Skip to main content

TEXT 2

TEXT 2

Tekst

Texte

idaṁ jñānam upāśritya
mama sādharmyam āgatāḥ
sarge ’pi nopajāyante
pralaye na vyathanti ca
idaṁ jñānam upāśritya
mama sādharmyam āgatāḥ
sarge ’pi nopajāyante
pralaye na vyathanti ca

Synonyms

Synonyms

idam — need; jñānam — teadmised; upāśritya — leides varjupaiga; mama — Minu; sādharmyam — sama looduse; āgatāḥ — olles saavutanud; sarge api — isegi loomises; na — mitte kunagi; upajāyante — sünnivad; pralaye — hävitamises; na — ega; vyathanti — on häiritud; ca — samuti.

idam: cette; jñānam: connaissance; upāśritya: prenant refuge auprès de; mama: Ma; sādharmyam: même nature; āgatāḥ: ayant atteint; sarge api: même dans la création; na: jamais; upajāyante: ne naissent; pralaye: dans l’anéantissement; na: non plus; vyathanti: sont affectés; ca: aussi.

Translation

Translation

Neis teadmistes veendununa suudab inimene saavutada Minuga samase transtsendentaalse looduse. Selle saavutanud, ei pea ta enam loomise hetkel uuesti sündima ning sel juhul ei häiri teda enam ka selle maailma hävitamine.

Qui possède pleinement un tel savoir devient, comme Moi, transcendantal. Il ne renaît pas au temps de la création et n’est pas affecté quand sonne l’heure de la dissolution.

Purport

Purport

Olles omandanud täiuslikud transtsendentaalsed teadmised, omandab inimene Jumala Kõrgeima Isiksusega samad omadused, saades vabaks korduvast sünnist ja surmast. See ei tähenda aga enda kui individuaalse hinge identiteedi kaotamist. Vedakirjanduses antakse mõista, et vabanenud hinged, kes on jõudnud vaimse taeva transtsendentaalsetele planeetidele, näevad alati Kõigekõrgema Jumala lootosjalgu, ning teenivad Teda transtsendentaalse armastusega. Seega ei kaota pühendunud oma individuaalset identiteeti ka mitte pärast vabanemist.

Après avoir obtenu la parfaite connaissance spirituelle, l’être échappe au cycle des morts et des renaissances et devient qualitativement égal à Dieu, la Personne Suprême. Cela ne signifie pas toutefois qu’il perde son individualité. Les Écrits védiques stipulent que les âmes libérées qui ont atteint les planètes transcendantales du monde spirituel méditent toujours sur les pieds pareils-au-lotus du Seigneur en Le servant avec amour et dévotion. Ainsi, même après la libération, les dévots ne perdent jamais leur identité propre.

Tavaliselt on need teadmised, mida me materiaalses maailmas saame, saastatud materiaalse looduse kolmest guṇast. Teadmisi, mis ei ole saastatud looduse kolmest guṇast, nimetatakse transtsendentaalseteks teadmisteks. Niipea kui inimene on mõistnud neid transtsendentaalseid teadmisi, tõuseb ta Kõrgeima Isiksusega samale tasandile. Need, kes ei oma mingeid teadmisi vaimsest taevast, arvavad, et vabanedes materiaalsetest tegevustest, mis on omased materiaalsele kehale, muutub nende vaimne „mina" kehatuks ning eristamatuks. Kuid samuti nagu materiaalses maailmas, eksisteerib mitmekesisus ka vaimses maailmas. Sellised teadmatuses viibijad usuvad, et vaimne eksistents on vastand materiaalsele mitmekesisusele. Kuid tegelikult omandab elusolend vaimsesse taevasse jõudes vaimse keha. Vaimses maailmas sooritatakse vaimseid tegevusi ning vaimset elukorraldust nimetatakse pühendumuslikuks eluks. Öeldakse, et vaimse maailma keskkond on puhas ning iga elusolend omab seal Kõigekõrgema Jumalaga samaseid omadusi. Selliste teadmiste omandamiseks peab inimene arendama endas vaimseid omadusi. Inimest, kes arendab endas vaimseid omadusi, ei mõjuta enam ei materiaalse maailma loomine ega hävitamine.

Si, en règle générale, tout savoir acquis en ce monde est souillé par les trois guṇas, le savoir transcendantal, lui, ne l’est pas. Dès que l’être le possède, il atteint le même niveau spirituel que la Personne Suprême. Les hommes ignorants du monde spirituel prétendent que les âmes spirituelles perdent et leur forme et leur diversité quand elles s’affranchissent des activités relatives au corps. En réalité, si ce monde matériel connaît la diversité, c’est que celle-ci existe déjà dans le monde spirituel. Ceux qui ignorent cette vérité croient l’existence spirituelle dénuée de la variété qui caractérise l’existence matérielle. Ils ne savent pas que dans ce royaume chacun possède sa propre forme spirituelle et que tous ont le loisir d’accomplir différentes activités dévotionnelles qui constituent la réalité spirituelle. Il n’y a pas la moindre trace d’imperfection. Chacun, qualitativement, est l’égal du Seigneur Suprême. Afin d’obtenir ce savoir absolu, l’homme doit développer en lui toutes les qualités spirituelles. Et une fois que ces qualités se sont épanouies, il ne sera plus affecté ni par la création ni par la destruction de l’univers matériel.