Skip to main content

TEXT 21

TEXT 21

Tekst

Texte

kārya-kāraṇa-kartṛtve
hetuḥ prakṛtir ucyate
puruṣaḥ sukha-duḥkhānāṁ
bhoktṛtve hetur ucyate
kārya-kāraṇa-kartṛtve
hetuḥ prakṛtir ucyate
puruṣaḥ sukha-duḥkhānāṁ
bhoktṛtve hetur ucyate

Synonyms

Synonyms

kārya — tulemuse; kāraṇa — ja põhjuse; kartṛtve — loomise küsimuses; hetuḥ — instrument; prakṛtiḥ — materiaalne loodus; ucyate — öeldakse olevat; puruṣaḥ — elusolend; sukha — õnne; duḥkhānām — ja kannatuste; bhoktṛtve — naudingus; hetuḥ — instrument; ucyate — öeldakse olevat.

kārya: de l’effet; kāraṇa: et de la cause; kartṛtve: en ce qui concerne la création; hetuḥ: l’instrument; prakṛtiḥ: la nature matérielle; ucyate: est dite être; puruṣaḥ: l’être vivant; sukha: du bonheur; duḥkhānām: du malheur; bhoktṛtve: dans la jouissance; hetuḥ: l’instrument; ucyate: est dit être.

Translation

Translation

Öeldakse, et loodus on kõikide materiaalsete põhjuste ja tagajärgede tekitaja, samas kui elusolend on erinevate kannatuste ja naudingute põhjustaja selles maailmas.

La nature est la cause de toute cause et de tout effet matériels, et l’être vivant, de toutes souffrances et de tous plaisirs en ce monde.

Purport

Purport

Elusolendite erinevad kehalised ja meelelised avaldumised tulenevad materiaalsest loodusest. Eksisteerib 8,4 miljonit erinevat elu liiki ning kogu see mitmekesisus on sündinud materiaalsest loodusest. Sellise mitmekesisuse on põhjustanud elusolendite mitmesugused meelelised soovid, mis on pannud neid tahtma üht või teist keha. Kui nad asetsevad erinevates kehades, kogevad nad erinevaid naudinguid ja kannatusi. Need materiaalsed naudingud ja kannatused tulenevad kehast, mitte aga elusolendist endast. Oma algolemuslikus positsioonis on elusolend täis naudinguid, see on tema loomulik olek, ent kuna temas on tekkinud soov valitseda materiaalset loodust, on ta sattunud siia materiaalsesse maailma. Vaimses maailmas sellist võimalust ei ole. Vaimne maailm on puhas, kuid materiaalses maailmas peab igaüks rasket võitlust, saamaks erinevaid kehalisi naudinguid. Selgemini väljendudes võib öelda, et see keha on meelte tegevuse tulemus. Meeled on vahendid ihade rahuldamiseks. Materiaalne loodus on andnud meile kogu selle materiaalse keha ning selle rahuldamise instrumendid – meeled – ning nagu selgitatakse järgmises värsis, satub elusolend headesse või halbadesse olukordadesse vastavalt oma varasematele tegevustele ja soovidele. Vastavalt elusolendi tegudele ja soovidele asetab materiaalne loodus ta ühtedesse või teistesse elutingimustesse. Elusolend ise on nii oma elamistingimuste kui ka nendest tulenevate kannatuste või naudingute põhjustaja. Kui elusolend on kord juba sattunud ühte või teise materiaalsesse kehasse, satub ta materiaalse looduse kontrolli alla, sest keha, olles mateeria, toimib vastavalt materiaalse looduse seadustele, ning neid muuta ei ole elusolendi võimuses. Oletame näiteks, et elusolend on sattunud koera kehasse. Niipea kui ta on omandanud koera keha, peab ta hakkama ka koera kombel tegutsema. Ta ei saa toimida kuidagi teisiti. Ning kui elusolend on sattunud näiteks sea kehasse, siis on ta sunnitud sööma väljaheiteid ning käituma sea kombel. Ning kui elusolend on sattunud näiteks pooljumala kehasse, peab ta samuti tegutsema oma kehale vastavalt. Selline on looduse seadus. Kuid kõikidel juhtudel viibib Ülihing alati individuaalse hinge kõrval. „Vedades" („Muṇḍaka Upaniṣad" 3.1.1) kirjeldatakse seda järgmiselt: dvā suparṇā sayujā sakhāyaḥ. Kõigekõrgem Jumal on sedavõrd armulik iga elusolendi vastu, et Ülihinge ehk Paramātmāna saadab Ta individuaalset hinge alati ja kõikides olukordades.

La nature matérielle octroie une grande variété de corps aux êtres vivants; 8400000 exactement. Elle crée ces formes de vie pour satisfaire leur désir de jouir de tel ou tel plaisir dans tel ou tel type de corps. À partir du moment où l’être distinct s’incarne, il éprouve un certain nombre de joies et de peines, qui toutes proviennent du corps et non de lui, alors que dans sa condition originelle, il ne connaît que le bonheur. Celle-ci est donc sa condition naturelle. Il ne doit vivre en ce monde que parce qu’il désire dominer la nature matérielle. Un tel désir n’a pas sa place dans le monde spirituel, car celui-ci est pur.

Dans l’univers matériel, chacun lutte durement pour goûter tous les plaisirs possibles. Le corps est le produit des sens, lesquels sont des instruments mis à la disposition de l’être pour satisfaire ses désirs. Quand la nature matérielle lui offre cet ensemble corps-sens, elle prend en compte ses désirs mais aussi ce que furent ses actes passés. Ainsi, comme l’expliquera le prochain verset, parfois elle le bénit, parfois elle le punit. L’être est donc responsable du type d’enveloppe corporelle qu’il reçoit et des joies et des peines concomitantes. Une fois placé dans un corps particulier, il tombe sous le joug de la nature matérielle, car le corps, fait de matière, agit selon ses lois. Et l’être ne peut rien y changer. S’il obtient un corps de chien, par exemple, il devra agir comme un chien. Il ne pourra faire autrement. Dans un corps de porc, il se verra forcé de manger des excréments et d’agir comme un porc. Et s’il obtient un corps de deva, il devra également agir comme tel. Telle est la loi de la nature. Mais en toutes circonstances, l’Âme Suprême accompagne l’âme individuelle. C’est ce qu’expliquent les Védas (Muṇḍaka Upaniṣad 3.1.1): dvā suparṇā sayujā sakhāyaḥ. Le Seigneur est si bon envers les êtres incarnés, que toujours Il les accompagne dans Sa forme de Paramātmā, d’Âme Suprême.