Skip to main content

TEXT 48

VERSO 48

Tekst

Texto

saha-jaṁ karma kaunteya
sa-doṣam api na tyajet
sarvārambhā hi doṣeṇa
dhūmenāgnir ivāvṛtāḥ
saha-jaṁ karma kaunteya
sa-doṣam api na tyajet
sarvārambhā hi doṣeṇa
dhūmenāgnir ivāvṛtāḥ

Synonyms

Sinônimos

saha-jam — samaaegselt sündinud; karma — töö; kaunteya — oo, Kuntī poeg; sa-doṣam — vigane; api — ehkki; na — mitte kunagi; tyajet — peaks loobuma; sarva-ārambhāḥ — kõik ettevõtmised; hi — kindlasti; doṣeṇa — veaga; dhūmena — suitsuga; agniḥ — tuli; iva — nagu; āvṛtāḥ — kaetud.

saha-jam — nascido simultaneamente; karma — trabalho; kaunteya — ó filho de Kuntī; sa-doṣam — com defeito; api — embora; na — nunca; tyajet — a pessoa deve renunciar; sarva-ārambhāḥ — todos os empenhos; hi — decerto; doṣeṇa — com defeito; dhūmena — com fumaça; agniḥ — fogo; iva — como; āvṛtāḥ — encoberto.

Translation

Tradução

Igat üritust varjutavad teatavad puudujäägid, täpselt nagu suits varjutab tuld. Oo, Kuntī poeg, seepärast ei tohiks keegi endale loomupärasest tööst loobuda, isegi kui ta teeb oma töös rohkelt vigu.

Todo empenho é mesclado com algum defeito, assim como o fogo é coberto pela fumaça. Por isso, ninguém deve abandonar o trabalho nascido de sua natureza, ó filho de Kuntī, mesmo que esse trabalho seja cheio de defeitos.

Purport

Comentário

Tingimustest sõltuvas elus on kõik tööd saastatud materiaalse looduse guṇadest. Isegi kui inimene on brāhmaṇa, on ta sunnitud sooritama ohverdusi, millega kaasneb looma tapmine. Samamoodi peab kṣatriya võitlema vaenlaste vastu, olenemata sellest, kui jumalakartlikku elu ta ka elaks. Ta ei saa seda vältida. Samamoodi peab kaupmees, ükskõik kui jumalakartlik ta ka oleks, vahel konkurentsis püsimiseks oma tulusid varjama või kaubitsema vahel ka mustal turul. Sedalaadi teod on vajalikud ning neid pole võimalik vältida. Kui inimene on śūdra ning ta isand pole just kuigi hea, peab ta täitma oma isanda korraldusi ka siis, kui need tegelikult ei vajaks täitmist. Vaatamata sellistele puudustele peab inimene täitma oma ettekirjutatud kohustusi, sest need on sündinud tema enda loomusest.

Na vida condicionada, todo trabalho está contaminado pelos modos da natureza material. Mesmo que alguém seja um brāhmaṇa, ele terá que executar sacrifícios em que seja necessário matar animais. Igualmente, um kṣatriya, por mais piedoso que seja, tem de combater os inimigos. Ele não pode evitar isso. Do mesmo modo, um comerciante, por mais piedoso que seja, às vezes para continuar fazendo negócios deve esconder seu lucro, ou às vezes precisa negociar no mercado negro. Estas manobras são necessárias; não se podem evitar. De maneira semelhante, se um śūdra está servindo a um patrão ruim, o indivíduo deve cumprir a ordem do patrão, mesmo que tal ato não deva ser executado. Apesar desses inconvenientes, o homem deve continuar a executar seus deveres prescritos, pois eles nascem de sua própria natureza.

Antud värsis antakse selle kohta ka väga hea võrdlus. Ehkki tuli on puhas, tekib sellest ikka suitsu. See suits ei muuda aga ometigi tuld ebapuhtaks. Ehkki tulest tekib suitsu, peetakse tuld puhtaimaks elemendiks. Kui keegi eelistab loobuda kṣatriya kohustustest brāhmaṇa kohustuste kasuks, ei saa ta sugugi kindel olla, et tal brāhmaṇana ei tule täita ebameeldivaid kohustusi. Sellest võib järeldada, et materiaalses maailmas ei saa keegi olla täielikult vaba materiaalse looduse saastavast mõjust. Näide tulest ja suitsust on sellega seoses väga kohane. Kui keegi võtab talvisel ajal tulest kivi, häirib suits vahel silmi ja teisi kehaosi, kuid nendest häirivatest tingimustest hoolimata peab inimene tuld kasutama. Samamoodi ei tohiks keegi loobuda oma loomupärasest tööst lihtsalt seepärast, et see sisaldab mõningaid ebameeldivaid momente. Inimene peaks täie sihikindlusega teenima Kõigekõrgemat Jumalat, täites oma ettekirjutatud kohustusi Kṛṣṇa teadvuses. See on täiuslikkuseni viiv tee. Kui tööd tehakse Kõigekõrgema Jumala rahuldamiseks, puhastub see kõikidest vigadest. Ning kui töö tulemused on puhastunud, olles seotud pühendunud teenimisega, saavutab inimene täiuslikkuse, mille läbi ta näeb sisemuses oma tõelist „mina". Seda nimetataksegi eneseteadvustamiseks.

Nesta passagem, há um exemplo muito bom. Embora o fogo seja puro, mesmo assim produz fumaça. No entanto, a fumaça não faz o fogo ficar impuro. Embora haja fumaça no fogo, o fogo continua sendo considerado o mais puro de todos os elementos. Se alguém prefere abandonar o trabalho de kṣatriya e adotar a ocupação de brāhmaṇa, não há garantia de que esta ocupação de brāhmaṇa não lhe reserve deveres desagradáveis. Pode-se então concluir que no mundo material ninguém pode estar inteiramente livre da contaminação da natureza material. Dentro deste contexto, o exemplo do fogo e da fumaça é muito apropriado. Quando no inverno tira-se uma pedra do fogo, a fumaça às vezes incomoda os olhos e outras partes do corpo, mas mesmo assim deve-se fazer uso do fogo apesar das condições inconvenientes. Igualmente, ninguém deve abandonar sua ocupação natural porque há certos elementos perturbadores. Ao contrário, desempenhando seu dever ocupacional em consciência de Kṛṣṇa, todos devem estar determinados a servir ao Senhor Supremo. Este é o ponto da perfeição. Quando se executa um tipo específico de ocupação para a satisfação do Senhor Supremo, todos os defeitos que acaso existam nesta ocupação particular são purificados. Quando os resultados do trabalho se purificam, porque estão ligados ao serviço devocional, será alcançada a auto-realização, ou a perfeição de ver o eu dentro de si.