Skip to main content

TEXT 62

VERSO 62

Tekst

Texto

dhyāyato viṣayān puṁsaḥ
saṅgas teṣūpajāyate
saṅgāt sañjāyate kāmaḥ
kāmāt krodho ’bhijāyate
dhyāyato viṣayān puṁsaḥ
saṅgas teṣūpajāyate
saṅgāt sañjāyate kāmaḥ
kāmāt krodho ’bhijāyate

Synonyms

Sinônimos

dhyāyataḥ — vaadeldes; viṣayān — meelte ihaldusobjekte; puṁsaḥ — inimese; saṅgaḥ — kiindumus; teṣu — meelte ihaldusobjektides; upajāyate — areneb; saṅgāt — kiindumusest; sañjāyate — areneb; kāmaḥ — iha; kāmāt — ihast; krodhaḥ — raev; abhijāyate — avaldub.

dhyāyataḥ — enquanto contempla; viṣayān — os objetos dos sentidos; puṁsaḥ — de uma pessoa; saṅgaḥ — apego; teṣu — nos objetos dos sentidos; upajāyate — desenvolve-se; saṅgāt — do apego; sañjāyate — desenvolve-se; kāmaḥ — desejo; kāmāt — do desejo; krodhaḥ — ira; abhijāyate — manifesta-se.

Translation

Tradução

Meelte ihaldusobjekte vaadeldes areneb inimesel nende vastu kiindumus, sellest kiindumusest sünnib iha ning ihast tõuseb raev.

Enquanto contempla os objetos dos sentidos, a pessoa desenvolve apego a eles, e de tal apego se desenvolve a luxúria, e da luxúria surge a ira.

Purport

Comentário

Inimene, kes ei viibi Kṛṣṇa teadvuses langeb meelte ihaldusobjekte vaadeldes materiaalsete ihade võimusse. Meeled vajavad tegevust ning kui need ei ole rakendatud Jumala teenimisse transtsendentaalses armastuses, hakkavad need kindlasti otsima endale rakendust materialistlikus tegevuses. Materiaalses maailmas on kõik, sealhulgas ka Śiva ja Brahmā, rääkimata teistest taevalike planeetide pooljumalatest, meelte ihaldusobjektide mõju all ning ainus viis selle materiaalse eksistentsi mõistatusele lahendust leida on jõuda Kṛṣṇa teadvuse tasandile. Śiva viibis sügavas meditatsioonis, ent kui Pārvatī ahvatles teda meelelisele naudingule, nõustus ta Pārvatī ettepanekuga ning selle tulemusena sündis laps nimega Kārtikeya. Kui Haridāsa Ṭhākura oli noor Jumala pühendunu, püüdis Māyā-devī kehastus meelitada ka teda meelelisele naudingule, kuid Haridāsa Ṭhākura ei andnud sellele ahvatlusele järele, sest ta oli kõrvalekaldumatu oma pühendumuses Jumal Kṛṣṇale. Nagu selgitas Śrī Yāmunācārya eespool toodud värsis, hoidub Jumala siiras pühendunu kõikidest materiaalsetest naudingutest, sest ta on saanud maitsta kõrgemat, vaimset naudingut suhtlemisest Jumalaga. See ongi edu saladus. Seepärast ei suuda inimene, kes ei viibi Kṛṣṇa teadvuses, ükskõik kui tugev ta oma meelte kontrollimises nende kunstliku allasurumise läbi ka oleks, lõppkokkuvõttes oma eesmärki ikkagi saavutada, sest väikseimgi mõte meelelisest naudingust sunnib teda sellele ahvatlusele järele andma.

Alguém que não é consciente de Kṛṣṇa sujeita-se a desejos materiais enquanto contempla os objetos dos sentidos. Os sentidos precisam de verdadeira ocupação, e se não estiverem ocupados no serviço transcendental amoroso ao Senhor, eles decerto procurarão ocupar-se a serviço do materialismo. No mundo material, todos, incluindo o Senhor Śiva e o Senhor Brahmā — sem mesmo precisar mencionar outros semideuses nos planetas celestiais — estão sujeitos à influência dos objetos dos sentidos, e o único método para sair deste labirinto da existência material é tornar-se consciente de Kṛṣṇa. O Senhor Śiva estava meditando profundamente, mas quando Pārvatī agitou-o para o prazer sensual, ele concordou com a proposta, e em conseqüência nasceu Kārtikeya. Quando era um jovem devoto do Senhor, Haridāsa Thākura foi igualmente tentado pela encarnação de Māyā-devī, mas Haridāsa passou facilmente no teste devido à sua devoção imaculada pelo Senhor Kṛṣṇa. Conforme ilustra o verso acima mencionado de Śrī Yāmunācārya, um devoto sincero do Senhor evita todo o gozo dos sentidos materiais devido a seu gosto superior pelo prazer espiritual na companhia do Senhor. Este é o segredo do sucesso. Portanto, quem não está em consciência de Kṛṣṇa, por mais que possa controlar os sentidos através da repressão artificial, com certeza acabará fracassando, pois o menor pensamento de prazer dos sentidos o agitará e buscará satisfazer seus desejos.