Skip to main content

TEXT 15

TEXT 15

Tekst

Text

anudvega-karaṁ vākyaṁ
satyaṁ priya-hitaṁ ca yat
svādhyāyābhyasanaṁ caiva
vāṅ-mayaṁ tapa ucyate
anudvega-karaṁ vākyaṁ
satyaṁ priya-hitaṁ ca yat
svādhyāyābhyasanaṁ caiva
vāṅ-mayaṁ tapa ucyate

Synonyms

Synonyms

anudvega-karam — ärritamata; vākyam — sõnad; satyam — tõene; priya — kallis; hitam — kasutoov; ca — samuti; yat — mida; svādhyāya — „Vedade" uurimise; abhyasanam — praktiseerimine; ca — samuti; eva — kindlasti; vāk-mayam — hääle; tapaḥ — askees; ucyate — öeldakse olevat.

anudvega-karam — not agitating; vākyam — words; satyam — truthful; priya — dear; hitam — beneficial; ca — also; yat — which; svādhyāya — of Vedic study; abhyasanam — practice; ca — also; eva — certainly; vāk-mayam — of the voice; tapaḥ — austerity; ucyate — is said to be.

Translation

Translation

Inimene peab rääkima tõde moonutamata, meeldivalt ja teistele kasutooval viisil, kedagi ärritamata ning regulaarselt vedakirjandust tsiteerides. Selline on kõneline askees.

Austerity of speech consists in speaking words that are truthful, pleasing, beneficial, and not agitating to others, and also in regularly reciting Vedic literature.

Purport

Purport

Inimese kõne ei tohi kellegi mõistust ärritada. Kui õpetaja räägib, siis võib ta loomulikult oma õpilasi juhendades rääkida tõtt, kuid selline õpetaja ei tohiks rääkida mõistust ärritaval viisil kellegi teisega peale oma õpilase. Selline on kõneline askees. Lisaks sellele ei tohi rääkida mõttetut juttu. Kui inimene kõneleb vaimset elu praktiseerivate inimeste ringis, peab tema poolt lausutav olema kooskõlas pühakirjadega. Inimene peab oma väidete tõendamiseks koheselt tooma kinnituse pühakirjadest. Samuti peaks tema jutt olema kõrvale meeldiv kuulata. Sellistest arutlustest võib inimene saada suurimat hüve ning edendada kogu inimühiskonda. Vedaliku kirjanduse teoseid on piiritult palju ning inimesed peaksid neid uurima. Seda nimetatakse kõneliseks askeesiks.

One should not speak in such a way as to agitate the minds of others. Of course, when a teacher speaks, he can speak the truth for the instruction of his students, but such a teacher should not speak to those who are not his students if he will agitate their minds. This is penance as far as talking is concerned. Besides that, one should not talk nonsense. The process of speaking in spiritual circles is to say something upheld by the scriptures. One should at once quote from scriptural authority to back up what he is saying. At the same time, such talk should be very pleasurable to the ear. By such discussions, one may derive the highest benefit and elevate human society. There is a limitless stock of Vedic literature, and one should study this. This is called penance of speech.