Skip to main content

TEXT 19

VERSO 19

Tekst

Texto

iti kṣetraṁ tathā jñānaṁ
jñeyaṁ coktaṁ samāsataḥ
mad-bhakta etad vijñāya
mad-bhāvāyopapadyate
iti kṣetraṁ tathā jñānaṁ
jñeyaṁ coktaṁ samāsataḥ
mad-bhakta etad vijñāya
mad-bhāvāyopapadyate

Synonyms

Sinônimos

iti — sel moel; kṣetram — tegevusvälja (keha); tathā — samuti; jñānam — teadmisi; jñeyam — teadmiste objekti; ca — samuti; uktam — kirjeldatud; samāsataḥ — kokkuvõtlikult; mat-bhaktaḥ — Minu pühendunu; etat — kõike seda; vijñāya — pärast mõistmist; mat-bhāvāya — Minu loodusele; upapadyate — saavutab.

iti — assim; kṣetram — o campo de atividades (o corpo); tathā — também; jñānam — conhecimento; jñeyam — o conhecível; ca — também; uktam — descrito; samāsataḥ — em resumo; mat-bhaktaḥ — Meu devoto; etat — tudo isso; vijñāya — após compreender; mat-bhāvāya — Minha natureza; upapadyate — alcança.

Translation

Tradução

Sedasi olen Ma kirjeldanud lühidalt tegevusvälja [ehk keha], teadmisi ning teadmiste objekti. Ainult Minu pühendunud suudavad neid teadmisi lõpuni mõista ning omandada seeläbi Minuga samase looduse.

Assim, descrevi sucintamente o campo de atividades [o corpo], o conhecimento e o conhecível. Só Meus devotos podem compreender isto na íntegra e então alcançar Minha natureza.

Purport

Comentário

Jumal on lühidalt kirjeldanud keha, teadmisi ja teadmiste objekti. Need teadmised koosnevad kolmest aspektist: teadjast, teadmiste objektist ning teadmise protsessist. Kokku nimetatakse neid kõiki vijñānaks ehk teadmiste teaduseks. Jumala vankumatud pühendunud võivad otseselt mõista neid täiuslikke teadmisi, teiste inimeste jaoks need teadmised aga ei avane. Monistid väidavad, et lõpptulemusena saab nimetatud kolmest aspektist üks, kuid pühendunud ei saa selle väitega nõustuda. Teadmised ning teadmiste arendamine tähendavad oma algse olemuse mõistmist Kṛṣṇa teadvuses. Hetkel oleme me juhitud materiaalsest teadvusest, kuid niipea kui me suuname kogu oma teadvuse Kṛṣṇa tegevustele ning teadvustame, et Kṛṣṇa on kõik, jõuame me tõeliste teadmisteni. Teisisõnu öeldes pole teadmised midagi muud kui pühendunud teenimise mõistmise algstaadium. Viieteistkümnendas peatükis tuuakse selle kohta üksikasjalikud selgitused.

O Senhor descreveu, em resumo, o corpo, o conhecimento e o conhecível. Este conhecimento abrange três itens: o conhecedor, o conhecível e o processo cognoscitivo. Combinados, eles se chamam vijñāna, ou a ciência do conhecimento. O conhecimento perfeito pode ser compreendido diretamente pelos devotos imaculados do Senhor. Outros são incapazes de compreender. Os monistas dizem que, na etapa final, estes três itens se tornam apenas um, mas os devotos não aceitam este argumento. O conhecimento e o desenvolvimento do conhecimento significam compreender a si mesmo em consciência de Kṛṣṇa. Estamos sendo conduzidos pela consciência material, porém, logo que transferimos toda a consciência para as atividades de Kṛṣṇa e compreendemos que Kṛṣṇa é tudo, atingimos então o verdadeiro conhecimento. Em outras palavras, o conhecimento é apenas a fase preliminar que nos leva à perfeita compreensão do serviço devocional. Isto será explicado com muita clareza no Décimo Quinto Capítulo.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuuendas ja seitsmendas värsis, alates sõnadest mahā-bhūtāni kuni sõnadeni cetanā dhṛtiḥ, analüüsitakse materiaalseid elemente ning teatud elu tunnuste avaldumisi. Need koos moodustavad elusolendi keha ehk tegevusvälja. Ning kaheksandast kaheteistkümnenda värsini, alates sõnast amānitvam kuni sõnadeni tattva-jñānārtha-darśanam, kirjeldatakse teadmiste omandamise protsessi mõlema tegevusvälja tundja, nii hinge kui Ülihinge mõistmiseks. Seejärel tuuakse värssides kolmteist kuni kaheksateist, alates sõnadest anādi mat-param kuni sõnadeni hṛdi sarvasya viṣṭhitam, nii hinge kui ka Kõigekõrgema Jumala ehk Ülihinge kirjeldused.

Agora, resumindo, deve-se entender que os versos seis e sete, a começar de mahā-bhūtāni e continuando até cetanā dhṛtiḥ, analisam os elementos materiais e certas manifestações dos sintomas da vida. Estes se combinam para formar o corpo, ou o campo de atividades. E os versos oito a doze, de amānitvam até tattvā-jñānārtha-darśanam, descrevem o processo do conhecimento através do qual podem-se entender as duas categorias de conhecedores do campo de atividades, ou seja, a alma e a Superalma. Depois, os versos treze a dezoito, começando de anādi mat-param e continuando até hṛdi sarvasya viṣṭhitam, descrevem a alma e o Senhor Supremo, ou a Superalma.

Seega käsitleti kolme teemat: tegevusvälja (ehk keha); teadmiste omandamise protsessi ning hinge ja Ülihinge. Käesolevas värsis rõhutatakse eriti seda, et üksnes Jumala pühendunud suudavad kõiki neid kolme teemat lõpuni mõista. Seega on „Bhagavad-gītā" pühendunute jaoks ülimalt kasulik raamat ning just nimelt Kṛṣṇa pühendunud on need, kes saavutavad kõrgeima eesmärgi – vaimse maailma – ning omandavad Kõigekõrgema Jumalaga, Kṛṣṇaga samase looduse. Teisisõnu väljendudes võib öelda, et üksnes pühendunud suudavad „Bhagavad-gītāt" mõista ning saavutada ihaldatud lõpptulemuse. Teiste jaoks ei ole see võimalik.

Assim descreveram-se três itens: o campo de atividade (o corpo), o processo de compreensão e a alma e a Superalma. Descreve-se especificamente aqui que só os devotos imaculados do Senhor podem entender muito bem estes três itens. Então, para estes devotos o Bhagavad-gītā tem muita utilidade; eles podem atingir a meta suprema, a natureza do Senhor Supremo, Kṛṣṇa. Em outras palavras, só os devotos, e não os outros, podem compreender o Bhagavad-gītā e obter o resultado desejado.