TEXT 23

Tekst

Texte

oṁ tat sad iti nirdeśo
brahmaṇas tri-vidhaḥ smṛtaḥ
brāhmaṇās tena vedāś ca
yajñāś ca vihitāḥ purā

Synonyms

oṁ — Kõigekõrgema tähistus; tat — see; sat — igavene; iti — sel moel; nirdeśaḥ — tähistus; brahmanaḥ — Kõigekõrgema; tri-vidhaḥ — kolme liiki; smṛtaḥ — peetakse; brāhmaṇāḥ — brāhmaṇad; tena — sellega; vedāḥ — vedakirjandus; ca — samuti; yajñāḥ — ohverdus; ca — samuti; vihitāḥ — kasutatud; purā — varasematel aegadel.

oṁ: désignation de l’Absolu; tat: cette; sat: éternelle; iti: ainsi; nirdeśaḥ: désignation; brahmaṇaḥ: de l’Absolu; tri-vidhaḥ: de trois sortes; smṛtaḥ: est considérée; brāhmaṇāḥ: les brāhmaṇas; tena: avec cela; vedāḥ: les Écritures védiques; ca: aussi; yajñāḥ: le sacrifice; ca: aussi; vihitaḥ: utilisaient; purā: jadis.

Translation

Loome algusest alates on Kõrgeima Absoluutse Tõe tähistamiseks kasutatud kolme sõna: oṁ tat sat. Neid kolme sümboolset sõna kasutasid brāhmaṇad vedalikke hümne lauldes ning Kõigekõrgema rahuldamiseks sooritatud ohverduste ajal.

Depuis les origines de la création, les mots oṁ tat sat ont servi à désigner la Vérité Suprême et Absolue. Pour satisfaire le Seigneur, les brāhmaṇas utilisent ces trois représentations symboliques lorsqu’ils font des sacrifices ou chantent les hymnes védiques.

Purport

Eelnevates värssides selgitati, et askeesid, ohverdused, annetused ja toidud jagunevad kõik kolme kategooriasse: vooruse, kire ja teadmatuse guṇasse kuuluvaiks. Kuid ükskõik, millisesse nendest kategooriatest tegevus ka kuuluks – olles saastatud materiaalse looduse guṇadest, on see ikkagi tingimustest sõltuv. Vaimse arenemise vahendiks muutuvad nad alles siis, kui nad on suunatud Kõigekõrgema, oṁ tat sat, Jumala Kõrgeima Isiksuse rahuldamisele. Seda kinnitavad meile pühakirjad. Need kolm sõna oṁ tat sat viitavad otseselt Absoluutsele Tõele, Jumala Kõrgeimale Isiksusele. Sõna oṁ esineb vedalikes hümnides kõikjal.

Nous avons vu que la nourriture, le sacrifice, l’austérité et la charité peuvent être rangés dans trois catégories: la vertu, la passion et l’ignorance. Qu’elles soient de premier, de second ou de troisième ordre, toutes ces pratiques restent conditionnées, touchées par les guṇas. Cependant, si on les oriente vers l’Absolu – oṁ tat sat: Dieu, la Personne Suprême, l’Éternel – elles deviendront facteur d’élévation spirituelle, ce qui est l’objectif des préceptes scripturaires. Les trois mots oṁ tat sat se réfèrent spécifiquement à la Vérité Absolue, Dieu, la Personne Suprême. Le mot oṁ est d’ailleurs constamment employé dans les hymnes védiques.

Inimene, kes tegutseb pühakirjade regulatsioone järgimata, ei jõua Absoluutse Tõeni. Ta võib saavutada mõne ajaliku tulemuse, kuid mitte elu lõppeesmärki. Sellest võib teha järelduse, et nii annetusi, ohverdusi kui ka askeese tuleb sooritada vooruse guṇas. Kui neid sooritatakse kire või teadmatuse guṇas, on nad kindlasti madalamate omadustega. Kolme sõna oṁ tat sat kasutatakse koos Kõigekõrgema Jumala püha nimega, näiteks oṁ tad viṣṇoḥ. Kui lauldakse vedalikke hümne või Kõigekõrgema Jumala pühasid nimesid, lisatakse sinna alati oṁ. Selline juhendus on antud vedakirjanduses. Need kolm sõna on võetud vedalikest hümnidest. Oṁ ity etad brahmaṇo nediṣṭhaṁ nāma („Ṛg Veda") viitab esimesele eesmärgile, tat tvam asi („Chāndogya Upaniṣad" 6.8.7) teisele eesmärgile ning sad eva saumya („Chāndogya Upaniṣad" 6.2.1) kolmandale eesmärgile. Kokku pannes saab neist oṁ tat sat. Kui Brahmā, esimene loodud elusolend, sooritas iidsetel aegadel ohverdusi, viitas ta nende kolme sõnaga Jumala Kõrgeima Isiksusele. Seepärast on sedasama põhimõtet järginud kõik Brahmāst algavasse õpilasjärgnevusahelasse kuuluvad isiksused. Seega on nimetatud hümnil väga suur tähendus. „Bhagavad-gītā" soovitab, et igat tööd tuleks teha Jumala Kõrgeima Isiksuse (oṁ tat sat) jaoks. Kui inimene sooritab askeese, annetab või ohverdab, lausudes neid kolme sõna, tegutseb ta Kṛṣṇa teadvuses. Kṛṣṇa teadvus on transtsendentaalsete tegevuste teaduslik praktika, mis võimaldab elusolendil pöörduda tagasi koju, Jumala juurde. Sellisel transtsendentaalsel viisil tegutsedes ei lähe inimese energia asjatult kaotsi.

Celui qui ne suit pas les principes des Écritures ne parviendra jamais à atteindre la Vérité Absolue. Il obtiendra sûrement quelque résultat temporaire, mais n’atteindra pas le but réel de la vie. Le sacrifice, l’austérité et la charité, doivent donc se placer sous le signe de la vertu, car marqués de la passion ou de l’ignorance, leur valeur est moindre.

Les trois mots oṁ tat sat sont prononcés conjointement au saint nom du Seigneur Suprême, comme par exemple dans oṁ tad viṣṇoḥ. Les Védas expliquent que chaque fois que l’on chante un hymne védique ou le saint nom du Seigneur, on y joint oṁ. Ces trois mots proviennent des hymnes védiques. Oṁ ity etad brahmaṇo nediṣṭhaṁ nāma indique le premier but. Tat tvam asi (Chāndogya Upaniṣad 6.8.7), le second, et sad eva saumya (Chāndogya Upaniṣad 6.2.1), le troisième. Combinés, ils deviennent oṁ tat sat. Jadis, lorsque Brahmā, le premier être créé, offrit des sacrifices, il désigna par ces trois mots Dieu, la Personne Suprême, et ce principe est toujours en vigueur dans la succession disciplique.

Cet hymne ayant donc une très grande importance, la Bhagavad-gītā recommande que toute œuvre soit accomplie pour oṁ tat sat, pour Dieu, la Personne Suprême. Celui qui fait un sacrifice, une austérité ou un acte de charité en prononçant ces trois mots agit dans la conscience de Kṛṣṇa. La conscience de Kṛṣṇa est en effet l’exécution scientifique d’activités spirituelles, qui permettent aux êtres de retourner à Dieu, en leur demeure éternelle. En agissant ainsi, on ne subit aucune perte d’énergie.