Skip to main content

TEXTS 51-53

TEXTS 51-53

Tekst

Texte

buddhyā viśuddhayā yukto
dhṛtyātmānaṁ niyamya ca
śabdādīn viṣayāṁs tyaktvā
rāga-dveṣau vyudasya ca
buddhyā viśuddhayā yukto
dhṛtyātmānaṁ niyamya ca
śabdādīn viṣayāṁs tyaktvā
rāga-dveṣau vyudasya ca
vivikta-sevī laghv-āśī
yata-vāk-kāya-mānasaḥ
dhyāna-yoga-paro nityaṁ
vairāgyaṁ samupāśritaḥ
vivikta-sevī laghv-āśī
yata-vāk-kāya-mānasaḥ
dhyāna-yoga-paro nityaṁ
vairāgyaṁ samupāśritaḥ
ahaṅkāraṁ balaṁ darpaṁ
kāmaṁ krodhaṁ parigraham
vimucya nirmamaḥ śānto
brahma-bhūyāya kalpate
ahaṅkāraṁ balaṁ darpaṁ
kāmaṁ krodhaṁ parigraham
vimucya nirmamaḥ śānto
brahma-bhūyāya kalpate

Synonyms

Synonyms

buddhyā — arukuse abil; viśuddhayā — täielikult puhastunud; yuktaḥ — hõivatud; dhṛtyā — sihikindlusega; ātmānam — „mina"; niyamya — reguleerides; ca — samuti; śabda-ādīn — nagu heli; viṣayān — meelte ihaldusobjektid; tyaktvā — loobudes; rāga — kiindumus; dveṣau — ning vastumeelsus; vyudasya — asetades kõrvale; ca — samuti; vivikta-sevī — elades eraldatud paigas; laghu-āśī — süües vähe; yata — olles saavutanud kontrolli; vāk — kõne; kāya — keha; mānasaḥ — ja mõistus; dhyāna-yoga-paraḥ — transsi süvenenud; nityam — kakskümmend neli tundi ööpäevas; vairāgyam — kiindumustest vabanemine; samupāśritaḥ — olles leidnud varjupaiga; ahaṅkāram — vale ego; balam — kunstlik jõud; darpam — võlts uhkus; kāmam — iha; krodham — viha; parigraham — ning materiaalse asjade vastuvõtmine; vimucya — olles vabastatud; nirmamaḥ — omanditundeta; śāntaḥ — rahulik; brahma-bhūyāya — eneseteadvustamise jaoks; kalpate — omab vajalikke omadusi.

buddhyā: par l’intelligence; viśuddhayā: complètement purifié; yuktaḥ: occupé; dhṛtyā: par la détermination; ātmānam: le soi; niyamya: maîtrisant; ca: aussi; śabda-ādīn: tel le son; viṣayān: les objets des sens; tyaktvā: abandonnant; rāga: l’attachement; dveṣau: et l’aversion; vyudasya: écartant; ca: aussi; vivikta-sevī: vivant en un lieu retiré; laghu-āśī: mangeant peu; yata: ayant discipliné; vāk: la parole; kāya: le corps; mānasaḥ: et le mental; dhyāna-yoga-paraḥ: absorbé en transe; nityam: vingt-quatre heures par jour; vairāgyam: dans le détachement; samupāśritaḥ: ayant pris refuge; ahaṅkāram: du faux ego; balam: de la vaine puissance; darpam: de la fatuité; kāmam: de la concupiscence; krodham: de la colère; parigraham: et de l’acceptation des choses matérielles; vimucya: étant délivré; nirmamaḥ: sans esprit de possession; śāntaḥ: paisible; brahma-bhūyāya: pour la réalisation du soi; kalpate: est qualifié.

Translation

Translation

Eneseteadvustamiseni jõuab kahtlemata see inimene, kes arukuse abil puhastununa kontrollib sihikindlalt oma mõistust, kes hülgab meeleliste naudingute objektid, kes on vaba nii kiindumustest kui ka vastumeelsustest, kes elab üksikus eraldatud paigas, kes sööb vähe, kes kontrollib oma keha, mõistust ja kõnet, kes on alati süvenenud transsi, kes on vaba valest egost, soovist omandada kunstlikku jõudu, võltslikust uhkusest, ihast, vihast, kes ei võta vastu midagi materiaalset, kes on vaba võltslikust omanditundest ning kes on alati rahulik.

Purifié par l’intelligence, maîtrisant le mental avec détermination, renonçant aux objets du plaisir des sens, affranchi tant de l’attachement que de l’aversion, celui qui vit en un lieu retiré, qui mange peu et discipline son corps, son mental et ses paroles, qui toujours demeure ravi en contemplation, détaché, dénué de faux ego, de vaine puissance et de fatuité, sans convoitise et sans colère, hermétique aux choses matérielles, libre de tout esprit de possession et paisible, se trouve certes élevé au niveau de la réalisation spirituelle.

Purport

Purport

Kui inimene on arukuse abil puhastunud, hoiab ta end vooruse guṇas. Sel moel saavutab inimene kontrolli oma mõistuse üle ning püsib alati transis. Ta ei tunne kiindumust meelelisi naudinguid pakkuvate objektide vastu ning on oma tegevustes vaba nii kiindumustest kui ka vihast. Loomulikult eelistab selline loobumuslik inimene elada üksikus eraldatud paigas, ta ei söö rohkem kui hädavajalik ning kontrollib nii oma keha kui ka mõistuse tegevusi. Ta on vaba valest egost, sest ta ei samasta end oma kehaga. Samuti ei võta ta vastu midagi materiaalset ega soovi muuta oma keha tugevaks. Kuna ta on vaba kehalisest elukäsitlusest, ei ole ta asjatult uhke. Ta on rahul kõigega, mis talle Jumala armust osaks langeb, ning ta ei satu meeleliste naudingute puudumisel kunagi raevu. Samuti ei tee ta jõupingutusi meelte ihaldusobjektidega kokkupuutumiseks. Sedasi, olles täielikult vaba valest egost, vabaneb ta kiindumustest kõikide materiaalsete asjade vastu ning saavutab enese kui Brahmani teadvustamise ehk brahma-bhūta tasandi. Kui inimene on vaba materialistlikust elukäsitlusest, saavutab ta rahu, mida ei suuda enam miski häirida. „Bhagavad-gītās" (2.70) öeldakse:

L’être purifié par son intelligence se maintient dans la vertu. Il est dès lors capable de dominer son mental et demeure dans un état permanent de contemplation. Il est détaché des objets du plaisir des sens et libéré de l’attachement et de l’aversion. Il aime vivre en un lieu retiré, ne mange pas plus que nécessaire et maîtrise les activités du corps et du mental. Parce qu’il ne s’identifie pas au corps matériel, il est affranchi du faux ego. Il ne cherche pas non plus à rendre son corps plus fort, plus beau, par toutes sortes de moyens matériels. Il ne montre pas de fatuité car sa conception de l’existence ne repose pas sur le corps. Il est satisfait de tout ce qui lui est offert par la grâce du Seigneur et n’est jamais contrarié quand les satisfactions matérielles viennent à lui manquer. Il ne fait d’ailleurs aucun effort pour obtenir les objets de plaisir des sens. Ainsi, entièrement libéré du faux ego, il perd tout attachement pour la matière. Il a atteint le niveau de la réalisation spirituelle du Brahman (brahma-bhūta). L’homme affranchi de toute conception matérielle de l’existence connaît une sérénité que rien ne saurait troubler. La Bhagavad-gītā (2.70) l’affirme:

āpūryamāṇam acala-pratiṣṭhaṁ
samudram āpaḥ praviśanti yadvat
tadvat kāmā yaṁ praviśanti sarve
sa śāntim āpnoti na kāma-kāmī
āpūryamāṇam acala-pratiṣṭhaṁ
samudram āpaḥ praviśanti yadvat
tadvat kāmā yaṁ praviśanti sarve
sa śāntim āpnoti na kāma-kāmī

„Rahu suudab saavutada vaid see inimene, keda ei häiri soovide lakkamatu vool, mis on sarnane igavesti täidetavasse, kuid alati rahulikku ookeani suubuvate jõgedega, mitte aga tema, kes püüab neid soove rahuldada."

« À l’instar de l’océan immuable qui jamais ne déborde malgré les fleuves qui s’y jettent, celui qui demeure imperturbable devant le flot incessant des désirs peut seul trouver la paix, et certes pas celui qui cherche à les combler. »