TEXT 19

Tekst

Text

iti kṣetraṁ tathā jñānaṁ
jñeyaṁ coktaṁ samāsataḥ
mad-bhakta etad vijñāya
mad-bhāvāyopapadyate

Synonyms

iti — sel moel; kṣetram — tegevusvälja (keha); tathā — samuti; jñānam — teadmisi; jñeyam — teadmiste objekti; ca — samuti; uktam — kirjeldatud; samāsataḥ — kokkuvõtlikult; mat-bhaktaḥ — Minu pühendunu; etat — kõike seda; vijñāya — pärast mõistmist; mat-bhāvāya — Minu loodusele; upapadyate — saavutab.

iti — auf diese Weise; kṣetram — das Tätigkeitsfeld (der Körper); tathā — auch; jñānam — Wissen; jñeyam — den Gegenstand des Wissens; ca — auch; uktam — beschrieben; samāsataḥ — zusammengefaßt; mat-bhaktaḥ — Mein Geweihter; etat — dies alles; vijñāya — nachdem er verstanden hat; mat-bhāvāya — zu Meiner Natur; upapadyate — gelangt.

Translation

Sedasi olen Ma kirjeldanud lühidalt tegevusvälja [ehk keha], teadmisi ning teadmiste objekti. Ainult Minu pühendunud suudavad neid teadmisi lõpuni mõista ning omandada seeläbi Minuga samase looduse.

Somit habe Ich das Tätigkeitsfeld [den Körper], das Wissen und den Gegenstand des Wissens zusammenfassend beschrieben. Nur Meine Geweihten können dies vollständig verstehen, und so erreichen sie Meine Natur.

Purport

Jumal on lühidalt kirjeldanud keha, teadmisi ja teadmiste objekti. Need teadmised koosnevad kolmest aspektist: teadjast, teadmiste objektist ning teadmise protsessist. Kokku nimetatakse neid kõiki vijñānaks ehk teadmiste teaduseks. Jumala vankumatud pühendunud võivad otseselt mõista neid täiuslikke teadmisi, teiste inimeste jaoks need teadmised aga ei avane. Monistid väidavad, et lõpptulemusena saab nimetatud kolmest aspektist üks, kuid pühendunud ei saa selle väitega nõustuda. Teadmised ning teadmiste arendamine tähendavad oma algse olemuse mõistmist Kṛṣṇa teadvuses. Hetkel oleme me juhitud materiaalsest teadvusest, kuid niipea kui me suuname kogu oma teadvuse Kṛṣṇa tegevustele ning teadvustame, et Kṛṣṇa on kõik, jõuame me tõeliste teadmisteni. Teisisõnu öeldes pole teadmised midagi muud kui pühendunud teenimise mõistmise algstaadium. Viieteistkümnendas peatükis tuuakse selle kohta üksikasjalikud selgitused.

ERLÄUTERUNG: Der Herr hat in einer Zusammenfassung den Körper, das Wissen und den Gegenstand des Wissens beschrieben. Dieses Wissen umfaßt drei Aspekte: denjenigen, der das Wissen hat, den Gegenstand des Wissens und den Vorgang, dieses Wissen zu erlangen. Zusammen nennt man sie vijñāna, die Wissenschaft des Wissens. Die unverfälschten Geweihten des Herrn können dieses vollkommene Wissen direkt verstehen. Andere sind dazu nicht imstande. Die Monisten sagen, daß diese drei Dinge letztlich eins werden, doch die Gottgeweihten stimmen dem nicht zu. Wissen und die Entwicklung von Wissen bedeuten, sich selbst durch Kṛṣṇa-Bewußtsein zu verstehen. Wir werden von materiellem Bewußtsein geleitet, doch sobald wir unser gesamtes Bewußtsein auf Kṛṣṇas Taten übertragen und erkennen, daß Kṛṣṇa alles ist, erreichen wir wirkliches Wissen. Mit anderen Worten, Wissen ist nichts anderes als die Vorstufe des vollkommenen Verständnisses von hingebungsvollem Dienst. Dies wird im Fünfzehnten Kapitel ausführlich erklärt.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuuendas ja seitsmendas värsis, alates sõnadest mahā-bhūtāni kuni sõnadeni cetanā dhṛtiḥ, analüüsitakse materiaalseid elemente ning teatud elu tunnuste avaldumisi. Need koos moodustavad elusolendi keha ehk tegevusvälja. Ning kaheksandast kaheteistkümnenda värsini, alates sõnast amānitvam kuni sõnadeni tattva-jñānārtha-darśanam, kirjeldatakse teadmiste omandamise protsessi mõlema tegevusvälja tundja, nii hinge kui Ülihinge mõistmiseks. Seejärel tuuakse värssides kolmteist kuni kaheksateist, alates sõnadest anādi mat-param kuni sõnadeni hṛdi sarvasya viṣṭhitam, nii hinge kui ka Kõigekõrgema Jumala ehk Ülihinge kirjeldused.

Zusammenfassend kann man sagen, daß die Verse 6 und 7, angefangen mit den Worten mahā-bhūtāni bis cetanā dhṛtiḥ, eine Analyse der materiellen Elemente und gewisser Manifestationen von Lebensmerkmalen darstellen. Diese Faktoren bilden zusammen den Körper, das Tätigkeitsfeld. Die Verse 8 bis 12, von amānitvam bis tattva-jñānārtha- darśanam, beschreiben den Vorgang des Wissens, um die zwei verschiedenen Kenner des Tätigkeitsfeldes, nämlich die Seele und die Überseele, zu verstehen. Und die Verse 13 bis 18, von anādi mat-param bis hṛdi sarvasya viṣṭhitam, beschreiben die Seele und den Höchsten Herrn, die Überseele.

Seega käsitleti kolme teemat: tegevusvälja (ehk keha); teadmiste omandamise protsessi ning hinge ja Ülihinge. Käesolevas värsis rõhutatakse eriti seda, et üksnes Jumala pühendunud suudavad kõiki neid kolme teemat lõpuni mõista. Seega on „Bhagavad-gītā" pühendunute jaoks ülimalt kasulik raamat ning just nimelt Kṛṣṇa pühendunud on need, kes saavutavad kõrgeima eesmärgi – vaimse maailma – ning omandavad Kõigekõrgema Jumalaga, Kṛṣṇaga samase looduse. Teisisõnu väljendudes võib öelda, et üksnes pühendunud suudavad „Bhagavad-gītāt" mõista ning saavutada ihaldatud lõpptulemuse. Teiste jaoks ei ole see võimalik.

Somit wurden drei verschiedene Punkte beschrieben: das Tätigkeitsfeld (der Körper), der Vorgang der Erkenntnis wie auch die Seele und die Überseele. Im vorliegenden Vers wird nun speziell darauf hingewiesen, daß nur die unverfälschten Geweihten des Herrn diese drei Punkte richtig verstehen können. Für diese Gottgeweihten hat die Bhagavad-gītā vollen Nutzen, und es sind diese Gottgeweihten, die das höchste Ziel, die Natur Kṛṣṇas, des Höchsten Herrn, erreichen können. Mit anderen Worten, nur die Gottgeweihten, und niemand anders, sind in der Lage, die Bhagavad-gītā zu verstehen und das gewünschte Ergebnis zu erlangen.