Skip to main content

TEXT 60

TEXT 60

Tekst

Text

yatato hy api kaunteya
puruṣasya vipaścitaḥ
indriyāṇi pramāthīni
haranti prasabhaṁ manaḥ
yatato hy api kaunteya
puruṣasya vipaścitaḥ
indriyāṇi pramāthīni
haranti prasabhaṁ manaḥ

Synonyms

Synonyms

yatataḥ — püüeldes; hi — kindlasti; api — sellegipoolest; kaunteya — oo, Kuntī poeg; puruṣasya — inimese; vipaścitaḥ — täielike analüütiliste teadmistega; indriyāṇi — meeled; pramāthīni — häirides; haranti — heidavad; prasabham — jõuga; manaḥ — mõistust.

yatataḥ — while endeavoring; hi — certainly; api — in spite of; kaunteya — O son of Kuntī; puruṣasya — of a man; vipaścitaḥ — full of discriminating knowledge; indriyāṇi — the senses; pramāthīni — agitating; haranti — throw; prasabham — by force; manaḥ — the mind.

Translation

Translation

Oo, Arjuna, meeled on nii tugevad ja rahutud, et kannavad vägisi minema ka selge otsustusvõimega inimese mõistuse, kuigi ta püüab meelte üle kontrolli saavutada.

The senses are so strong and impetuous, O Arjuna, that they forcibly carry away the mind even of a man of discrimination who is endeavoring to control them.

Purport

Purport

On palju õpetatud tarku, filosoofe ja transtsendentaliste, kes püüavad alistada oma meeli, kuid hoolimata nende jõupingutustest langevad mõnikord võimekaimadki neist ärritatud mõistuse tõttu materiaalsete meelenaudingute ohvriks. Isegi suur tark ja täiuslikkuseni jõudnud joogi Viśvāmitra laskis Menakāl end seksuaalnaudingusse meelitada, ehkki ta püüdles meelte üle kontrolli saavutamise poole paljude ränkade askeeside ja jooga pideva praktiseerimise abil. Sarnaseid näiteid võib maailma ajaloost leida mitmeid. Seega on väga raske kontrollida oma mõistust ja meeli, viibimata täielikus Kṛṣṇa teadvuses. Keskendamata oma mõistust Kṛṣṇale pole võimalik lõplikult lahti öelda sellistest materiaalsetest sidemetest. Śrī Yāmunācārya, suur pühak ja pühendunu, annab meile selle kohta praktilise näite:

There are many learned sages, philosophers and transcendentalists who try to conquer the senses, but in spite of their endeavors, even the greatest of them sometimes fall victim to material sense enjoyment due to the agitated mind. Even Viśvāmitra, a great sage and perfect yogī, was misled by Menakā into sex enjoyment, although the yogī was endeavoring for sense control with severe types of penance and yoga practice. And, of course, there are so many similar instances in the history of the world. Therefore, it is very difficult to control the mind and senses without being fully Kṛṣṇa conscious. Without engaging the mind in Kṛṣṇa, one cannot cease such material engagements. A practical example is given by Śrī Yāmunācārya, a great saint and devotee, who says:

yad-avadhi mama cetaḥ kṛṣṇa-pādāravinde
nava-nava-rasa-dhāmany udyataṁ rantum āsīt
tad-avadhi bata nārī-saṅgame smaryamāne
bhavati mukha-vikāraḥ suṣṭhu niṣṭhīvanaṁ ca
yad-avadhi mama cetaḥ kṛṣṇa-pādāravinde
nava-nava-rasa-dhāmany udyataṁ rantum āsīt
tad-avadhi bata nārī-saṅgame smaryamāne
bhavati mukha-vikāraḥ suṣṭhu niṣṭhīvanaṁ ca

„Alates ajast, mil mu mõistus on olnud hõivatud Jumal Kṛṣṇa lootosjalgade teenimisega, olen ma nautinud igavesti värsket transtsendentaalset rõõmu. Ning iga kord, kui mulle meenub mõte seksuaalvahekorrast naisega, tõmbuvad mu huuled vastikusest kokku ning ma sülitan selle mõtte peale."

“Since my mind has been engaged in the service of the lotus feet of Lord Kṛṣṇa, and I have been enjoying an ever new transcendental humor, whenever I think of sex life with a woman, my face at once turns from it, and I spit at the thought.”

Kṛṣṇa teadvus on midagi nii imepärast ja transtsendentaalset, et selle jaoks, kes seda maitseb, muutuvad kõik materiaalsed naudingud koheselt maitsetuteks. Kṛṣṇa teadvuse nektari maitsmine on kui nälja kustutamine suure hulga toitvate roogadega. Mahārāja Ambarīṣa suutis alistada suure joogi Durvāsā Muni samuti vaid sel põhjusel, et tema mõistus viibis pidevalt Kṛṣṇa teadvuses (sa vai manaḥ kṛṣṇa-padāravindayor vacāṁsi vaikuṇṭha- guṇānuvarṇane).

Kṛṣṇa consciousness is such a transcendentally nice thing that automatically material enjoyment becomes distasteful. It is as if a hungry man had satisfied his hunger by a sufficient quantity of nutritious eatables. Mahārāja Ambarīṣa also conquered a great yogī, Durvāsā Muni, simply because his mind was engaged in Kṛṣṇa consciousness (sa vai manaḥ kṛṣṇa-padāravindayor vacāṁsi vaikuṇṭha-guṇānuvarṇane).