Skip to main content

TEXT 5

TEXT 5

Tekst

Texte

daivī sampad vimokṣāya
nibandhāyāsurī matā
mā śucaḥ sampadaṁ daivīm
abhijāto ’si pāṇḍava
daivī sampad vimokṣāya
nibandhāyāsurī matā
mā śucaḥ sampadaṁ daivīm
abhijāto ’si pāṇḍava

Synonyms

Synonyms

daivī — transtsendentaalne; sampat — eelis; vimokṣāya — vabanemiseks mõeldud; nibandhāya — ahelate jaoks; āsurī — deemonlikud omadused; matā — peetakse; — ära; śucaḥ — muretse; sampadam — headele omadustele; daivīm — transtsendentaalsetele; abhijātaḥ — sündinud; asi — sa oled; pāṇḍava — oo, Pāṇḍu poeg.

daivī: transcendantales; sampat: les qualités; vimokṣāya: faites pour la libération; nibandhāya: pour l’esclavage; āsurī: les attributs démoniaques; matā: on considère; mā: ne pas; śucaḥ: soucies; sampadam: les qualités; daivīm: spirituelles; abhijātaḥ: né avec; asi: tu es; pāṇdava: ô fils de Pāṇḍu.

Translation

Translation

Transtsendentaalsed omadused viivad vabanemiseni, samas kui deemonlikud omadused aheldavad. Oo, Pāṇḍu poeg, ära muretse, sina oled sündinud jumalike omadustega.

Les qualités transcendantales aident un être à se libérer alors que les qualités démoniaques l’asservissent. Mais n’aie crainte, ô fils de Pāṇḍu, car tu naquis avec les qualités divines.

Purport

Purport

Jumal Kṛṣṇa julgustas Arjunat, öeldes, et viimane pole sündinud deemonlike omadustega. Lahingusse astumine polnud Arjuna poolt deemonlik, sest ta kaalutles, millised on lahingusse astumise plussid ja miinused. Ta mõtles, kas selliseid lugupeetavaid isiksusi nagu Bhīṣma ja Droṇa tappa või mitte, seega polnud tema tegutsemine juhitud vihast, võltsprestiiz̆ist või kõrkusest. Seepärast polnud selline tegutsemine tingitud deemonlikest omadustest. Seda, kui kṣatriya, sõdalane, laseb nooli vaenlase pihta, peetakse transtsendentaalseks tegevuseks ning sellise kohuse täitmisest keeldumine on kṣatriya poolt deemonlik. Seepärast polnud Arjunal põhjust muretseda. Igaüks, kes järgib teatud ühiskonnajaotuse reguleerivaid printsiipe, asetseb transtsendentaalsel tasandil.

Kṛṣṇa réconforte Arjuna en lui affirmant qu’il n’est pas né avec les attributs démoniaques. Son implication dans la bataille ne relève pas d’une nature démoniaque car il en a pesé le pour et le contre. Le simple fait qu’il se demande si des êtres respectables, comme Bhīṣma et Droṇa, doivent être tués montre qu’il n’agit pas sous l’influence de la colère, de la vanité ou de la méchanceté. Sa nature n’est donc pas celle d’un démon. Pour un kṣatriya, un homme de guerre, combattre l’ennemi, lancer vers lui ses flèches, est un acte transcendantal, mais négliger ce devoir relève de la nature démoniaque. Arjuna n’a donc aucune raison de se lamenter. Tout homme qui observe les normes propres aux différents varṇas et āśramas se situe au-delà de la matière.