Skip to main content

TEXT 1

TEXT 1

Tekst

Tekstas

arjuna uvāca
sannyāsasya mahā-bāho
tattvam icchāmi veditum
tyāgasya ca hṛṣīkeśa
pṛthak keśi-niṣūdana
arjuna uvāca
sannyāsasya mahā-bāho
tattvam icchāmi veditum
tyāgasya ca hṛṣīkeśa
pṛthak keśi-niṣūdana

Synonyms

Synonyms

arjunaḥ uvāca — Arjuna ütles; sannyāsasya — loobumuse; mahā-bāho — oo, tugevakäeline; tattvam — tõde; icchāmi — ma soovin; veditum — mõista; tyāgasya — loobumuse; ca — samuti; hṛṣīkeśa — oo, meelte valitseja; pṛthak — erinevalt; keśi-niṣūdana — oo, deemon Keśī tapja.

arjunaḥ uvāca — Arjuna tarė; sannyāsasya — atsižadėjimo; mahā-bāho — o tvirtaranki; tattvam — tiesą; icchāmi — aš trokštu; veditum — suprasti; tyāgasya — atsižadėjimo; ca — taip pat; hṛṣīkeśa — o juslių valdove; pṛthak — atskirai; keśi-niṣūdana — o demono Keśio nugalėtojau.

Translation

Translation

Arjuna ütles: Oo, tugevakäeline deemon Keśī tapja, oo, meelte valitseja, ma soovin mõista loobumuse [tyāga] ja loobumusliku elukorralduse [sannyāsa] eesmärki.

Arjuna tarė: O tvirtaranki, o demono Keśio nugalėtojau, juslių valdove, aš noriu suvokti atsižadėjimo [tyāgos] ir gyvenimo atsižadėjus [sannyāsos] paskirtį.

Purport

Purport

Tegelikult lõpeb „Bhagavad-gītā" seitsmeteistkümnenda peatükiga. Käesolev, kaheksateistkümnes peatükk on vaid kokkuvõttev lisa eespool arutatud teemadele. Igas „Bhagavad-gītā" peatükis rõhutab Jumal Kṛṣṇa, et elu lõplik eesmärk on Jumala Kõrgeima Isiksuse pühendunud teenimine. Kaheksateistkümnendas peatükis kirjeldatakse sedasama lühidalt kui kõige salajasemat teadmiste teed. Esimeses kuues peatükis rõhutati pühendunud teenimist: yoginām api sarveṣām... „Kõikidest joogidest ja transtsendentalistidest on kõrgeim see, kes mõtleb alati Minust eneses." Järgnenud kuues peatükis arutleti puhta pühendunud teenimise, selle olemuse ja tegevuste üle. Viimases kuues peatükis räägitakse teadmistest, loobumusest, materiaalsetest ja transtsendentaalsetest tegevustest ning pühendunud teenimisest. Järeldusena on öeldud, et kõik tegevused tuleks siduda Kõigekõrgema Jumalaga, kes on esindatud sõnades oṁ tat sat, mis viitavad Kõrgeimale Isikule Viṣṇule. „Bhagavad-gītā" kolmandas osas on selgelt öeldud, et elu lõplikuks eesmärgiks on pühendunud teenimine ja ei midagi muud. Seda kinnitavad nii minevikus elanud ācāryad kui ka „Brahma- sūtra" ehk „Vedānta-sūtra". Mõningad impersonalistid peavad ennast „Vedānta-sūtra" ainuõigeteks selgitajateks, kuid tegelikult on „Vedānta- sūtra" mõeldud pühendunud teenimise mõistmiseks, sest Jumal Ise on „Vedānta-sūtra" kokkupanijaks ja tundjaks. Seda kirjeldatakse viieteistkümnendas peatükis. Iga pühakirja ja iga „Veda" eesmärgiks on õpetada inimestele Jumala pühendunud teenimist – nii öeldakse „Bhagavad-gītās".

KOMENTARAS: Iš esmės „Bhagavad-gītā“ baigiasi septynioliktu skyriumi. Aštuonioliktas skyrius – tai papildoma visų aptartų temų apžvalga. Kiekviename „Bhagavad-gītos“ skyriuje Viešpats Kṛṣṇa pabrėžia, kad pasiaukojimo tarnystė Aukščiausiajam Dievo Asmeniui yra galutinis gyvenimo tikslas. Pasiaukojimo tarnystė, slaptingiausias pažinimo kelias, glaustai aptariama aštuonioliktame skyriuje. Pirmuose šešiuose Gītos skyriuose didžiausias dėmesys buvo skirtas pasiaukojimo tarnystei: yoginām api sarveṣām . . . „Iš visų yogų ar transcendentalistų geriausias yra tas, kuris savo širdyje nuolat galvoja apie Mane.“ Kituose šešiuose skyriuose aptariami tyros pasiaukojimo tarnystės, jos esmės ir veiklos klausimai. Paskutiniuose šešiuose skyriuose aprašytas žinojimas, atsižadėjimas, materialios ir transcendentinės gamtos veikla bei pasiaukojimo tarnystė. Buvo padaryta išvada, kad visa veikla sietina su Aukščiausiuoju Viešpačiu, kuriam atstovauja žodžiai oṁ sat tat, nurodantys Viṣṇu – Aukščiausiąjį Asmenį. Trečioje „Bhagavad-gītos“ dalyje, pasiremiant praeities acaryų, o taip pat „Brahma-sūtros“, ar „Vedānta-sūtros“ citatomis, parodoma, kad tik pasiaukojimo tarnystė Aukščiausiajam Viešpačiui yra galutinis gyvenimo tikslas. Kai kurie impersonalistai mano turį „Vedānta-sūtros“ supratimo monopolį, tačiau iš tikrųjų „Vedānta-sūtra“ skirta pasiaukojimo tarnystei suprasti, nes „Vedāntą-sūtrą“ sudarė Patsai Viešpats ir Jis yra jos žinovas. Apie tai rašoma penkioliktame skyriuje. Visi šventraščiai, visos Vedos rodo į pasiaukojimo tarnystę. Tai paaiškinta „Bhagavad-gītoje“.

Nii nagu teises peatükis anti ülevaade kõikidest „Bhagavad-gītā" teemadest, on käesolev, kaheksateistkümnes peatükk kokkuvõte kõikidest „Bhagavad-gītās" antud juhendustest. Siin öeldakse, et elu eesmärk on jõuda loobumuste läbi transtsendentaalsele tasandile, kõrgemale kõikidest materiaalse looduse guṇadest. Arjuna tahab, et Kṛṣṇa selgitaks talle kahte „Bhagavad-gītās" käsitletud teemat: loobumust (tyāga) ja loobumuslikku elukorraldust (sannyāsa). Seetõttu küsib ta nende kahe sõna tähendust.

„Bhagavad-gītos“ antrame skyriuje apžvelgtas jos turinys, o aštuonioliktame pateikta jos mokymo santrauka. Jame nurodoma, kad gyvenimo tikslas – atsižadėti ir pasiekti transcendentinę padėtį anapus trijų materialios gamtos guṇų. Arjuna nori išsiaiškinti dvi svarbias „Bhagavad-gītos“ temas: atsižadėjimą (tyāgą) ir gyvenimą atsižadėjus (sannyāsą). Todėl jis klausia, ką reiškia šie du žodžiai.

Tähelepanuväärsed on käesolevas värsis ka kasutatud nimed, millega Arjuna Kṛṣṇa poole pöördub: Hṛṣīkeśa ja Keśi-niṣūdana. Hṛṣīkeśa on Kṛṣṇa, kõikide meelte valitseja, kes võib alati aidata meil saavutada mõistuses selgust. Arjuna palub Kṛṣṇal kõik arutatu kokku võtta nii, et ta võiks saavutada meelerahu. Tal on ikkagi veel mõningad kahtlused, ent kahtlusi võrreldakse deemonitega. Seepärast nimetab Arjuna Kṛṣṇat Keśi- niṣūdanaks. Keśi oli üks hirmuäratavamaid deemoneid, kelle Jumal tappis, ning nüüd palub Arjuna, et Kṛṣṇa tapaks tema kahtluste deemoni.

Posme pavartoti du svarbūs žodžiai, kuriais kreipiamasi į Aukščiausiąjį Viešpatį: „Hṛṣīkeśa“ ir „Keśi-niṣūdana“. „Hṛṣīkeśa“ – tai Kṛṣṇa, visų juslių valdovas, kuris visada gali mums padėti įgyti proto nesudrumsčiamumą. Arjuna prašo Viešpaties apibendrinti visus Savo žodžius taip, kad jis neprarastų dvasios pusiausvyros. Tačiau jis dar abejoja, o abejonės – tarsi demonai. Todėl jis kreipiasi į Kṛṣṇą, pavadindamas Jį Keśi-niṣūdana. Keśis buvo vienas grėsmingiausių Viešpaties užmuštų demonų. Dabar Arjuna tikisi, kad Kṛṣṇa susidoros su jo dvejonių demonu.