Skip to main content

TEXT 27

TEXT 27

Tekst

Tekstas

jātasya hi dhruvo mṛtyur
dhruvaṁ janma mṛtasya ca
tasmād aparihārye ’rthe
na tvaṁ śocitum arhasi
jātasya hi dhruvo mṛtyur
dhruvaṁ janma mṛtasya ca
tasmād aparihārye ’rthe
na tvaṁ śocitum arhasi

Synonyms

Synonyms

jātasya — selle, kes on sündinud; hi — kindlasti; dhruvaḥ — fakt; mṛtyuḥ — surm; dhruvam — on samuti fakt; janma — sünd; mṛtasya — surnu; ca — samuti; tasmāt — seepärast; aparihārye — sellest, mis on vältimatu; arthe — olemuselt; na — ära; tvam — sina; śocitum — kurtma; arhasi — väärid.

jātasya — to, kuris gimė; hi — tikrai; dhruvaḥ — faktas; mṛtyuḥ — mirtis; dhruvam — taip pat faktas; janma — gimimas; mṛtasya — mirusiojo; ca — taip pat; tasmāt — todėl; aparihārye — dėl neišvengiamo; arthe — dalyko; na — ne; tvam — tu; śocitum — sielvartauti; arhasi — verta.

Translation

Translation

See, kes on sündinud, peab kindlasti ka surema ning surmale järgneb kahtlemata uus sünd. See on vältimatu ning seepärast ei tohiks sa oma kohustuste täitmise pärast muretseda.

Kas gimė, tas tikrai numirs, o po mirties jis būtinai vėl atgims. Todėl nesielvartauk ir vykdyk savo pareigą – jos neišvengsi.

Purport

Purport

Elusolend sünnib vastavalt oma eelmises elus sooritatud tegudele. Ning peale ühe sellise tegevusperioodi lõppemist, tuleb elusolendil surra, et uuesti sündida. Sel viisil võib hing ekselda sündimise ja suremise ringkäigus lõputult, vabanemist saavutamata. Selline sünni ja surma ringkäik ei õigusta aga ei asjatut mõrva, tapmist või sõda, ehkki inimühiskonnas korra pidamiseks on vägivald ja sõda möödapääsmatud.

KOMENTARAS: Gyvenimo poelgiai nulemia gimimo sąlygas. Pasibaigus vienam aktyvumo periodui mirštame, kad gimę vėl atnaujintume savo veiklą. Taip sukamės gimimo ir mirties rate ir negalime išsivaduoti. Tačiau sukimasis gimimo ir mirties rate nėra pagrindas beprasmiškai žudyti, laikyti skerdyklas ir kelti karus. Nors, kita vertus, prievarta ir karai – tai neišvengiami faktoriai, lemiantys teisėtumą ir tvarką žmonių visuomenėje.

Kõigekõrgema tahte järgi toimunud Kurukṣetra lahing oli möödapääsmatu ning õigluse eest võitlemine on iga kṣatriya kohus. Miks oleks Arjuna siis pidanud tundma hirmu või suurt kurbust oma sugulaste surma pärast, kui ta täitis talle määratud kohust? Ta ei oleks rikkunud seadust ega sattunud patuste tegude järelmõjude alla, mida ta nii väga kartis. Oma kohustuste täitmisest loobumisega ei oleks ta saanud oma sugulaste surma ära hoida ning ta ise oleks vale toimimisviisi tõttu langenud.

Kurukṣetros mūšis, kaip Aukščiausiojo valios išraiška, buvo neišvengiamas, o kovoti už teisų reikalą – kṣatriyo pareiga. Tad ar turėtų Arjuną gąsdinti bei skaudinti giminaičių mirtis – juk jis vykdo teisėtą pareigą? Jis nenusižengia įstatymui, tad nesulauks ir nuodėmingos veiklos atoveikio, kuris jį taip gąsdina. Vengdamas teisėtos pareigos, jis vis tiek neatitolins savo giminaičių mirties, o tiktai gali pats degraduoti, nes pasirinko neteisingą veiklos kryptį.