Skip to main content

TEXT 5

TEXT 5

Tekst

Verš

ṛṣibhir bahudhā gītaṁ
chandobhir vividhaiḥ pṛthak
brahma-sūtra-padaiś caiva
hetumadbhir viniścitaiḥ
ṛṣibhir bahudhā gītaṁ
chandobhir vividhaiḥ pṛthak
brahma-sūtra-padaiś caiva
hetumadbhir viniścitaiḥ

Synonyms

Synonyma

ṛṣibhiḥ — suurte tarkade poolt; bahudhā — mitmel moel; gītam — kirjeldatud; chandobhiḥ — vedalike hümnide poolt; vividhaiḥ — erinevate; pṛthak — mitmel moel; brahma-sūtra — „Vedānta-sūtra"; padaiḥ — aforismidega; ca — samuti; eva — kindlasti; hetu-madbhiḥ — põhjuse ja tulemusega; viniścitaiḥ — kindla.

ṛṣibhiḥ — velkými mudrci; bahudhā — mnoha způsoby; gītam — líčeno; chandobhiḥ — védskými hymny; vividhaiḥ — různými; pṛthak — různě; brahma-sūtra — Vedānty; padaiḥ — stručnými průpověďmi; ca — také; eva — jistě; hetu-madbhiḥ — s příčinou a následkem; viniścitaiḥ — jistými.

Translation

Překlad

Paljud targad on selgitanud neid teadmisi tegevusväljast ja selle tundjast erinevates vedalikes kirjutistes. Koos põhjuste ja tulemuste vaheliste seoste selgitusega on sellel teemal eriti üksikasjalikult kõneldud „Vedānta-sūtras".

Toto poznání o poli působnosti a znalci pole popsali různí mudrci v různých védských písmech. Zvláště je podáno ve Vedānta-sūtře, se zachováním dokonalé logiky příčiny a následku.

Purport

Význam

Jumala Kõrgeim Isiksus, Kṛṣṇa on kõrgeim autoriteet, selgitamaks neid teadmisi. Õpetlased ning tunnustatud autoriteedid viitavad alati varasematele autoriteetidele ning seepärast selgitab ka Kṛṣṇa enim vaidlust tekitanud küsimust hinge ja Ülihinge üheaegsest samasusest ja erinevusest, viidates „Vedānta-sūtrale", mida peetakse autoriteetseks pühakirjaks. Esmalt ütleb Ta: „Sedasi kinnitavad paljud targad." Selline tark on lisaks Temale näiteks Vyāsadeva, „Vedānta-sūtra" autor. „Vedānta-sūtras" selgitatakse erinevusi hinge ja Ülihinge vahel äärmiselt üksikasjalikult. Vyāsadeva isa Parāśara on samuti suur tark, kes kirjutab oma religioonist kõnelevates raamatutes: ahaṁ tvaṁ ca tathānye... – „Meie – sina, mina ning paljud teised erinevad elusolendid – oleme kõik transtsendentaalsed, ehkki me viibime materiaalsetes kehades. Hetkel oleme me langenud vastavalt oma karmale materiaalse looduse kolme guṇa mõju alla. Mõned meist on kõrgemal, mõned madalamal tasandil. Kõrgemad ja madalamad guṇad eksisteerivad tänu teadmatusele ning need avalduvad lõputu hulga erinevate elusolenditena. Kuid Ülihing, kes on eksimatu, on transtsendentaalne materiaalse looduse kolme guṇa suhtes, jäädes nende saastavast mõjust alati puhtaks." Ka algsetes „Vedades", eriti „Kaṭha Upaniṣadis", eristatakse hinge, Ülihinge ja keha. Seda seika on selgitanud paljud suured targad, kellest olulisimaks peetakse Parāśarat.

Svrchovaná Osobnost Božství, Kṛṣṇa, je nejvyšší autoritou ve vysvětlování tohoto poznání, ale i tak je pro učence a uznávané autority samozřejmé, že se vždy dovolávají dřívějších autorit. Kṛṣṇa vykládá sporný bod rozdílnosti a jednoty duše a Nadduše odkazem na Vedāntu, která je přijímána za autoritativní písmo. Nejprve říká: “Tak to líčí různí mudrci.” Velkým mudrcem je — vedle Pána samotného — Vyāsadeva a jeho Vedānta-sūtra dokonale vysvětluje dualismus. Vyāsadevův otec Parāśara je rovněž velký mudrc, který píše ve svých náboženských spisech: ahaṁ tvaṁ ca tathānye... “My všichni — ty, já a ostatní živé bytosti — jsme transcendentální, přestože máme hmotná těla. Poklesli jsme a nacházíme se pod vlivem tří kvalit hmotné přírody, podle naší různé karmy. Proto je někdo na vyšší úrovni a někdo na nižší. Vyšší a nižší stavy bytí existují kvůli nevědomosti a projevují se u nekonečného množství živých bytostí. Nadduše, která nikdy nepoklesne, však nepodléhá znečištění třemi kvalitami přírody a je transcendentální.” Rozdíl mezi duší, Nadduší a tělem je podán i v původních védských písmech, zvláště v Kaṭha Upaniṣadě. Vysvětlilo ho mnoho velkých mudrců a Parāśara je považován za hlavního z nich.

Sõna chandobhiḥ tähistab erinevaid vedaliku kirjanduse teoseid. Näiteks „Taittirīya Upaniṣad", mis on üks „Yajur Veda" alajaotustest, kirjeldab loodust, elusolendit ja Jumala Kõrgeimat Isiksust.

Slovo chandobhiḥ se vztahuje na různá védská písma. Přírodu, živou bytost a Nejvyšší Osobnost Božství popisuje například Taittirīya Upaniṣad, která patří k Yajur Vedě.

Nagu eespool öeldud, on kṣetra tegevusväli ja kṣetra-jña selle tundja. Kṣetra-jñasid on kaks: individuaalne elusolend ning kõrgeim elusolend. „Taittirīya Upaniṣadis" (2.5) öeldakse: brahma pucchaṁ pratiṣṭhā. Üks Kõigekõrgema Jumala energia avaldumistest on anna-maya, mis tähendab sõltuvust toidust oma eksistentsi säilitamiseks. See on Kõigekõrgema materialistlik teadvustamine. Anna-maya järel võib elusolend jõuda prāṇa- maya tasandile. See tähendab, et pärast Kõrgeima Absoluutse Tõe teadvustamist toidus võib elusolend teadvustada Absoluutse Tõe kohalolekut ka elu tunnustes või erinevates eluvormides. Jñāna-maya tasandil areneb Absoluutse Tõe teadvustamine elu tunnuste mõistmisest mõtlemiseks, tundmiseks ning soovimiseks. Sellele järgneb Brahmani teadvustamine (vijñāna-maya tasand). Sellel tasandil mõistab elusolend, et ta seisab lahus oma mõistusest ja elu tunnustest. Järgnev ning ühtlasi kõrgeim tasand on ānanda-maya. Siis teadvustab inimene oma õndsust täis olemust. Brahmani teadvustamises on seega viis astet, mis üheskoos kannavad nimetust brahma puccham. Neist viiest hõlmavad esimesed kolm – anna-maya, prāṇa-maya ja jñāna-maya – elusolendite erinevaid tegevusvälju. Kõigist neist tegevusväljadest kõrgemalseisev on aga Kõigekõrgem Jumal, keda nimetatakse ānanda-mayaks. Ka „Vedānta-sūtras" kirjeldatakse Kõigekõrgemat sõnadega ānanda-mayo 'bhyāsāt. „Jumala Kõrgeim Isiksus on loomupäraselt täis rõõmu." Nautimaks Oma transtsendentaalset õndsust, laieneb Ta vijñāna-mayaks, prāṇa-mayaks, jñāna-mayaks ja anna-mayaks. Tegevusväljas elavat elusolendit peetakse nautijaks, ning ānanda-maya on temast erinev. See tähendab, et kui elusolend otsustab nautida, ühendades end ānanda-mayaga, siis saavutab ta täiuslikkuse. See on õige viis Kõigekõrgema Jumala kui tegevusvälja kõrgeima tundja, elusolendi kui Talle alluva tegevusvälja tundja ning tegevusvälja olemuse mõistmiseks. Seda tõde tuleb otsida „Vedānta-sūtrast" ehk „Brahma-sūtrast".

Jak již bylo uvedeno, kṣetra je pole působnosti a kṣetra-jña je dvojího druhu: individuální živá bytost a svrchovaná živá bytost. Taittirīya Upaniṣad (2.5) uvádí: brahma pucchaṁ pratiṣṭhā. Jeden projev energie Nejvyššího Pána se nazývá anna-maya, což znamená, že živá bytost závisí ve svém bytí na potravě. To je materialistická realizace Nejvyššího. Po realizaci Nejvyšší Absolutní Pravdy na úrovni potravy přichází prāṇa-maya, kdy živá bytost vnímá Absolutní Pravdu v příznacích či podobách života. Na úrovni jñāna-maya přesahuje realizace příznaky života a týká se myšlení, cítění a chtění. Potom následuje realizace Brahmanu zvaná vijñāna-maya, kdy jsou mysl a příznaky života odlišeny od samotné živé bytosti. Další a nejvyšší úroveň je ānanda-maya, realizace dokonale blažené přirozenosti. To je pět úrovní realizace Brahmanu, které se nazývají brahma puccham. První tři z nich — anna-maya, prāṇa-maya a jñāna-maya — se týkají polí působnosti živých bytostí. Transcendentální ke všem těmto polím působnosti je Nejvyšší Pán, nazývaný ānanda-maya. Vedānta-sūtra rovněž popisuje Nejvyššího slovy: ānanda-mayo 'bhyāsāt, Nejvyšší Pán, Osobnost Božství, je svou přirozeností plný radosti. Aby vychutnával svou transcendentální blaženost, expanduje se do projevů vijñāna-maya, prāṇa-maya, jñāna-maya a anna-maya. Živá bytost je považována za poživatele ve svém poli působnosti a vedle ní existuje ānanda-maya. Když se tedy živá bytost rozhodne užívat tak, že se sladí s ānanda-mayou, dosáhne dokonalosti. To je pravé vyobrazení Nejvyššího Pána jako svrchovaného znalce pole, živé bytosti jako nižšího znalce a povahy pole působnosti. Tuto pravdu je třeba hledat ve Vedānta-sūtře neboli Brahma-sūtře.

Käesolevas värsis mainitakse, et „Brahma-sūtra" on suurepäraselt ülesehitatud vastavalt põhjuse ja tagajärje seostele. Mõned nendest sūtratest ehk aforismidest ütlevad: na viyad aśruteḥ (2.3.2), nātmā śruteḥ (2.3.18) ja parāt tu tac-chruteḥ (2.3.40). Esimene neist viitab tegevusväljale, teine elusolendile ning kolmas Kõigekõrgemale Jumalale, kõrgeimale kõikide erinevate avaldunud olendite hulgas.

Ve verši stojí, že osnovy Brahma-sūtry jsou názorně uspořádány z hlediska příčiny a následku. Některé z těchto sūter znějí: na viyad aśruteḥ (2.3.2), nātmā śruteḥ (2.3.18), parāt tu tac-chruteḥ (2.3.40). První se vztahuje na pole působnosti, druhá na živou bytost a třetí na Nejvyššího Pána, který je summum bonum mezi všemi projevy různých bytostí.