segadusse. Kui ta viibib ka surmahetkel sellel teel, siis võib ta siseneda Jumala kuningriiki.
VERŠ 72:
Ó, syn Pṛthy, toto je cesta duchovného a zbožného života a kto po nej kráča, nepodlieha klamu. Ak sa človek nachádza v tomto stave i v okamihu smrti, môže vstúpiť do Božieho kráľovstva.“