Skip to main content

TEXT 47

VERSO 47

Tekst

Texto

karmaṇy evādhikāras te
mā phaleṣu kadācana
mā karma-phala-hetur bhūr
mā te saṅgo ’stv akarmaṇi
karmaṇy evādhikāras te
mā phaleṣu kadācana
mā karma-phala-hetur bhūr
mā te saṅgo ’stv akarmaṇi

Synonyms

Sinônimos

karmaṇi — ettekirjutatud kohustustes; eva — kindlasti; adhikāraḥ — õigus; te — sinu; — mitte kunagi; phaleṣu — viljades; kadācana — alati; — mitte kunagi; karma-phala — töö tulemusena; hetuḥ — põhjus; bhūḥ — saa; — mitte kunagi; te — sinu; saṅgaḥ — kiindumus; astu — peaks olema; akarmaṇi — ettekirjutatud kohustuste täitmata jätmises.

karmaṇi — nos deveres prescritos; eva — decerto; adhikāraḥ — direito; te — seu; — nunca; phaleṣu — nos frutos; kadācana — em tempo algum; — nunca; karma-phala — no resultado do trabalho; hetuḥ — causa; bhūḥ — se torne; — nunca; te — seu; saṅgaḥ — apego; astu — deve haver; akarmaṇi — em não cumprir os deveres prescritos.

Translation

Tradução

Sul on õigus täita oma ettekirjutatud kohustusi, kuid nende tegevuste viljad ei kuulu sulle. Ära kunagi pea ennast oma tegevuste resultaatide põhjustajaks ja ära kaldu kunagi kõrvale oma kohustuste täitmisest.

Você tem o direito de executar seu dever prescrito, mas não tem o direito aos frutos da ação. Jamais se considere a causa dos resultados de suas atividades, e jamais se apegue ao não-cumprimento do seu dever.

Purport

Comentário

Antud värss käsitleb kolme teemat: ettekirjutatud kohustusi, meelevaldseid tegevusi ja tegevusetust. Ettekirjutatud kohustused on tegevused, mida inimene on kohustatud sooritama vastavalt omandatud materiaalse looduse guṇadele. Meelevaldsed tegevused on tegevused, mida ei soovita autoriteedid, ning tegevusetus tähendab oma ettekirjutatud kohustuste täitmata jätmist. Jumal soovitas Arjunale mitte loobuda oma ettekirjutatud kohustuste täitmisest, vaid täita neid ihaldamata nende tegevuste resultaate. See, kes on kiindunud oma tegevuste viljadesse, on ka tegevuste põhjuseks. Seetõttu ta kas kannatab või naudib, sõltuvalt oma tegevuste tagajärgedest.

Tecem-se aqui três considerações: deveres prescritos, trabalho por capricho, e inação. Os deveres prescritos são atividades impostas segundo os modos da natureza material adquiridos pela pessoa. Trabalho por capricho significa ações sem a sanção da autoridade, e inação significa não executar os deveres prescritos. O Senhor aconselhou Arjuna a não ficar inativo, mas a executar seu dever prescrito sem se apegar ao resultado. Alguém que se apega ao resultado do próprio trabalho, é também a causa da ação. Assim, ele desfruta ou sofre o resultado de tais ações.

Mis puutub ettekirjutatud kohustustesse, siis saab need jagada kolme alajaotusse, nimelt rutiinseks tööks, möödapääsmatuks tööks ning ihaldatud tegevusteks. Rutiinne töö, mida tehakse vastavalt pühakirjades ettekirjutatud kohustustele, ihaldamata resultaate, on tegevus vooruse guṇas. Tegevus resultaatide nimel seob inimest, seetõttu ei saa sellist tegevust pidada kasutoovaks. Igaüks omab seaduslikku õigust täita oma ettekirjutatud kohustusi, kuid neid tuleb täita nende resultaate ihaldamata. Täites oma kohustusi isiklike huvideta, jõutakse kahtlemata vabanemise teerajale.

Quanto aos deveres prescritos, eles podem incluir-se em três subdivisões, a saber, trabalho de rotina, trabalho de emergência e atividades desejadas. Trabalho de rotina executado por obrigação segundo as prescrições das escrituras, sem desejo dos resultados, é ação no modo da bondade. O trabalho visando resultados torna-se a causa do cativeiro; portanto, trabalho assim não é auspicioso. Todos têm direito de propriedade em relação aos deveres prescritos, mas deve-se agir sem apego ao resultado; tais deveres obrigatórios abnegados sem dúvida conduzem a pessoa ao caminho da liberação.

Seepärast soovitas Jumal Arjunale võidelda, sest võitlemine oli tema kohus, ning teha seda kiindumata tulemustesse. Tema lahingus mitteosalemine oleks vaid resultaatidesse kiindumise teine külg. Selline kiindumus ei vii kunagi kedagi lunastuseni. Igasugune kiindumus, olgu see siis positiivne või negatiivne, seob elusolendit materiaalse maailmaga. Tegevusetus on patt. Seepärast oli Arjuna jaoks ainus soodne toimimisviis lunastuse saamiseks astuda kohusetundest lahingusse.

Portanto, o Senhor aconselhou que Arjuna lutasse por mero dever, sem apego ao resultado. Sua não-participação na batalha é outro aspecto de apego. Esse apego nunca leva alguém ao caminho da salvação. Qualquer apego, positivo ou negativo, é causa de cativeiro. A inação é pecaminosa. Por conseguinte, lutar como uma questão de dever era o único caminho auspicioso que propiciaria a Arjuna a salvação.