Skip to main content

TEXT 27

TEXT 27

Tekst

Texte

jātasya hi dhruvo mṛtyur
dhruvaṁ janma mṛtasya ca
tasmād aparihārye ’rthe
na tvaṁ śocitum arhasi
jātasya hi dhruvo mṛtyur
dhruvaṁ janma mṛtasya ca
tasmād aparihārye ’rthe
na tvaṁ śocitum arhasi

Synonyms

Synonyms

jātasya — selle, kes on sündinud; hi — kindlasti; dhruvaḥ — fakt; mṛtyuḥ — surm; dhruvam — on samuti fakt; janma — sünd; mṛtasya — surnu; ca — samuti; tasmāt — seepärast; aparihārye — sellest, mis on vältimatu; arthe — olemuselt; na — ära; tvam — sina; śocitum — kurtma; arhasi — väärid.

jātasya: de celui qui a pris naissance; hi: certes; dhruvaḥ: un fait; mṛtyuḥ: la mort; dhruvam: c’est aussi un fait; janma: la naissance; mṛtasya: de celui qui est mort; ca: aussi; tasmāt: donc; aparihārye: ce qui est inévitable; arthe: en matière de; na: ne pas; tvam: toi; śocitum: te lamenter; arhasi: tu mérites.

Translation

Translation

See, kes on sündinud, peab kindlasti ka surema ning surmale järgneb kahtlemata uus sünd. See on vältimatu ning seepärast ei tohiks sa oma kohustuste täitmise pärast muretseda.

La mort est certaine pour qui naît, et certaine la naissance pour qui meurt. Aussi, puisque tu ne peux te soustraire à ton devoir, tu ne devrais pas t’affliger de la sorte.

Purport

Purport

Elusolend sünnib vastavalt oma eelmises elus sooritatud tegudele. Ning peale ühe sellise tegevusperioodi lõppemist, tuleb elusolendil surra, et uuesti sündida. Sel viisil võib hing ekselda sündimise ja suremise ringkäigus lõputult, vabanemist saavutamata. Selline sünni ja surma ringkäik ei õigusta aga ei asjatut mõrva, tapmist või sõda, ehkki inimühiskonnas korra pidamiseks on vägivald ja sõda möödapääsmatud.

À la fin d’une vie, il nous faut mourir pour renaître, et ce sont les actes accomplis dans cette vie qui déterminent les conditions de notre renaissance. Ainsi la roue des morts et des renaissances tourne sans que nul n’y échappe. La loi des morts et des renaissances n’encourage toutefois pas les meurtres, les massacres et les guerres inutiles, même si parfois, afin de préserver la loi et l’ordre dans la société, l’homme doit faire usage de violence.

Kõigekõrgema tahte järgi toimunud Kurukṣetra lahing oli möödapääsmatu ning õigluse eest võitlemine on iga kṣatriya kohus. Miks oleks Arjuna siis pidanud tundma hirmu või suurt kurbust oma sugulaste surma pärast, kui ta täitis talle määratud kohust? Ta ei oleks rikkunud seadust ega sattunud patuste tegude järelmõjude alla, mida ta nii väga kartis. Oma kohustuste täitmisest loobumisega ei oleks ta saanud oma sugulaste surma ära hoida ning ta ise oleks vale toimimisviisi tõttu langenud.

La bataille de Kurukṣetra est inévitable, car elle est souhaitée par le Suprême; par ailleurs, le devoir du kṣatriya exige qu’il combatte pour une juste cause. Pourquoi donc Arjuna, en s’acquittant simplement de son devoir, devrait-il être effrayé ou chagriné à l’idée que la mort puisse frapper ses proches lors d’un tel combat ? Il ne mérite pas d’enfreindre le code des kṣatriyas et de s’exposer ainsi aux conséquences fâcheuses qu’il redoute tant. En manquant à son devoir, il ne pourrait, de toute manière, empêcher la mort des membres de sa famille, et connaîtrait de surcroît la déchéance pour avoir choisi la mauvaise voie.