Skip to main content

TEXT 41

TEXT 41

Tekst

Tekstas

vyavasāyātmikā buddhir
ekeha kuru-nandana
bahu-śākhā hy anantāś ca
buddhayo ’vyavasāyinām
vyavasāyātmikā buddhir
ekeha kuru-nandana
bahu-śākhā hy anantāś ca
buddhayo ’vyavasāyinām

Synonyms

Synonyms

vyavasāya-ātmikā — kindel Kṛṣṇa teadvuses; buddhiḥ — arukus; ekā — ainult üks; iha — selles maailmas; kuru-nandana — oo, Kurude armastatud laps; bahu-śākhāḥ — erinevaid harusid omav; hi — tõepoolest; anantāḥ — piiramatud; ca — samuti; buddhayaḥ — arukus; avyavasāyinām — nende, kes ei viibi Kṛṣṇa teadvuses.

vyavasāya-ātmikā — tvirtai sutelktas į Kṛṣṇą; buddhiḥ — intelektas; ekā — vienintelis; iha — šiame pasaulyje; kuru-nandana — o mylimasis Kuru aini; bahu-śākhāḥ — išsišakojęs; hi — tikrai; anantāḥ — beribis; ca — taip pat; buddhayaḥ — intelektas; avyavasāyinām — tų, kurie neįsisąmonino Kṛṣṇos.

Translation

Translation

Need, kes käivad seda teed, on kindlad oma eesmärgis ning neil on ainult üks siht. Oo, Kurude armastatud laps, mitmeharuline on nende arukus, kes kõhklevad.

Žengiančiųjų šiuo keliu ketinimai tvirti, jų tikslas vienas. O mylimasis Kuru aini, tuo tarpu neryžtingųjų intelektas plačiai išsišakojęs.

Purport

Purport

Tugevat usku, et Kṛṣṇa teadvuse läbi tõuseb inimene elu kõrgeima täiuslikkuseni, nimetatakse vyavasāyātmikā arukuseks. „Caitanya-caritāmṛtas" (Madhya 22.62) öeldakse:

KOMENTARAS: Tvirtas tikėjimas, kad Kṛṣṇos sąmonės dėka bus pasiekta aukščiausia būties tobulumo pakopa, vadinasi vyavasāyātmikā intelektu. „Caitanya-caritāmṛta“ (Madhya 22.62) teigia:

‘śraddhā’-śabde – viśvāsa kahe sudṛḍha niścaya
kṛṣṇe bhakti kaile sarva-karma kṛta haya
‘śraddhā’-śabde – viśvāsa kahe sudṛḍha niścaya
kṛṣṇe bhakti kaile sarva-karma kṛta haya

Usk tähendab kõigutamatut usaldust millegi üleva vastu. Kui inimene on hõivatud oma kohustuste täitmisega Kṛṣṇa teadvuses, pole tal enam vajadust töötada materiaalse maailma heaks, täites kohustusi oma suguvõsa traditsioonide, rahvuse ja inimkonna ees. Varasemate heade või halbade tegude tagajärjel rakendab inimene end karmalistesse tegevustesse. Kui inimene on kindlalt Kṛṣṇa teadvuses, pole tal enam vaja püüelda oma tegevuste heade tulemuste poole. Kui inimene viibib Kṛṣṇa teadvuses, on kõik tema poolt sooritatavad tegevused absoluutsel tasandil, sest need ei sõltu enam sellistest kahesustest nagu halb ja hea. Kṛṣṇa teadvuse kõrgeim täiuslikkus on lahtiütlemine elu materialistlikust kontseptsioonist. Kṛṣṇa teadvust pidevalt arendades jõutakse selle tasandini automaatselt.

Tikėjimas – tai tvirtas pasikliovimas tuo, kas iškilnu. Kai žmogus vykdo Kṛṣṇos sąmonės pareigas, jis neprivalo derintis prie materialaus pasaulio su jo įsipareigojimais šeimos tradicijoms, žmoniškumui ar tautiškumui. Veikti dėl pasitenkinimo esame sąlygojami ankstesnių gerų ar blogų darbų. Tačiau tas, kuriame nubudo Kṛṣṇos sąmonė, nebeprivalo savo veikla siekti teigiamų rezultatų. Kṛṣṇą įsisąmoninęs žmogus veikia absoliučiu lygiu, nes gėrio ir blogio priešybės jo veiksmams jau nebeturi įtakos. Aukščiausia Kṛṣṇos sąmonės tobulumo pakopa – materialios būties sampratos atsižadėjimas. Tokia būsena pasiekiama savaime laipsniškai vystantis Kṛṣṇos sąmonei.

Kṛṣṇa teadvuses viibiva inimese sihikindlus põhineb teadmistel. Vāsudevaḥ sarvam iti sa mahātmā su-durlabhaḥ: Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene on harva kohatav hea hing, kes teab täielikult, et Vāsudeva ehk Kṛṣṇa on kõikide avaldunud põhjuste juur. Nii nagu puu juurt kastes annab kastja automaatselt vett ka lehtedele ja okstele, niisamuti teenib inimene Kṛṣṇa teadvuses tegutsedes koheselt kõrgeimal viisil ka end, oma perekonda, ühiskonda, riiki, inimkonda jne. Kui Kṛṣṇa on inimese tegudega rahul, tunnevad ka kõik teised nendest rahuldust.

Kṛṣṇą įsisąmoninusio žmogaus ketinimų tvirtumas pagrįstas žinojimu. Vāsudevaḥ sarvam iti sa mahātmā su-durlabhah: Kṛṣṇą įsisąmoninęs žmogus yra reta, kilni siela, kuri tobulai žino, jog Vāsudeva ar Kṛṣṇa – visų matomų priežasčių pagrindas. Kaip laistant medžio šaknis vandens gauna lapai ir šakos, taip ir veikiant su Kṛṣṇos sąmone didžiausia paslauga padaroma visiems – pačiam sau, šeimai, visuomenei, kraštui, žmonijai etc. Jeigu žmogaus veiksmais patenkintas Kṛṣṇa – tai ir visi kiti bus patenkinti.

Teenimist Kṛṣṇa teadvuses on siiski parim praktiseerida sellise vaimse õpetaja täpse juhendamise all, kes on Kṛṣṇa autoriteetne esindaja, kes tunneb oma õpilase loomust ja seda, kuidas suunata teda tegutsema Kṛṣṇa teadvuses. Seepärast peab inimene, kes tahab saada Kṛṣṇa teadvuses kogenuks, olema väga otsusekindel ning kuuletuma Kṛṣṇa esindajale. Autoriteetse vaimse õpetaja poolt antud juhenduste täitmine tuleb muuta oma elu missiooniks. Śrīla Viśvanātha Cakravartī Ṭhākura annab meile oma kuulsas palves vaimsele õpetajale järgmise juhise:

Tačiau geriausiai tarnystė Kṛṣṇos sąmonės srityje atliekama vadovaujant dvasiniam mokytojui – bona fide Kṛṣṇos atstovui, suprantančiam įgimtas mokinio savybes ir galinčiam jo veiksmus nukreipti reikiama Kṛṣṇos sąmonės kryptimi. Norint gerai perprasti Kṛṣṇos sąmonę, reikia veikti ryžtingai ir paklusti Krsnos atstovui. Bona fide dvasinio mokytojo nurodymus būtina suprasti kaip savo gyvenimo misiją. Śrīla Viśvanātha Cakravartis Ṭhākura savo garsiose maldose, skirtose dvasiniam mokytojui, moko mus:

yasya prasādād bhagavat-prasādo
yasyāprasādān na gatiḥ kuto ’pi
dhyāyan stuvaṁs tasya yaśas tri-sandhyaṁ
vande guroḥ śrī-caraṇāravindam
yasya prasādād bhagavat-prasādo
yasyāprasādān na gatiḥ kuto ’pi
dhyāyan stuvaṁs tasya yaśas tri-sandhyaṁ
vande guroḥ śrī-caraṇāravindam

„Vaimset õpetajat rahuldades rahuldame me ka Jumala Kõrgeimat Isiksust. Rahuldamata vaimset õpetajat pole mingit võimalust tõusta Kṛṣṇa teadvuse tasandile. Seepärast pean ma oma vaimset õpetajat pidevalt meeles pidama ja paluma tema armu kolm korda päevas. Kolm korda päevas pean ma aupaklikult kummardama oma vaimse õpetaja ees."

„Patenkindami dvasinį mokytoją, kartu patenkiname ir Aukščiausiąjį Dievo Asmenį, o jeigu to nedarysime – neturėsime galimybių pakilti iki Kṛṣṇos sąmonės lygio. Todėl triskart per dieną medituodamas turiu melsti savo dvasinio mokytojo malonės ir su pagarba jam lenktis.“

Kogu vaimse arengu protsess põhineb täielikul mõistmisel, et hing on kehast lahus seisev. Seda tuleb mõista mitte üksnes teoreetiliselt, vaid ka praktiliselt, mis tähendab täielikku loobumist karmalistes tegevustes avalduvatest meelelistest naudingutest. See, kelle mõistus ei ole veel saavutanud täit keskendumust, laseb end karmalistest tegudest kõrvale juhtida.

Tačiau visą šį procesą lemia nesusijęs su kūniškąja samprata tobulas žinojimas apie sielą – ne teorinis, bet praktinis, pašalinantis visas galimybes tenkinti jusles karmine veikla. Nestabilaus proto žmogų vilioja įvairių rūšių karminė veikla.