TEXT 19

Tekst

Text

yo mām evam asammūḍho
jānāti puruṣottamam
sa sarva-vid bhajati māṁ
sarva-bhāvena bhārata

Synonyms

yaḥ — igaüks, kes; mām — Mind; evam — sel moel; asammūḍhaḥ — kahtluseta; jānāti — teab; puruṣa-uttamam — Jumala Kõrgeimat Isiksust; saḥ — tema; sarva-vit — kõige teadja; bhajati — teenib pühendunult; mām — Mind; sarva-bhāvena — igas suhtes; bhārata — oo, Bharata poeg.

yaḥ — anyone who; mām — Me; evam — thus; asammūḍhaḥ — without a doubt; jānāti — knows; puruṣa-uttamam — the Supreme Personality of Godhead; saḥ — he; sarva-vit — the knower of everything; bhajati — renders devotional service; mām — unto Me; sarva-bhāvena — in all respects; bhārata — O son of Bharata.

Translation

Oo, Bharata poeg, igaüks, kes kahtlusteta teab, et Mina olen Jumala Kõrgeim Isiksus, teab kõike ning rakendab seetõttu end täielikult Minu pühendunud teenimisse.

Whoever knows Me as the Supreme Personality of Godhead, without doubting, is the knower of everything. He therefore engages himself in full devotional service to Me, O son of Bharata.

Purport

Elusolendite algolemusliku positsiooni ja Absoluutse Tõe kohta eksisteerib palju filosoofilisi spekulatsioone. Käesolevas värsis ütleb aga Jumala Kõrgeim Isiksus selgelt, et igaüks, kes teab, et Jumal Kṛṣṇa on Kõrgeim Isiksus, teab tegelikult kõike. Need, kelle teadmised on ebatäiuslikud, jätkavad spekuleerimist Absoluutse Tõe kohta, kuid täiuslike teadmistega inimene rakendab end oma väärtuslikku aega raiskamata Kṛṣṇa teadvusse arendamisse, asudes pühendunult teenima Kõigekõrgemat Jumalat. Seda tõsiasja rõhutatakse „Bhagavad-gītās" kõikjal. Ja ometigi on palju sõgedaid „Bhagavad-gītā" kommenteerijaid, kes peavad elusolendeid ja Kõrgeimat Absoluutset Tõde üheks ja samaks.

There are many philosophical speculations about the constitutional position of the living entities and the Supreme Absolute Truth. Now in this verse the Supreme Personality of Godhead clearly explains that anyone who knows Lord Kṛṣṇa to be the Supreme Person is actually the knower of everything. The imperfect knower goes on simply speculating about the Absolute Truth, but the perfect knower, without wasting his valuable time, engages directly in Kṛṣṇa consciousness, the devotional service of the Supreme Lord. Throughout the whole of Bhagavad-gītā, this fact is being stressed at every step. And still there are so many stubborn commentators on Bhagavad-gītā who consider the Supreme Absolute Truth and the living entities to be one and the same.

Vedalikke teadmisi nimetatakse śrutiks, õppimiseks kuulamise kaudu. Inimene peaks kuulama vedalikku sõnumit autoriteetsetelt isikutelt, nagu Kṛṣṇa ja Tema esindajad. Kṛṣṇa teeb selles värsis asjade vahel selged eristused ning me peaksime seda teadmiste allikat kuulama. Sigade kombel kuulamine pole piisav, autoriteetide poolt kõneldavat tuleb ka mõista. Ei piisa akadeemilistest spekulatsioonidest. „Bhagavad-gītāt" tuleb alandlikult kuulata, ning sellest mõista, et elusolendid on Jumala Kõrgeimale Isiksusele alati alluvad. Vastavalt Jumala Kõrgeima Isiksuse, Śrī Kṛṣṇa kinnitusele mõistab igaüks, kes on suuteline seda mõistma, ka „Vedade" eesmärki. Kõikidele teistele jääb see mõistetamatuks.

Vedic knowledge is called śruti, learning by aural reception. One should actually receive the Vedic message from authorities like Kṛṣṇa and His representatives. Here Kṛṣṇa distinguishes everything very nicely, and one should hear from this source. Simply to hear like the hogs is not sufficient; one must be able to understand from the authorities. It is not that one should simply speculate academically. One should submissively hear from Bhagavad-gītā that these living entities are always subordinate to the Supreme Personality of Godhead. Anyone who is able to understand this, according to the Supreme Personality of Godhead, Śrī Kṛṣṇa, knows the purpose of the Vedas; no one else knows the purpose of the Vedas.

Sõna bhajati on tähelepanuväärne. Paljudel juhtudel kasutatakse seda sõna kirjeldamaks Kõigekõrgema Jumala pühendunud teenimist. Kui inimene on rakendanud end täielikult Kṛṣṇa teadvusse, teenides pühendunult Jumalat, tuleb teda pidada kõiki vedalikke teadmisi mõistvaks isikuks. Vaiṣṇava paramparā traditsioonis öeldakse, et see, kes teenib pühendunult Kṛṣṇat, ei pea praktiseerima ühtegi teist vaimset protsessi Kõrgeima Absoluutse Tõe mõistmiseks. Ta on juba jõudnud lõpliku eesmärgini, sest ta teenib pühendunult Jumalat. Ta on juba läbinud kõik tõe mõistmise madalamad etapid. Ent kui inimene ka pärast sadu ja tuhandeid elusid väldanud spekulatsioone ei jõua ikkagi mõistmiseni, et Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus, kellele tuleb alistuda, on kõik tema paljude aastate ja elude pikkused spekulatiivsed arutlused olnud vaid raisatud aeg.

The word bhajati is very significant. In many places the word bhajati is expressed in relationship with the service of the Supreme Lord. If a person is engaged in full Kṛṣṇa consciousness, in the devotional service of the Lord, it is to be understood that he has understood all the Vedic knowledge. In the Vaiṣṇava paramparā it is said that if one is engaged in the devotional service of Kṛṣṇa, then there is no need for any other spiritual process for understanding the Supreme Absolute Truth. He has already come to the point, because he is engaged in the devotional service of the Lord. He has ended all preliminary processes of understanding. But if anyone, after speculating for hundreds of thousands of lives, does not come to the point that Kṛṣṇa is the Supreme Personality of Godhead and that one has to surrender there, all his speculation for so many years and lives is a useless waste of time.