Skip to main content

KOLMETEISTKÜMNES PEATÜKK

ГЛАВА ТРИНАДЦЯТА

Loodus, nautija ja teadvus

Природа, той, хто насолоджується, і свідомість

TEXTS 1-2:
Arjuna ütles: Oo, mu kallis Kṛṣṇa, ma tahaksin teada saada prakṛtist [loodusest], puruṣast [nautijast], tegevusväljast ja tegevusvälja tundjast ning samuti teadmistest ning teadmiste objektist. Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Seda keha, oo, Kuntī poeg, nimetatakse tegevusväljaks, ning seda, kes seda keha tunneb, nimetatakse tegevusvälja tundjaks.
TEXTS 1-2:
Арджуна сказав: О мій дорогий Кр̣шн̣о, я хочу дізнатись про пракр̣ті (природу), про пурушу (того, хто насолоджується), про поле і того, хто знає поле, про знання і про об’єкт пізнання.

Верховний Бог-Особа сказав: Тіло, о син Кунтı̄, називають полем; а того, хто знає тіло, називають тим, хто знає поле.
TEXT 3:
Oo, Bharata järglane, tea, et ka Mina olen keha tundja, kuid Ma viibin kõikides kehades. Keha ja selle tundja mõistmist nimetatakse teadmisteks. Selline on Minu seisukoht.
TEXT 3:
О нащадку Бгарати, ти повинен зрозуміти, що Я також перебуваю в усіх тілах і знаю їх, і що розуміння тіла й того, хто знає його, називають знанням. Таке Моє слово.
TEXT 4:
Nüüd kuula, palun, Minu lühikest kirjeldust sellest tegevusväljast – sellest, milline see on, kuidas see muutub, millest see on sündinud, kes on selle tegevusvälja tundja ning kuidas ta seda tegevusvälja mõjutab.
TEXT 4:
Слухай далі, Я стисло опишу тобі поле діяльності та його природу, те, як воно змінюється, звідки виникає, а також — хто знає це поле і як саме він впливає на нього.
TEXT 5:
Paljud targad on selgitanud neid teadmisi tegevusväljast ja selle tundjast erinevates vedalikes kirjutistes. Koos põhjuste ja tulemuste vaheliste seoste selgitusega on sellel teemal eriti üksikasjalikult kõneldud „Vedānta-sūtras".
TEXT 5:
Багато мудреців в різних ведичних писаннях описали знання про поле діяльності і того, хто знає діяльність. У найбільш цілісному вигляді його представляє Веда̄нта-сӯтра з вичерпним поясненням причин і наслідків.
TEXTS 6-7:
Viis põhielementi, vale ego, arukus, mitteavaldunu, kümme meelt ning mõistus, viis meelte ihaldusobjekti, iha, viha, õnn, ahastus, materiaalsete elementide kogum, elu tunnused ning veendumus – kõik see moodustab üheskoos tegevusvälja ning selle muutused.
TEXTS 6-7:
П’ять великих елементів, оманне его, інтелект, непроявлене, десять чуттів і розум, п’ять об’єктів чуттів, бажання, ненависть, щастя, горе, сукупність усього, ознаки життя, переконання — всі вони, як вважають, складають разом поле діяльності та його взаємодії.
TEXTS 8-12:
Alandlikkus; kõrkusetus; vägivallast hoidumine; sallivus; lihtsus; tõelise vaimse õpetaja poole pöördumine; puhtus; vankumatus; enesekontroll; meelelist naudingut pakkuvatest objektidest loobumine; vale ego puudumine; sünni, surma, vanaduse ja haiguste koleduse tajumine; kiindumuste puudumine; sõltumatus seostest laste, naise, kodu ja muu sellega seonduvaga; mõistuse tasakaalu säilitamine nii meeldivate kui ebameeldivate sündmuste korral; pidev ja puhas Minule pühendumine; püüdlus elada üksildases kohas; irdumine üldisest inimmassist; eneseteadvustamise olulisuse tunnistamine ning Absoluutse Tõe filosoofiline otsimine – selle kõik kuulutan Ma teadmisteks, ning kõik ülejäänu on üksnes teadmatus.
TEXTS 8-12:
Скромність; відсутність гордощів; відмова од насильства; терпимість; звернення до істинного духовного вчителя; простота; чистота; стійкість; самодисципліна; відмова від об’єктів чуттєвого задоволення; відсутність оманного его; усвідомлення того, що народження, смерть, старість і хвороби є зло; відсутність прихильностей; свобода від затягуючого впливу дітей, дружини, домівки тощо; спокій перед лицем приємних і неприємних подій; постійна і чиста відданість Мені; прагнення жити самотньо; відмежованість від загальної маси людей; визнання важливості самореалізації; філософський пошук Абсолютної Істини — все це Я проголошую знанням, а все, що б не існувало окрім цього, є невігластво.
TEXT 13:
Nüüd selgitan Ma sulle seda teadmiste objekti, mida mõistes võid sa maitsta igavikku. Algusetu ja Minule alluv Brahman, vaim, asetseb väljaspool selle materiaalse maailma põhjuseid ja tagajärgi.
TEXT 13:
Тепер Я поясню тобі, що є пізнаване, зрозумівши яке, ти відчуєш смак вічного. Брахман, дух, що не має початку й підпорядкований Мені, перебуває за межами причин і наслідків матеріального світу.
TEXT 14:
Kõikjal on Ta käed ja jalad, Tema silmad, pead ja näod ning kõrvad. Sel moel eksisteerib Ülihing, läbides kõike.
TEXT 14:
Скрізь Його руки й ноги, Його очі, голови і Його лиця, і вуха Він має всюди. Таким чином Наддуша існує, пронизуючи Собою все.
TEXT 15:
Ülihing on kõikide meelte algne läte, ometigi on Ta Ise ilma meelteta. Samuti on Ta vaba kiindumustest, ehkki Ta on kõikide elusolendite alalhoidja. Ta on kõrgemal materiaalse looduse guṇadest ning samal ajal on Ta kõikide nende guṇade valitseja.
TEXT 15:
Наддуша є первинне джерело всіх чуттів, хоча Сама їх не має. Вона ні до чого не прив’язана, хоча й підтримує існування всіх живих істот. Вона трансцендентна до ґун̣ів матеріальної природи, але водночас керує ними.
TEXT 16:
Kõrgeim Tõde eksisteerib nii kõikide liikuvate ja liikumatute elusolendite sees kui ka neist väljaspool. Kuna Ta on peenekoeline, pole Teda võimalik materiaalsete meeltega näha või tunda. Ehkki Ta on väga kaugel eemal, on Ta alati kõikide lähedal.
TEXT 16:
Верховна Істина перебуває всередині і зовні всього сущого, рухомого й нерухомого. Вона існує в Своїй тонкій духовній формі й тому перебуває поза межами матеріального бачення або пізнання. Хоча Вона близька до усього, водночас Вона дуже-дуже далеко.
TEXT 17:
Ehkki Ülihing näib olevat jagunenud kõikide olendite vahel, ei ole Teda tegelikult kunagi võimalik jagada. Ta on üks tervik. Ehkki Ta on kõikide elusolendite alalhoidja, tuleb mõista, et tänu Temale leiavad aset ka häving ja areng.
TEXT 17:
Хоча Наддуша здається поділеною між усіма живими істотами, Вона неподільна. Вона — одне ціле. Варто зрозуміти, що Вона не тільки підтримує існування кожної живої істоти, але й поглинає все і всьому дає розвиток.
TEXT 18:
Tema on kõikide valgusallikate valguse allikas. Ta asub väljaspool mateeria pimedust ning on mitteavaldunud. Ta on nii teadmised, teadmiste objekt kui ka teadmiste eesmärk. Ta asetseb igaühe südames.
TEXT 18:
Вона — джерело світла в усіх світлосяйних тілах. Непроявлена, Вона перебуває над тьмою матерії. Вона — знання, предмет пізнання і Вона є мета пізнання. Вона мешкає в серці кожного.
TEXT 19:
Sedasi olen Ma kirjeldanud lühidalt tegevusvälja [ehk keha], teadmisi ning teadmiste objekti. Ainult Minu pühendunud suudavad neid teadmisi lõpuni mõista ning omandada seeläbi Minuga samase looduse.
TEXT 19:
Отже, Я стисло описав поле діяльності (тіло), знання і об’єкт пізнання. Лише Мої віддані можуть належним чином усвідомити це й відтак досягти Мого духовного єства.
TEXT 20:
Tuleb mõista, et materiaalne loodus ja elusolendid on algusetud. Nende muundumised ja mateeria erinevad avaldumisvormid on sündinud materiaalsest loodusest.
TEXT 20:
Знай же, що матеріальна природа й живі істоти не мають початку. Їхні перетворення й ґун̣и матерії є витворами матеріальної природи.
TEXT 21:
Öeldakse, et loodus on kõikide materiaalsete põhjuste ja tagajärgede tekitaja, samas kui elusolend on erinevate kannatuste ja naudingute põhjustaja selles maailmas.
TEXT 21:
Природу вважають за причину всіх матеріальних причин і наслідків, тоді як жива істота є причина різноманітних страждань і радощів у цьому світі.
TEXT 22:
Sedasi elab elusolend materiaalses looduses, nautides looduse kolme guṇat, ning selle põhjuseks on tema kokkupuutumine materiaalse loodusega. Niiviisi kohtab ta elu erinevate liikide seas head ja halba.
TEXT 22:
Таким чином, жива істота, перебуваючи в матеріальній природі й насолоджуючись її трьома ґун̣ами, слідує шляхами життя. Все це відбувається внаслідок її зв’язку з матерією. Так вона пізнає добро і зло, що притаманні різним формам життя.
TEXT 23:
Ometigi on selles kehas ka teine, transtsendentaalne nautija, kes on Jumal, kõige kõrgeim omanik, ning Ülihingena tuntud valvaja ja lubaja.
TEXT 23:
У цьому тілі є ще й інший, той, що зазнає трансцендентної насолоди, — Господь, верховний володар, який спостерігає й дозволяє, і йменується Наддушею.
TEXT 24:
See, kes mõistab seda filosoofiat materiaalsest loodusest, elusolendist ja looduse guṇade vastastikusest mõjust, saavutab kindlasti vabanemise. Ükskõik, milline on tema praegune positsioon, ei pea ta enam uuesti sündima.
TEXT 24:
Той, хто розуміє цю філософію, яка розглядає матеріальну природу, живу істоту і взаємодію ґун̣ природи, неодмінно досягне звільнення. Він більше ніколи не народиться тут, незалежно від свого теперішнього стану.
TEXT 25:
Mõned tajuvad Ülihinge oma südames meditatsiooni läbi, teised teadmisi arendades, kolmandad töötades, ihaldamata maitsta oma töö vilju.
TEXT 25:
Одні сприймають Наддушу в собі шляхом медитації, інші — вдосконалюючи знання, а ще інші — працюючи без прагнення плодів своєї діяльності.
TEXT 26:
On ka neid, kes hakkavad teenima Kõrgeimat Isiksust, olles kuulnud Temast teistelt, ehkki nad ise ei oma põhjalikke vaimseid teadmisi. Kuna neil on kalduvus kuulata teadmisi autoriteetsetest allikatest, ületavad nemadki sünni ja surma tee.
TEXT 26:
Є й такі, котрі, хоча й необізнані в духовному знанні, починають поклонятись Верховному Господу, почувши про Нього від інших. Внаслідок своєї схильності дослухатись до авторитетів, вони також виходять за коло народження й смерті.
TEXT 27:
Oo, Bhāratate juht, tea, et kõik, mida sa näed eksisteerivat, olgu see siis liikuv või liikumatu, on üksnes tegevusvälja ja tegevusvälja tundja vaheline ühend.
TEXT 27:
О провідник Бга̄рат, знай, що все суще, рухоме й нерухоме, є лише поєднанням поля діяльності й того, хто знає поле.
TEXT 28:
Tõeliselt näeb see, kes näeb, et Ülihing saadab individuaalset hinge alati kõikides kehades, ning kes mõistab, et ei hävivas kehas viibivat hinge ega Ülihinge pole kunagi võimalik hävitada.
TEXT 28:
Той, хто бачить, що Наддуша супроводжує індивідуальну душу в кожному тілі, і хто розуміє, що ні душа, ні Наддуша не підлеглі руйнуванню в цьому тлінному тілі — той бачить істину.
TEXT 29:
See, kes näeb, et Ülihing viibib ühtemoodi igas elusolendis, ei lase end mõistusel eksitada. Seepärast saavutab selline inimene transtsendentaalse sihtkoha.
TEXT 29:
Той, хто бачить, що Наддуша однаково присутня скрізь, у кожній живій істоті, — того не покидає розум. Так він наближається до трансцендентної мети.
TEXT 30:
Tõeliselt näeb see, kes näeb, et kõikide tegevuste sooritaja on materiaalse looduse poolt loodud keha, ning et isiksus ise ei tee tegelikult midagi.
TEXT 30:
Той, хто здатний бачити, що тіло, яке створене з матеріальної природи, виконує всю діяльність, і хто бачить, що істинне «я» бездіяльне — той бачить істину.
TEXT 31:
Kui arukas inimene ei erista elusolendeid enam nende materiaalsete kehade alusel ja näeb, kuidas need olendid on levinud kõikjale, jõuab ta Brahmani kontseptsioonini.
TEXT 31:
Коли розважлива людина перестає бачити відмінність живих істот, яку зумовлює різниця між їхніми матеріальними тілами, і бачить, що живі істоти перебувають скрізь, — вона приходить до усвідомлення Брахмана.
TEXT 32:
Need, kes omavad nägemust igavikulisusest, näevad, et hävimatu hing on transtsendentaalne, igavene ning materiaalse looduse guṇadest kõrgemal seisev. Oo, Arjuna, hoolimata kokkupuutest materiaalse kehaga, ei tee hing tegelikult midagi ega satu ka ahelaisse.
TEXT 32:
Обдаровані баченням вічності сприймають нетлінну душу як трансцендентну, вічну й непідвладну ґун̣ам природи. Незважаючи на зв’язок з матеріальним тілом, о Арджуно, душа перебуває в бездіяльності й нічим не зв’язана.
TEXT 33:
Kuna taevas on olemuselt peenekoeline, ei segune see mitte millegagi, ehkki on kõikeläbiv. Samamoodi ei pea Brahmani nägemuse saavutanud hing end kunagi oma kehaks, ehkki ta on selle asustaja.
TEXT 33:
Хоча небо проникає у все, воно, внаслідок своєї тонкої природи, не змішується ні з чим. Так само і душа, яка наділена баченням Брахмана, не змішується з тілом, хоча й перебуває в ньому.
TEXT 34:
Oo, Bharata poeg, samamoodi nagu Päike valgustab üksinda kogu universumit, valgustab kehas asetsev elusolend kogu keha teadvusega.
TEXT 34:
О сину Бгарати, подібно до сонця, яке одне освітлює весь усесвіт, жива істота, одна в тілі, осяває все тіло свідомістю.
TEXT 35:
Need, kes näevad teadmistest valgustatud silmadega erinevust keha ja keha tundja vahel ning kes mõistavad samuti materiaalse looduse köidikuist vabanemise protsessi, saavutavad kõrgeima eesmärgi.
TEXT 35:
Ті, що очима знання бачать відмінність тіла од того, хто знає тіло, й можуть також зрозуміти, як звільнитись з рабства матеріальної природи, досягають вищої мети.