Skip to main content

TEXT 15

VERSO 15

Tekst

Texto

anudvega-karaṁ vākyaṁ
satyaṁ priya-hitaṁ ca yat
svādhyāyābhyasanaṁ caiva
vāṅ-mayaṁ tapa ucyate
anudvega-karaṁ vākyaṁ
satyaṁ priya-hitaṁ ca yat
svādhyāyābhyasanaṁ caiva
vāṅ-mayaṁ tapa ucyate

Synonyms

Sinônimos

anudvega-karam — ärritamata; vākyam — sõnad; satyam — tõene; priya — kallis; hitam — kasutoov; ca — samuti; yat — mida; svādhyāya — „Vedade" uurimise; abhyasanam — praktiseerimine; ca — samuti; eva — kindlasti; vāk-mayam — hääle; tapaḥ — askees; ucyate — öeldakse olevat.

anudvega-karam — que não agitam; vākyam — palavras; satyam — verazes; priya — queridas; hitam — benéficas; ca — também; yat — que; svādhyāya — do estudo védico; abhyasanam — prática; ca — também; eva — decerto; vākmayam — da voz; tapaḥ — austeridade; ucyate — diz-se que é.

Translation

Tradução

Inimene peab rääkima tõde moonutamata, meeldivalt ja teistele kasutooval viisil, kedagi ärritamata ning regulaarselt vedakirjandust tsiteerides. Selline on kõneline askees.

A austeridade da fala consiste em proferir palavras verazes, agradáveis, benéficas e que não perturbam os outros, e também em recitar regularmente a literatura védica.

Purport

Comentário

Inimese kõne ei tohi kellegi mõistust ärritada. Kui õpetaja räägib, siis võib ta loomulikult oma õpilasi juhendades rääkida tõtt, kuid selline õpetaja ei tohiks rääkida mõistust ärritaval viisil kellegi teisega peale oma õpilase. Selline on kõneline askees. Lisaks sellele ei tohi rääkida mõttetut juttu. Kui inimene kõneleb vaimset elu praktiseerivate inimeste ringis, peab tema poolt lausutav olema kooskõlas pühakirjadega. Inimene peab oma väidete tõendamiseks koheselt tooma kinnituse pühakirjadest. Samuti peaks tema jutt olema kõrvale meeldiv kuulata. Sellistest arutlustest võib inimene saada suurimat hüve ning edendada kogu inimühiskonda. Vedaliku kirjanduse teoseid on piiritult palju ning inimesed peaksid neid uurima. Seda nimetatakse kõneliseks askeesiks.

Ninguém deve falar de um modo que agite a mente dos outros. Naturalmente, ao falar, um professor pode instruir seus alunos, dizendo-lhes a verdade, mas esse mesmo professor não precisa se dirigir àqueles que não são seus alunos com palavras que acaso venham a agitar suas mentes. Esta penitência refere-se ao ato de falar. Ademais, não se devem falar tolices. O processo de falar em círculos espirituais consiste em dizer algo que as escrituras aprovam. Para confirmar aquilo que diz, a pessoa deve imediatamente citar uma passagem da escritura autorizada. Ao mesmo tempo, deve ser muito agradável ouvir a sua conversa. Com seus comentários, ela pode obter o maior benefício e elevar a sociedade humana. Há um acervo ilimitado de literatura védica, e todos devem procurar estudá-la. Isto se chama penitência da fala.