TEXT 22

Tekst

Texte

yat tu kṛtsna-vad ekasmin
kārye saktam ahaitukam
atattvārtha-vad alpaṁ ca
tat tāmasam udāhṛtam

Synonyms

yat — see, mis; tu — aga; kṛtsna-vat — kui kõik kõiges; ekasmin — ühes; kārye — töös; saktam — kiindunud; ahaitukam — põhjuseta; atattva-artha- vat — teadmisteta tegelikkusest; alpam — väga vähene; ca — ja; tat — see; tāmasam — pimeduse guṇas; udāhṛtam — öeldakse olevat.

yat: ce qui; tu: mais; kṛtsna-vat: comme si c’était tout; ekasmin: à une; kārye: action; saktam: attaché; ahaitukam: sans cause; atattva-artha-vat: sans connaissance de la réalité; alpam: très restreint; ca: et; tat: cela; tāmasam: dans l’ignorance; udāhṛtam: est dit être.

Translation

Ning need teadmised, mis ei sisalda tõde, mis annavad väga vähest informatsiooni ning mille läbi inimene on kiindunud ühesugusesse töösse, pidades seda kõigeks kõiges, kuuluvad pimeduse guṇasse.

Quant au savoir restreint par lequel, sans connaître la vérité, on s’attache à une seule forme d’action comme si elle était tout, on le dit venu des ténèbres de l’ignorance.

Purport

Tavalise inimese „teadmised" kuuluvad alati pimeduse ehk teadmatuse guṇasse, sest tingimustest sõltuvas elus sünnib iga elusolend teadmatuse guṇasse. See, kes ei arenda oma teadmisi autoriteetide või pühakirjade juhenduste kaudu, omab üksnes selle kehaga piirduvaid teadmisi. Teda ei huvita toimimine pühakirjade juhenduste kohaselt. Tema Jumal on raha, teadmised aga tähendavad tema jaoks kehaliste nõudmiste rahuldamist. Sellistel teadmistel pole Absoluutse Tõega midagi pistmist. Tema teadmised meenutavad rohkemal või vähemal määral loomade teadmisi: need on teadmised söömisest, magamisest, enesekaitsest ja paaritumisest. Sellised teadmised tunnistatakse siinkohal teadmatuse guṇast sündinuiks. Teisisõnu öeldes nimetatakse sellest kehast kõrgemale jäävaid, vaimset hinge puudutavaid teadmisi teadmisteks vooruse guṇas; selliseid teadmisi, mis tekitavad mitmesuguseid teooriaid ja doktriine ilmaliku loogika ja mõttespekulatsioonide varal, nimetatakse teadmisteks kire guṇas ning teadmisi, mis räägivad üksnes kehalisest heaolust, peetakse teadmisteks teadmatuse guṇas.

Le « savoir » de l’homme ordinaire relève toujours des ténèbres de l’ignorance, puisque les êtres conditionnés naissent tous dans l’ignorance. Ses connaissances se limitent au corps car elles ne s’appuient sur aucune autorité spirituelle, aucune Écriture. L’homme du commun ne se soucie pas le moins du monde d’agir conformément aux préceptes scripturaires. Pour lui, Dieu c’est l’argent, et le savoir ce qui permet de satisfaire les demandes du corps. Un tel savoir n’aborde en rien la Vérité Absolue. Plus ou moins identique à celui de l’animal, il se rapporte aux nécessités de base: manger, dormir, s’accoupler et se défendre. D’après ce verset, il provient du guṇa des ténèbres, du guṇa de l’ignorance.

En d’autres mots, le savoir concernant l’âme spirituelle située au-delà du corps relève de la vertu. Le savoir qui, par le biais de la logique matérielle et de la spéculation intellectuelle, engendre toutes sortes de théories et de doctrines procède de la passion. Enfin, celui qui ne touche qu’au maintien du corps dans le confort dérive de l’ignorance.