TEXT 47

Tekst

Texte

karmaṇy evādhikāras te
mā phaleṣu kadācana
mā karma-phala-hetur bhūr
mā te saṅgo ’stv akarmaṇi

Synonyms

karmaṇi — ettekirjutatud kohustustes; eva — kindlasti; adhikāraḥ — õigus; te — sinu; mā — mitte kunagi; phaleṣu — viljades; kadācana — alati; mā — mitte kunagi; karma-phala — töö tulemusena; hetuḥ — põhjus; bhūḥ — saa; mā — mitte kunagi; te — sinu; saṅgaḥ — kiindumus; astu — peaks olema; akarmaṇi — ettekirjutatud kohustuste täitmata jätmises.

karmaṇi: les devoirs prescrits; eva: certes; adhikāraḥ: le droit; te: de toi; mā: jamais; phaleṣu: les fruits; kadācana: à aucun moment; mā: jamais; karma-phala: du résultat de l’action; hetuḥ: la cause; bhūḥ: ne devient; mā: jamais; te: de toi; saṅgaḥ: l’attachement; astu: il ne devrait y avoir; akarmaṇi: à ne pas faire tes devoirs prescrits.

Translation

Sul on õigus täita oma ettekirjutatud kohustusi, kuid nende tegevuste viljad ei kuulu sulle. Ära kunagi pea ennast oma tegevuste resultaatide põhjustajaks ja ära kaldu kunagi kõrvale oma kohustuste täitmisest.

Tu as le droit d’accomplir le devoir qui t’échoit, mais pas de disposer des fruits de l’acte. Jamais ne crois être la cause des suites de l’action, et à aucun moment ne rejette ton devoir.

Purport

Antud värss käsitleb kolme teemat: ettekirjutatud kohustusi, meelevaldseid tegevusi ja tegevusetust. Ettekirjutatud kohustused on tegevused, mida inimene on kohustatud sooritama vastavalt omandatud materiaalse looduse guṇadele. Meelevaldsed tegevused on tegevused, mida ei soovita autoriteedid, ning tegevusetus tähendab oma ettekirjutatud kohustuste täitmata jätmist. Jumal soovitas Arjunale mitte loobuda oma ettekirjutatud kohustuste täitmisest, vaid täita neid ihaldamata nende tegevuste resultaate. See, kes on kiindunud oma tegevuste viljadesse, on ka tegevuste põhjuseks. Seetõttu ta kas kannatab või naudib, sõltuvalt oma tegevuste tagajärgedest.

Nous devons ici considérer trois facteurs: le devoir prescrit, l’action indépendante et l’inaction. Les devoirs prescrits sont les activités déterminées pour chacun en fonction des guṇas qui influent sur lui; les actions indépendantes, celles qu’on accomplit sans l’accord d’aucune autorité, et l’inaction, le refus du devoir. Le Seigneur conseille à Arjuna de ne pas emprunter la voie de l’inaction, mais bien plutôt de remplir son devoir, sans s’attacher aux résultats. Car celui qui s’attache aux fruits de l’action prend sur lui la responsabilité de ses actes, et doit donc jouir ou souffrir de leurs conséquences.

Mis puutub ettekirjutatud kohustustesse, siis saab need jagada kolme alajaotusse, nimelt rutiinseks tööks, möödapääsmatuks tööks ning ihaldatud tegevusteks. Rutiinne töö, mida tehakse vastavalt pühakirjades ettekirjutatud kohustustele, ihaldamata resultaate, on tegevus vooruse guṇas. Tegevus resultaatide nimel seob inimest, seetõttu ei saa sellist tegevust pidada kasutoovaks. Igaüks omab seaduslikku õigust täita oma ettekirjutatud kohustusi, kuid neid tuleb täita nende resultaate ihaldamata. Täites oma kohustusi isiklike huvideta, jõutakse kahtlemata vabanemise teerajale.

Les devoirs prescrits peuvent être de trois ordres: les devoirs de routine, les devoirs d’urgence et les occupations librement choisies. Les devoirs de routine sont les devoirs imposés, accomplis selon les Écritures et sans attachement aux fruits qui en résultent. Ils relèvent du mode d’influence de la vertu. L’action que motive le résultat engendre au contraire l’asservissement, aussi est-elle de mauvais augure. Chacun peut accomplir son devoir en toute légitimité, mais doit agir sans attachement aux résultats. S’acquitter de ses obligations dans un esprit de détachement, c’est avancer d’un pas sûr vers la libération.

Seepärast soovitas Jumal Arjunale võidelda, sest võitlemine oli tema kohus, ning teha seda kiindumata tulemustesse. Tema lahingus mitteosalemine oleks vaid resultaatidesse kiindumise teine külg. Selline kiindumus ei vii kunagi kedagi lunastuseni. Igasugune kiindumus, olgu see siis positiivne või negatiivne, seob elusolendit materiaalse maailmaga. Tegevusetus on patt. Seepärast oli Arjuna jaoks ainus soodne toimimisviis lunastuse saamiseks astuda kohusetundest lahingusse.

Le Seigneur conseille donc à Arjuna de combattre par devoir, sans s’attacher au résultat. Ne pas vouloir engager le combat, c’est encore faire montre d’une autre forme d’attachement. Bons ou mauvais, les attachements matériels sont toujours cause de servitude et ne peuvent en aucun cas nous aider à nous libérer de la matière. L’inaction, par ailleurs, est condamnable. La seule voie de salut est donc pour Arjuna de combattre comme son devoir l’exige.