TEXT 19
ТЕКСТ 19
Tekst
Текст
jñeyaṁ coktaṁ samāsataḥ
mad-bhakta etad vijñāya
mad-bhāvāyopapadyate
гйеям̇ чоктам̇ сама̄сатах̣
мад-бхакта етад вигя̄я
мад-бха̄ва̄йопападяте
Synonyms
Дума по дума
iti — sel moel; kṣetram — tegevusvälja (keha); tathā — samuti; jñānam — teadmisi; jñeyam — teadmiste objekti; ca — samuti; uktam — kirjeldatud; samāsataḥ — kokkuvõtlikult; mat-bhaktaḥ — Minu pühendunu; etat — kõike seda; vijñāya — pärast mõistmist; mat-bhāvāya — Minu loodusele; upapadyate — saavutab.
ити – така; кш̣етрам – полето на дейностите (тялото); татха̄ – също; гя̄нам – знание; гйеям – познаваемото; ча – също; уктам – е описано; сама̄сатах̣ – накратко; мат-бхактах̣ – мой предан; етат – всичко това; вигя̄я – след като разбере; мат-бха̄ва̄я – моята природа; упападяте – достига.
Translation
Превод
Sedasi olen Ma kirjeldanud lühidalt tegevusvälja [ehk keha], teadmisi ning teadmiste objekti. Ainult Minu pühendunud suudavad neid teadmisi lõpuni mõista ning omandada seeläbi Minuga samase looduse.
Аз описах накратко полето на дейностите (тялото), знанието и познаваемото. Само моите предани могат да разберат това напълно и така да достигнат до моята природа.
Purport
Пояснение
Jumal on lühidalt kirjeldanud keha, teadmisi ja teadmiste objekti. Need teadmised koosnevad kolmest aspektist: teadjast, teadmiste objektist ning teadmise protsessist. Kokku nimetatakse neid kõiki vijñānaks ehk teadmiste teaduseks. Jumala vankumatud pühendunud võivad otseselt mõista neid täiuslikke teadmisi, teiste inimeste jaoks need teadmised aga ei avane. Monistid väidavad, et lõpptulemusena saab nimetatud kolmest aspektist üks, kuid pühendunud ei saa selle väitega nõustuda. Teadmised ning teadmiste arendamine tähendavad oma algse olemuse mõistmist Kṛṣṇa teadvuses. Hetkel oleme me juhitud materiaalsest teadvusest, kuid niipea kui me suuname kogu oma teadvuse Kṛṣṇa tegevustele ning teadvustame, et Kṛṣṇa on kõik, jõuame me tõeliste teadmisteni. Teisisõnu öeldes pole teadmised midagi muud kui pühendunud teenimise mõistmise algstaadium. Viieteistkümnendas peatükis tuuakse selle kohta üksikasjalikud selgitused.
Бог описа накратко тялото, знанието и познаваемото. Това знание включва в себе си три аспекта: познаващия, обекта на познание и процеса на познание. Взети заедно, те са наричани вигя̄на – наука за знанието. Чистите предани на Бога лесно постигат съвършено знание. Другите са неспособни да го разберат. Монистите казват, че в крайната фаза тези три аспекта стават едно, но преданите не приемат това. Знание и процес на познание означава да разбереш себе си в Кр̣ш̣н̣а съзнание. Ние сме ръководени от материално съзнание, но веднага щом го насочим в дейности за Кр̣ш̣н̣а и осъзнаем, че Кр̣ш̣н̣а е всичко, постигаме истинско знание. С други думи, знанието не е нищо друго, освен един предварителен етап към съвършено разбиране на преданото служене. В петнайсета глава това ще бъде подробно обяснено.
Kokkuvõttes võib öelda, et kuuendas ja seitsmendas värsis, alates sõnadest mahā-bhūtāni kuni sõnadeni cetanā dhṛtiḥ, analüüsitakse materiaalseid elemente ning teatud elu tunnuste avaldumisi. Need koos moodustavad elusolendi keha ehk tegevusvälja. Ning kaheksandast kaheteistkümnenda värsini, alates sõnast amānitvam kuni sõnadeni tattva-jñānārtha-darśanam, kirjeldatakse teadmiste omandamise protsessi mõlema tegevusvälja tundja, nii hinge kui Ülihinge mõistmiseks. Seejärel tuuakse värssides kolmteist kuni kaheksateist, alates sõnadest anādi mat-param kuni sõnadeni hṛdi sarvasya viṣṭhitam, nii hinge kui ka Kõigekõrgema Jumala ehk Ülihinge kirjeldused.
Сега, обобщавайки, можем да разберем, че 6 и 7 стих, от маха̄-бхӯта̄ни до четана̄ дхр̣тих̣, анализират материалните елементи и някои проявления на признаците на живот. Те се съединяват, за да оформят тялото, полето на дейностите. А стиховете от 8 до 12, от ама̄нитвам до таттва-гя̄на̄ртха-даршанам, описват процеса на знанието, чрез което разбираме двата вида познавачи на полето на дейностите – душата и Свръхдушата. След това стиховете от 13 до 18, които започват с а̄нади мат-парам и продължават до хр̣ди сарвася виш̣т̣хитам, описват душата и Върховния Бог, Свръхдушата.
Seega käsitleti kolme teemat: tegevusvälja (ehk keha); teadmiste omandamise protsessi ning hinge ja Ülihinge. Käesolevas värsis rõhutatakse eriti seda, et üksnes Jumala pühendunud suudavad kõiki neid kolme teemat lõpuni mõista. Seega on „Bhagavad-gītā" pühendunute jaoks ülimalt kasulik raamat ning just nimelt Kṛṣṇa pühendunud on need, kes saavutavad kõrgeima eesmärgi – vaimse maailma – ning omandavad Kõigekõrgema Jumalaga, Kṛṣṇaga samase looduse. Teisisõnu väljendudes võib öelda, et üksnes pühendunud suudavad „Bhagavad-gītāt" mõista ning saavutada ihaldatud lõpptulemuse. Teiste jaoks ei ole see võimalik.
Така тук са описани три предмета: полето на дейността (тялото), процесът на разбиране, душата и Свръхдушата. Специално се подчертава, че само чистите предани на Бога могат да разберат ясно всичко това. За тях Бхагавад-гӣта̄ е особено полезна. Те могат да постигнат най-висшата цел, природата на Върховния Бог, Кр̣ш̣н̣а. С други думи, само преданите могат да разберат Бхагавад-гӣта̄ и да постигнат желания резултат.