Skip to main content

TEXT 62

TEXT 62

Tekst

Texte

tam eva śaraṇaṁ gaccha
sarva-bhāvena bhārata
tat-prasādāt parāṁ śāntiṁ
sthānaṁ prāpsyasi śāśvatam
tam eva śaraṇaṁ gaccha
sarva-bhāvena bhārata
tat-prasādāt parāṁ śāntiṁ
sthānaṁ prāpsyasi śāśvatam

Synonyms

Synonyms

tam — Talle; eva — kindlasti; śaraṇam gaccha — alistu; sarva-bhāvena — igas suhtes; bhārata — oo, Bharata poeg; tat-prasādāt — Tema armu läbi; parām — transtsendentaalse; śāntim — rahu; sthānam — elupaiga; prāpsyasi — sa saad; śāśvatam — igavese.

tam: à Lui; eva: certes; śaraṇam gaccha: abandonne-toi; sarva-bhāvena: à tous les égards; bhārata: ô fils de Bharata; tat-prasādāt: par Sa grâce; parām: transcendantale; śāntim: la paix; sthānam: la demeure; prāpsyasi: tu obtiendras; śāśvatam: éternelle.

Translation

Translation

Oo, Bharata järglane, alistu täielikult Temale. Tema armust saavutad sa transtsendentaalse rahu ning jõuad kõrgeimasse ja igavesse elupaika.

Ô descendant de Bharata, abandonne-toi entièrement à Lui. Par Sa grâce, tu connaîtras la paix absolue et atteindras l’éternelle et suprême demeure.

Purport

Purport

Seega peab elusolend alistuma Jumala Kõrgeimale Isiksusele, kes asetseb igaühe südames. See vabastab ta kõikidest selle materiaalse eksistentsi kannatustest. Alistudes Jumala Kõrgeimale Isiksusele, inimene mitte üksnes ei vabane selle elu kannatustest, vaid jõuab lõpptulemusena Kõigekõrgema Jumalani. Jumala transtsendentaalset maailma kirjeldatakse vedakirjanduses („Ṛg Veda" 1.22.20) sõnadega tad viṣṇoḥ paramaṁ padam. Kuna kogu loome on Jumala kuningriik, on kõik materiaalne tegelikult samuti vaimne, kuid sõnad paramaṁ padam viitavad just nimelt kõrgeimale elupaigale, mida nimetatakse vaimseks taevaks ehk Vaikuṇṭhaks.

Ainsi, l’être vivant doit s’abandonner à la Personne Suprême, sise dans le cœur de chacun. Non seulement cet abandon le soulagera des souffrances engendrées par l’existence matérielle, mais il atteindra Dieu, l’Être Suprême. Les Textes védiques (Ṛg-veda 1.22.20) décrivent le monde spirituel comme étant tad viṣṇoḥ paramaṁ padam. Puisque le royaume de Dieu s’étend à toute la création, tout ce qui est matériel est en réalité spirituel, mais ici les mots paramaṁ padam désignent spécifiquement la demeure éternelle, le monde spirituel ou Vaikuṇṭha.

„Bhagavad-gītā" viieteistkümnendas peatükis öeldakse: sarvasya cāhaṁ hṛdi sanniviṣṭaḥ. „Jumal asub igaühe südames." Seega tähendab soovitus alistuda südames asetsevale Ülihingele seda, et inimene peaks alistuma Jumala Kõrgeimale Isiksusele, Kṛṣṇale. Arjuna on juba tunnistanud Kṛṣṇat kui Kõigekõrgemat. Seda kinnitas ta kümnendas peatükis sõnadega paraṁ brahma paraṁ dhāma. Arjuna on tunnistanud Kṛṣṇat kui Jumala Kõrgeimat Isiksust ja kõikide elusolendite kõrgeimat elupaika, ning seda mitte üksnes isikliku kogemuse põhjal, vaid toetudes ka sellistele suurtele autoriteetidele nagu Nārada, Asita, Devala ja Vyāsa.

Le quinzième chapitre de la Bhagavad-gītā enseigne: sarvasya cāhaṁ hṛdi sanniviṣṭaḥ. Le Seigneur est dans le cœur de chacun. Ainsi, quand il est recommandé de s’abandonner à l’Âme Suprême qui Se trouve en nous, cela signifie qu’il faut s’abandonner à la Personne Suprême, Dieu, Kṛṣṇa. Arjuna a reconnu en Kṛṣṇa le Seigneur Suprême. Déjà, dans le dixième chapitre, il voyait en Lui le paraṁ brahma paraṁ dhāma. Il avait réalisé que Kṛṣṇa est Dieu, la Personne Suprême, l’ultime demeure de tous les êtres, et cela non seulement sur la base de son expérience personnelle, mais aussi sur la foi des déclarations des grandes autorités en matière spirituelle que sont Nārada, Asita, Devala et Vyāsa.