TEXT 1

Tekst

Text

arjuna uvāca
sannyāsasya mahā-bāho
tattvam icchāmi veditum
tyāgasya ca hṛṣīkeśa
pṛthak keśi-niṣūdana

Synonyms

arjunaḥ uvāca — Arjuna ütles; sannyāsasya — loobumuse; mahā-bāho — oo, tugevakäeline; tattvam — tõde; icchāmi — ma soovin; veditum — mõista; tyāgasya — loobumuse; ca — samuti; hṛṣīkeśa — oo, meelte valitseja; pṛthak — erinevalt; keśi-niṣūdana — oo, deemon Keśī tapja.

arjunaḥ uvāca — Arjuna said; sannyāsasya — of renunciation; mahā-bāho — O mighty-armed one; tattvam — the truth; icchāmi — I wish; veditum — to understand; tyāgasya — of renunciation; ca — also; hṛṣīkeśa — O master of the senses; pṛthak — differently; keśi-niṣūdana — O killer of the Keśī demon.

Translation

Arjuna ütles: Oo, tugevakäeline deemon Keśī tapja, oo, meelte valitseja, ma soovin mõista loobumuse [tyāga] ja loobumusliku elukorralduse [sannyāsa] eesmärki.

Arjuna said: O mighty-armed one, I wish to understand the purpose of renunciation [tyāga] and of the renounced order of life [sannyāsa], O killer of the Keśī demon, master of the senses.

Purport

Tegelikult lõpeb „Bhagavad-gītā" seitsmeteistkümnenda peatükiga. Käesolev, kaheksateistkümnes peatükk on vaid kokkuvõttev lisa eespool arutatud teemadele. Igas „Bhagavad-gītā" peatükis rõhutab Jumal Kṛṣṇa, et elu lõplik eesmärk on Jumala Kõrgeima Isiksuse pühendunud teenimine. Kaheksateistkümnendas peatükis kirjeldatakse sedasama lühidalt kui kõige salajasemat teadmiste teed. Esimeses kuues peatükis rõhutati pühendunud teenimist: yoginām api sarveṣām... „Kõikidest joogidest ja transtsendentalistidest on kõrgeim see, kes mõtleb alati Minust eneses." Järgnenud kuues peatükis arutleti puhta pühendunud teenimise, selle olemuse ja tegevuste üle. Viimases kuues peatükis räägitakse teadmistest, loobumusest, materiaalsetest ja transtsendentaalsetest tegevustest ning pühendunud teenimisest. Järeldusena on öeldud, et kõik tegevused tuleks siduda Kõigekõrgema Jumalaga, kes on esindatud sõnades oṁ tat sat, mis viitavad Kõrgeimale Isikule Viṣṇule. „Bhagavad-gītā" kolmandas osas on selgelt öeldud, et elu lõplikuks eesmärgiks on pühendunud teenimine ja ei midagi muud. Seda kinnitavad nii minevikus elanud ācāryad kui ka „Brahma- sūtra" ehk „Vedānta-sūtra". Mõningad impersonalistid peavad ennast „Vedānta-sūtra" ainuõigeteks selgitajateks, kuid tegelikult on „Vedānta- sūtra" mõeldud pühendunud teenimise mõistmiseks, sest Jumal Ise on „Vedānta-sūtra" kokkupanijaks ja tundjaks. Seda kirjeldatakse viieteistkümnendas peatükis. Iga pühakirja ja iga „Veda" eesmärgiks on õpetada inimestele Jumala pühendunud teenimist – nii öeldakse „Bhagavad-gītās".

Actually the Bhagavad-gītā is finished in seventeen chapters. The Eighteenth Chapter is a supplementary summarization of the topics discussed before. In every chapter of Bhagavad-gītā, Lord Kṛṣṇa stresses that devotional service unto the Supreme Personality of Godhead is the ultimate goal of life. This same point is summarized in the Eighteenth Chapter as the most confidential path of knowledge. In the first six chapters, stress was given to devotional service: yoginām api sarveṣām … “Of all yogīs or transcendentalists, one who always thinks of Me within himself is best.” In the next six chapters, pure devotional service and its nature and activity were discussed. In the third six chapters, knowledge, renunciation, the activities of material nature and transcendental nature, and devotional service were described. It was concluded that all acts should be performed in conjunction with the Supreme Lord, represented by the words oṁ tat sat, which indicate Viṣṇu, the Supreme Person. The third part of Bhagavad-gītā has shown that devotional service, and nothing else, is the ultimate purpose of life. This has been established by citing past ācāryas and the Brahma-sūtra, the Vedānta-sūtra. Certain impersonalists consider themselves to have a monopoly on the knowledge of Vedānta-sūtra, but actually the Vedānta-sūtra is meant for understanding devotional service, for the Lord Himself is the composer of the Vedānta-sūtra, and He is its knower. That is described in the Fifteenth Chapter. In every scripture, every Veda, devotional service is the objective. That is explained in Bhagavad-gītā.

Nii nagu teises peatükis anti ülevaade kõikidest „Bhagavad-gītā" teemadest, on käesolev, kaheksateistkümnes peatükk kokkuvõte kõikidest „Bhagavad-gītās" antud juhendustest. Siin öeldakse, et elu eesmärk on jõuda loobumuste läbi transtsendentaalsele tasandile, kõrgemale kõikidest materiaalse looduse guṇadest. Arjuna tahab, et Kṛṣṇa selgitaks talle kahte „Bhagavad-gītās" käsitletud teemat: loobumust (tyāga) ja loobumuslikku elukorraldust (sannyāsa). Seetõttu küsib ta nende kahe sõna tähendust.

As in the Second Chapter a synopsis of the whole subject matter was described, in the Eighteenth Chapter also the summary of all instruction is given. The purpose of life is indicated to be renunciation and attainment of the transcendental position above the three material modes of nature. Arjuna wants to clarify the two distinct subject matters of Bhagavad-gītā, namely renunciation (tyāga) and the renounced order of life (sannyāsa). Thus he is asking the meaning of these two words.

Tähelepanuväärsed on käesolevas värsis ka kasutatud nimed, millega Arjuna Kṛṣṇa poole pöördub: Hṛṣīkeśa ja Keśi-niṣūdana. Hṛṣīkeśa on Kṛṣṇa, kõikide meelte valitseja, kes võib alati aidata meil saavutada mõistuses selgust. Arjuna palub Kṛṣṇal kõik arutatu kokku võtta nii, et ta võiks saavutada meelerahu. Tal on ikkagi veel mõningad kahtlused, ent kahtlusi võrreldakse deemonitega. Seepärast nimetab Arjuna Kṛṣṇat Keśi- niṣūdanaks. Keśi oli üks hirmuäratavamaid deemoneid, kelle Jumal tappis, ning nüüd palub Arjuna, et Kṛṣṇa tapaks tema kahtluste deemoni.

Two words used in this verse to address the Supreme Lord – Hṛṣīkeśa and Keśi-niṣūdana – are significant. Hṛṣīkeśa is Kṛṣṇa, the master of all senses, who can always help us attain mental serenity. Arjuna requests Him to summarize everything in such a way that he can remain equipoised. Yet he has some doubts, and doubts are always compared to demons. He therefore addresses Kṛṣṇa as Keśi-niṣūdana. Keśī was a most formidable demon who was killed by the Lord; now Arjuna is expecting Kṛṣṇa to kill the demon of doubt.