Skip to main content

TEXT 59

TEXT 59

Tekst

Text

viṣayā vinivartante
nirāhārasya dehinaḥ
rasa-varjaṁ raso ’py asya
paraṁ dṛṣṭvā nivartate
viṣayā vinivartante
nirāhārasya dehinaḥ
rasa-varjaṁ raso ’py asya
paraṁ dṛṣṭvā nivartate

Synonyms

Synonyms

viṣayāḥ — meeli rahuldavad objektid; vinivartante — hoitakse eemal; nirāhārasya — keeldude abil; dehinaḥ — kehastunu jaoks; rasa-varjam — loobudes sellest maitsest; rasaḥ — naudinguvaim; api — ehkki eksisteerib; asya — tema; param — palju kõrgemaid asju; dṛṣṭvā — kogedes; nivartate — ta lõpetab.

viṣayāḥ — objects for sense enjoyment; vinivartante — are practiced to be refrained from; nirāhārasya — by negative restrictions; dehinaḥ — for the embodied; rasa-varjam — giving up the taste; rasaḥ — sense of enjoyment; api — although there is; asya — his; param — far superior things; dṛṣṭvā — by experiencing; nivartate — he ceases from.

Translation

Translation

Ehkki kehastunud hing võib hoiduda meelelistest naudingutest, jääb kiindumus naudinguobjektidesse meeltele omaseks. Kogedes aga kõrgemat naudingut, unustab ta varasemad ning omandab vastava teadvuse tasandi.

Though the embodied soul may be restricted from sense enjoyment, the taste for sense objects remains. But, ceasing such engagements by experiencing a higher taste, he is fixed in consciousness.

Purport

Purport

Seni, kuni inimene ei asetse transtsendentaalsel tasandil, pole võimalik meelelistest naudingutest lõplikult lahti öelda. Reeglitekohane meeleliste naudingute piiramine on võrreldav haige inimese piirangutega toidu osas. Patsiendile sellised piirangud loomulikult ei meeldi ning ta ei kaota ka kunagi isu talle keelatud toitude järele. Samamoodi soovitatakse vähem arukatele inimestele, kes ei oma kõrgemaid teadmisi, meelte piiramiseks mõnd vaimset protsessi nagu aṣṭāṅga-joogat, mis hõlmab selliseid tegevusi nagu yama, niyama, āsana, prāṇāyāma, pratyāhāra, dhāraṇā, dhyāna jne. Kuid see, kes on Kṛṣṇa teadvuse arendamise läbi maitsnud Kõigekõrgema Jumala, Kṛṣṇa ilu, ei oma enam mingeid kiindumusi elutute materiaalsete objektide vastu. Seepärast on sellised piirangud kohustuslikud vaid algajatele pühendunutele, kelle arukus on veel nõrk ning nad on vajalikud ainult seni, kuni ta ei ole maitsnud Kṛṣṇa teadvuse nektarit. Kui aga inimene viibib juba Kṛṣṇa teadvuse tasandil, kaotab ta koheselt huvi kõikide tühiste asjade vastu.

Unless one is transcendentally situated, it is not possible to cease from sense enjoyment. The process of restriction from sense enjoyment by rules and regulations is something like restricting a diseased person from certain types of eatables. The patient, however, neither likes such restrictions nor loses his taste for eatables. Similarly, sense restriction by some spiritual process like aṣṭāṅga-yoga, in the matter of yama, niyama, āsana, prāṇāyāma, pratyāhāra, dhāraṇā, dhyāna, etc., is recommended for less intelligent persons who have no better knowledge. But one who has tasted the beauty of the Supreme Lord Kṛṣṇa, in the course of his advancement in Kṛṣṇa consciousness, no longer has a taste for dead, material things. Therefore, restrictions are there for the less intelligent neophytes in the spiritual advancement of life, but such restrictions are only good until one actually has a taste for Kṛṣṇa consciousness. When one is actually Kṛṣṇa conscious, he automatically loses his taste for pale things.