TEXTS 6-7

Tekst

mahā-bhūtāny ahaṅkāro
buddhir avyaktam eva ca
indriyāṇi daśaikaṁ ca
pañca cendriya-gocarāḥ

icchā dveṣaḥ sukhaṁ duḥkhaṁ
saṅghātaś cetanā dhṛtiḥ
etat kṣetraṁ samāsena
sa-vikāram udāhṛtam

Synonyms

mahā-bhūtāni — põhielemendid; ahaṅkāraḥ — vale ego; buddhiḥ — arukus; avyaktam — mitteavaldunu; eva — kindlasti; ca — samuti; indriyāṇi — meeled; daśa-ekam — üksteist; ca — samuti; pañca — viis; ca — samuti; indriya-go-carāḥ — meelte ihaldusobjektid; icchā — iha; dveṣaḥ — viha; sukham — õnn; duḥkham — ahastus; saṅghātaḥ — kogum; cetanā — elu tunnused; dhṛtiḥ — veendumus; etat — kõik see; kṣetram — tegevusväli; samāsena — kokkuvõttes; sa-vikāram — vastasmõjudega; udāhṛtam — on näiteks.

mahā-bhūtāni — de store elementer; ahaṅkāraḥ — falsk ego; buddhiḥ — intelligens; avyaktam — det umanifesterede; eva — afgjort; ca — også; indriyāṇi — sanserne; daśa-ekam — elleve; ca — også; pañca — fem; ca — også; indriya-go-carāḥ — sanseobjekterne; icchā — begær; dveṣaḥ — had; sukham — lykke; duḥkham — lidelse; saṅghātaḥ — den samlede helhed; cetanā — livssymptomer; dhṛtiḥ — overbevisning; etat — alt dette; kṣetram — handlingsfeltet; samāsena — i korthed; sa-vikāram — med vekselvirkninger; udāhṛtam — eksemplificeret.

Translation

Viis põhielementi, vale ego, arukus, mitteavaldunu, kümme meelt ning mõistus, viis meelte ihaldusobjekti, iha, viha, õnn, ahastus, materiaalsete elementide kogum, elu tunnused ning veendumus – kõik see moodustab üheskoos tegevusvälja ning selle muutused.

De fem store elementer, falsk ego, intelligens, det umanifesterede, de ti sanser og sindet, de fem sanseobjekter, begær, had, lykke, lidelse, den samlede helhed, livssymptomerne og overbevisninger – alle disse anses i korthed for at være handlingsfeltet og dets vekselvirkninger.

Purport

Kõikidest suurte tarkade kinnitustest, vedalikest hümnidest ja „Vedānta- sūtra" aforismidest võime teha selle maailma komponentide kohta järgmise järelduse. Esiteks eksisteerivad maa, vesi, tuli, õhk ja eeter. Need on viis põhielementi, mida kokku nimetatakse mahā-bhūtaks. Neile järgnevad vale ego, arukus ning materiaalse maailma kolm guṇat mitteavaldunud kujul. Neile järgnevad omakorda viis teadmiste omandamist võimaldavat meelt: silmad, kõrvad, nina, keel ja nahk; ning viis tegutsemismeelt: hääl, jalad, käed, pärak ning suguelundid. Meeltest kõrgemale jääb mõistus, mida võib nimetada sisemiseks meeleks. Seega eksisteerib mõistusega kokku üksteist meelt. Samuti eksisteerib viis meelte ihaldusobjekti: lõhn, maitse, kuju, puudutus ning heli. Kokku nimetatakse neid kahtekümmet nelja elementi tegevusväljaks. Kui inimene asub neid kahtekümmet nelja elementi analüütiliselt uurima, võib ta väga hästi aru saada, milline on tegevusvälja olemus. Samuti eksisteerivad iha, viha, õnn ja ahastus, mis on viie põhielemendi vastastikuste mõjude avaldumised jämedakoelises kehas. Elu tunnused, mida esindab teadvus, ning veendumused, on peenekoelise keha – s.o. mõistuse, ego ja arukuse – avaldumised. Ka need peenekoelised elemendid loetakse tegevusvälja hulka.

FORKLARING: Ifølge de autoritative udtalelser, de vediske hymner og Vedānta-sūtras aforismer kan den materielle verdens bestanddele forstås som følger. Først er der jord, vand, ild, luft og æter. Disse er de fem store elementer (mahā-bhūtāni). Dernæst er der falsk ego, intelligens og det umanifesterede stadie af den materielle naturs tre kvaliteter. Så er der de fem kundskabserhvervende sanser: øjnene, ørerne, næsen, tungen og huden. Derefter kommer de fem arbejdssanser: stemmen, benene, hænderne, anus og kønsdelene. Over sanserne er der dernæst sindet, der er situeret indeni, og som kan betegnes som den indre sans. Derfor er der i alt elleve sanser indbefattet sindet. Endvidere er der de fem sanseobjekter: lugt, smag, form, berøring og lyd. Totalsummen af disse 24 elementer kaldes således for handlingsfeltet. Hvis man studerer disse 24 elementer analytisk, kan man få en god forståelse af handlingsfeltet. Dertil kommer begær, had, lykke og lidelse, der er vekselvirkninger imellem og repræsentationer for de fem store elementer i den grove krop. Livssymptomerne, der er repræsenteret af bevidsthed og overbevisninger, er manifestationen af den subtile krop, der består af sind, ego og intelligens. Disse subtile elementer medregnes til handlingsfeltet.

Viis põhielementi on vale ego jämedakoeline avaldumine, mis omakorda esindab vale ego algstaadiumit, mida tähistatakse terminiga „materialistlik kontseptsioon" ehk tāmasa-buddhi (teadmatuse mõju all olev arukus). See esindab aga omakorda materiaalse looduse kolme guṇat nende mitteavaldunud kujul. Materiaalse looduse kolme guṇat nende mitteavaldunud kujul nimetatakse pradhānaks.

De fem store materielle elementer er en grov repræsentation af det falske ego, der igen repræsenterer det oprindelige stadie af falsk ego, der med et filosofisk udtryk kaldes den materialistiske opfattelse eller tāmasa-buddhi, intelligens i uvidenhed, som igen repræsenterer det umanifesterede stadie af den materielle naturs tre kvaliteter. Den materielle naturs kvaliteter kaldes i deres umanifesterede tilstand for pradhāna.

See, kes tahab omandada üksikasjalikud teadmised neist kahekümne neljast elemendist ja nende vastastikustest mõjudest, peaks uurima filosoofiat detailsemalt. „Bhagavad-gītās" tuuakse ära ainult üldistav kokkuvõte.

Hvis man gerne vil have en mere indgående forståelse af de 24 elementer og deres vekselvirkninger, kan man studere filosofien nærmere i detaljer. I Bhagavad-gītā gives der kun en oversigt.

Keha on kõikide nende tegurite esindaja ning see allub kuuele muutusele: keha sünnib, kasvab, säilib teatud aja jooksul, loob kõrvalsaadusi, seejärel kängub ning lõpuks hävib. Seepärast on tegevusväli ajalik, materiaalne nähtus. Tegevusvälja tundja ja omaniku ehk kṣetra-jña olemus on aga teistsugune.

Kroppen er en repræsentation af alle disse faktorer, og kroppen gennemgår seks forandringer: Kroppen fødes, den vokser, den forbliver et stykke tid, den frembringer biprodukter, den begynder at forfalde, og til sidst forsvinder den. Handlingsfeltet er derfor en midlertidig materiel ting. Kṣetra-jña eller feltets kender og dets ejer er imidlertid noget andet.