Skip to main content

TEXT 18

TEXT 18

Tekst

Text

jyotiṣām api taj jyotis
tamasaḥ param ucyate
jñānaṁ jñeyaṁ jñāna-gamyaṁ
hṛdi sarvasya viṣṭhitam
jyotiṣām api taj jyotis
tamasaḥ param ucyate
jñānaṁ jñeyaṁ jñāna-gamyaṁ
hṛdi sarvasya viṣṭhitam

Synonyms

Synonyms

jyotiṣām — kõikides valgusallikates; api — samuti; tat — see; jyotiḥ — valguse allikas; tamasaḥ — pimedus; param — väljaspool; ucyate — öeldakse; jñānam — teadmised; jñeyam — teada olema; jñāna-gamyam — teadmiste abil lähenetav; hṛdi — südames; sarvasya — igaühe; viṣṭhitam — asetsev.

jyotiṣām — in allen Leuchtkörpern; api — auch; tat — das; jyotiḥ — die Quelle des Lichtes; tamasaḥ — der Dunkelheit; param — jenseits; ucyate — wird genannt; jñānam — Wissen; jñeyam — das zu Erkennende; jñāna- gamyam — durch Wissen zu erreichen; hṛdi — im Herzen; sarvasya — eines jeden; viṣṭhitam — sich befindend.

Translation

Translation

Tema on kõikide valgusallikate valguse allikas. Ta asub väljaspool mateeria pimedust ning on mitteavaldunud. Ta on nii teadmised, teadmiste objekt kui ka teadmiste eesmärk. Ta asetseb igaühe südames.

Sie ist die Lichtquelle in allen Leuchtkörpern. Sie befindet Sich jenseits der Dunkelheit der Materie und ist unmanifestiert. Sie ist das Wissen, Sie ist der Gegenstand des Wissens, und Sie ist das Ziel des Wissens. Sie befindet Sich im Herzen eines jeden.

Purport

Purport

Ülihing, Jumala Kõrgeim Isiksus, on kõikide valgusallikate nagu Päike, Kuu ja tähed, valguse allikaks. Vedakirjandusest saame me teada, et vaimses kuningriigis pole vajadust Päikese või Kuu järele, sest sealseid planeete valgustab Kõigekõrgema Jumala sära. Materiaalses maailmas on see Jumala vaimne sära – brahmajyoti – kaetud mahat-tattva, materiaalsete elementidega, ning seetõttu vajame me valguse saamiseks Päikest, Kuud, elektrit jne. Vaimses maailmas selliste nähtuste järele aga vajadus puudub. Vedakirjanduses öeldakse selgelt, et kõik valgustub tänu Jumala helendavale särale. Seega on ilmne, et Jumala asupaik ei ole mitte see materiaalne maailm. Ta asub vaimses maailmas, mis on meist väga kaugel vaimses taevas. Ka seda kinnitatakse meile vedakirjanduses. Āditya-varṇaṁ tamasaḥ parastāt. („Śvetāśvatara Upaniṣad" 3.8) Jumal on just nagu Päike, mis levitab igavesti Enda ümber valgust, kuid Ta Ise asub kaugel väljaspool seda materiaalse maailma pimedust.

ERLÄUTERUNG: Die Überseele, die Höchste Persönlichkeit Gottes, ist die Lichtquelle in allen Leuchtkörpern wie der Sonne, dem Mond und den Sternen. Aus den vedischen Schriften erfahren wir, daß im spirituellen Königreich Sonne und Mond nicht nötig sind, weil dort alles von der Ausstrahlung des Höchsten Herrn erleuchtet wird. In der materiellen Welt ist dieses brahmajyoti, die spirituelle Ausstrahlung des Herrn, vom mahat-tattva, den materiellen Elementen, bedeckt. Deshalb benötigen wir in der materiellen Welt die Hilfe von Sonne, Mond, Elektrizität usw., um Licht zu haben. In der spirituellen Welt aber sind solche Dinge nicht nötig. Die vedischen Schriften erklären, daß nur aufgrund Seiner leuchtenden Ausstrahlung alles erleuchtet ist. Es ist deshalb klar, daß Sein Aufenthaltsort nicht in der materiellen Welt liegt. Er weilt in der spirituellen Welt, weit, weit entfernt im spirituellen Himmel. Auch dies wird in den vedischen Schriften bestätigt: Āditya-varṇaṁ tamasaḥ parastāt (Śvetāśvatara Upaniṣad 3.8). Er ist ewig leuchtend wie die Sonne, doch Er befindet Sich weit jenseits der Dunkelheit der materiellen Welt.

Tema teadmised on transtsendentaalsed. Vedakirjanduses kinnitatakse, et Brahman esindab transtsendentaalsete teadmiste tuuma. Sellele, kes ihaldab tõusta vaimsesse maailma, annab teadmised iga elusolendi südames viibiv Kõigekõrgem Jumal. Ühes vedalikus mantras („Śvetāśvatara Upaniṣad" 6.18) öeldakse: taṁ ha devam ātma-buddhi-prakāśaṁ mumukṣur vai śaraṇam ahaṁ prapadye. Kui inimene vähegi soovib saavutada vabanemist, peab ta alistuma Jumala Kõrgeimale Isiksusele. Mis puutub lõplike teadmiste eesmärki, siis selle kohta leiame me vedakirjandusest järgmise kinnituse: tam eva viditvāti mṛtyum eti. „Üksnes Jumalat tundes on võimalik pääseda vabaks sünni ja surma ahelaist." („Śvetāśvatara Upaniṣad" 3.8)

Sein Wissen ist transzendental. Die vedischen Schriften bestätigen, daß das Brahman konzentriertes transzendentales Wissen ist. Demjenigen, der bestrebt ist, in die spirituelle Welt erhoben zu werden, wird dieses Wissen vom Höchsten Herrn, der Sich in jedem Herzen befindet, gegeben. In einem vedischen mantra (Śvetāśvatara Upaniṣad 6.18) heißt es: taṁ ha devam ātma-buddhi-prakāśaṁ mumukṣur vai śaraṇam ahaṁ prapadye. Man muß sich der Höchsten Persönlichkeit Gottes ergeben, wenn man tatsächlich befreit werden will. Und was das Ziel endgültigen Wissens betrifft, so wird dies ebenfalls in den vedischen Schriften definiert: tam eva viditvāti mṛtyum eti. „Nur wenn man Ihn kennt, kann man die Grenzen von Geburt und Tod überwinden.“ (Śvetāśvatara Upaniṣad 3.8)

Jumal asetseb kõrgeima valitsejana igaühe südames. Kõigekõrgema käed ja jalad asuvad kõikjal, erinevalt individuaalsest hingest. Seepärast tuleb tunnistada, et tegevusväljal on kaks tundjat: individuaalne hing ning Ülihing. Individuaalse hinge käed ja jalad saavad korraga olla ainult ühes paigas, kuid Kṛṣṇa käed ja jalad ulatuvad kõikjale. Sedasi kinnitatakse „Śvetāśvatara Upaniṣadis" (3.17): sarvasya prabhum īśānaṁ sarvasya śaraṇaṁ bṛhat. Jumala Kõrgeim Isiksus, Ülihing, on kõikide elusolendite prabhu ehk isand, ning seega on Ta ka kõikide elusolendite lõplik varjupaik. Sellest võib järeldada, et Ülihing ning individuaalne hing on alati erinevad. Seda ei saa mitte keegi eitada.

Er weilt im Herzen eines jeden als höchster Lenker. Die Hände und Beine des Höchsten sind überallhin verbreitet, was man von der individuellen Seele nicht behaupten kann. Deshalb muß man anerkennen, daß es zwei Kenner des Tätigkeitsfeldes gibt – die individuelle Seele und die Überseele. Unsere Hände und Beine befinden sich nur an einem Ort, doch Kṛṣṇas Hände und Beine sind überallhin verbreitet. Das wird in der Śvetāśvatara Upaniṣad (3.17) bestätigt: sarvasya prabhum īśānaṁ sarvasya śaraṇaṁ bṛhat. Die Höchste Persönlichkeit Gottes, die Überseele, ist der prabhu, der Herr, aller Lebewesen; deshalb ist Sie die letztliche Zuflucht aller Lebewesen. Man kann also die Tatsache nicht leugnen, daß die Höchste Überseele und die individuelle Seele immer verschieden sind.