Skip to main content

TEXT 16

TEXT 16

Tekst

Texte

manaḥ-prasādaḥ saumyatvaṁ
maunam ātma-vinigrahaḥ
bhāva-saṁśuddhir ity etat
tapo mānasam ucyate
manaḥ-prasādaḥ saumyatvaṁ
maunam ātma-vinigrahaḥ
bhāva-saṁśuddhir ity etat
tapo mānasam ucyate

Synonyms

Synonyms

manaḥ-prasādaḥ — mõistuse rahuldatus; saumyatvam — kahemõttelisuseta teiste suhtes; maunam — tõsidus; ātma — enese; vinigrahaḥ — kontroll; bhāva — oma looduse; saṁśuddhiḥ — puhastamine; iti — sel moel; etat — seda; tapaḥ — askees; mānasam — mõistuse; ucyate — öeldakse olevat.

manaḥ-prasādaḥ: la satisfaction du mental; saumyatvam: l’absence de duplicité; maunam: la gravité; ātma: de soi; vinigrahaḥ: la maîtrise; bhāva: de sa propre nature; saṁśuddhiḥ: la purification; iti: ainsi; etat: cela; tapaḥ: l’austérité; mānasam: du mental; ucyate: est dit être.

Translation

Translation

Ning rahuldatus, lihtsus, tõsidus, enesekontroll ja eksistentsi puhastamine on mõistuse askeesid.

Sérénité, simplicité, gravité, maîtrise de soi et purification de l’existence, telles sont les austérités du mental.

Purport

Purport

Kui inimene tahab õppida oma mõistust kontrollima, peab ta lahutama selle meelelistest naudingutest. Mõistust tuleb treenida nii, et see mõtleks alati teistele kasu toomisest. Parim viis mõistuse treenimiseks on mõtete tõsidus. Inimene ei tohi Kṛṣṇa teadvuse teelt kõrvale kalduda ning peab alati vältima meelelisi naudinguid. Oma olemuse puhastamine tähendab Kṛṣṇa teadvuse tasandile jõudmist. Mõistuse rahulduse võib saavutada üksnes siis, kui me lahutame selle meelelistest naudingutest. Mida enam me meelte rahuldamisest mõtleme, seda rahulolematumaks meie mõistus muutub. Käesoleval ajal mõtiskleme me asjatult paljudest erinevatest meelenaudingutest ning seetõttu pole võimalik mõistuse rahulolu. Parim viis selle olukorra muutmiseks on suunata mõistus selliste vedakirjanduse teoste nagu „Purāṇad" ja „Mahābhārata" poole, mis on täis rahuldust pakkuvaid lugusid. Nendes antavaid teadmisi kasutades võib inimene puhastuda. Mõistuse peaks hoidma vabana kahemõttelisusest ning panema mõtlema kõikide heaolule. Vaikus tähendab seda, et inimene mõtleb alati eneseteadvustamisest. Kṛṣṇa teadvuses viibivad inimesed on selles mõttes tõeliselt vaiksed. Mõistuse kontrollimine tähendab selle lahutamist meelelistest naudingutest. Inimene peaks kõikides oma tegevustes olema alati otsekohene ja puhastama seeläbi oma eksistentsi. Kõik need omadused kokkuvõetult moodustavadki mõistuse askeesi.

Pour que le mental devienne austère, il faut le détacher du plaisir des sens. On doit l’éduquer de façon à ce qu’il ne pense qu’au bien d’autrui, et pour cela l’idéal est de lui imposer la gravité de pensée. Il ne faut jamais dévier de la conscience de Kṛṣṇa et toujours se détourner du plaisir des sens. On n’est conscient de Kṛṣṇa que lorsqu’on se purifie au plus profond de soi. Et l’on ne devient serein, on ne satisfait le mental, que lorsqu’on écarte toute pensée de jouissance matérielle. Car plus on médite sur ces jouissances, plus le mental est frustré et insatisfait. Dans l’âge où nous vivons, les hommes s’absorbent inutilement et de tant de façons dans la recherche du plaisir des sens qu’il leur est impossible de connaître la paix du mental. La meilleure chose à faire est d’orienter le mental vers les Écrits védiques tels que les Purāṇas ou le Mahābhārata, qui sont pleins d’histoires passionnantes. On peut tirer parti du savoir qu’ils renferment et s’en trouver purifié.

Le mental doit être dénué de toute duplicité et s’imprégner de pensées qui visent au bien de tous. On appelle silence une telle immersion de la pensée dans la réalisation spirituelle. L’homme conscient de Kṛṣṇa, qui absorbe toujours ainsi ses pensées, est donc parfaitement silencieux. On obtient la maîtrise du mental en le détachant de la jouissance matérielle. On doit être franc et direct, et ainsi purifier son existence. Toutes ces qualités relèvent de l’austérité du mental.