Skip to main content

TEXT 17

VERSO 17

Tekst

Texto

avibhaktaṁ ca bhūteṣu
vibhaktam iva ca sthitam
bhūta-bhartṛ ca taj jñeyaṁ
grasiṣṇu prabhaviṣṇu ca
avibhaktaṁ ca bhūteṣu
vibhaktam iva ca sthitam
bhūta-bhartṛ ca taj jñeyaṁ
grasiṣṇu prabhaviṣṇu ca

Synonyms

Sinônimos

avibhaktam — mittejagunenud; ca — samuti; bhūteṣu — kõikides elusolendites; vibhaktam — jagatud; iva — just kui; ca — samuti; sthitam — asetsev; bhūta-bhartṛ — kõikide elusolendite alalhoidja; ca — samuti; tat — see; jñeyam — tuleb mõista; grasiṣṇu — neelates; prabhaviṣṇu — arendades; ca — samuti.

avibhaktam — sem divisão; ca — também; bhūteṣu — em todos os seres vivos; vibhaktam — dividido; iva — como se; ca — também; sthitam — situado; bhūta-bhartṛ — o mantenedor de todas as entidades vivas; ca — também; tat — isso; jñeyam — deve ser compreendido; grasiṣṇu — devorando; prabhaviṣṇu — desenvolvendo; ca — também.

Translation

Tradução

Ehkki Ülihing näib olevat jagunenud kõikide olendite vahel, ei ole Teda tegelikult kunagi võimalik jagada. Ta on üks tervik. Ehkki Ta on kõikide elusolendite alalhoidja, tuleb mõista, et tänu Temale leiavad aset ka häving ja areng.

Embora pareça estar dividido entre todos os seres, a Superalma nunca Se divide. Sua situação é sempre a mesma. Embora Ele seja o mantenedor de toda entidade viva, deve-se compreender que Ele devora e desenvolve tudo.

Purport

Comentário

Jumal asub Ülihingena igaühe südames. Kas tähendab see seda, et Ta on jagunenud? Ei, tegelikult on Ta alati üks. Tihti tuuakse sellega seoses näide Päikesest. Päike püsib alati meridiaani kohal, ent kui me liigume kõik näiteks viis tuhat miili erinevates suundades ning küsime siis: „Kus on Päike?", näitaks igaüks meist oma pea kohale. Vedakirjanduses tuuakse see näide osutamaks tõsiasjale, et ehkki Jumal on jagamatu, näib Ta olevat mitmeks jagunenud. Vedakirjanduses öeldakse ka seda, et üks ja sama Viṣṇu viibib kõikjal tänu Oma kõikvõimsusele, samamoodi nagu üks ja sama Päike paistab korraga paljudele inimestele paljudes eri paikades. Ning kuigi Kõigekõrgem Jumal on kõikide elusolendite alalhoidja, on Ta hävituse hetkel ka kõige hävitaja. Sellele leidub kinnitus üheteistkümnendas peatükis, kus Jumal ütleb, et Ta on tulnud hävitama kõiki Kurukṣetra väljale kogunenud sõdalasi. Samuti mainis Ta, et ka aja kujul hävitab Ta kõik. Tema on kõige hävitaja ja surmaja. Kui toimub loomine, siis äratab Jumal kõik elusolendid nende algupärasest seisundist, hävitamise hetkel aga neelab Ta kõik nad endasse. Vedalikud hümnid kinnitavad, et Jumal Kṛṣṇa on kõikide elusolendite allikas ja rahupaik. Loomise järel lebab kõik Tema kõikvõimsuses ning hävitamise järel pöördub kõik taas tagasi Temasse puhkama. Sedasi kinnitavad meile vedalikud hümnid. Yato vā imāni bhūtāni jāyante yena jātāni jīvanti yat prayanty abhisaṁviśanti tad brahma tad vijijñāsasva. („Taittirīya Upaniṣad" 3.1)

O Senhor está situado nos corações de todos como Superalma. Acaso isto significa que Ele Se dividiu? Não. Na verdade, Ele é o mesmo. Dá-se o exemplo do Sol: O Sol no meridiano fica numa posição específica. E se alguém percorrer dez mil quilômetros em qualquer direção e perguntar: “Onde está o Sol?”, todos dirão que ele está brilhando sobre sua cabeça. Dá-se este exemplo na literatura védica para mostrar que, embora seja indiviso, Ele está situado como se tivesse Se dividido. Também se diz na literatura védica que, por meio de Sua onipotência, o mesmo Viṣṇu está presente em toda a parte, assim como, para diferentes pessoas, o Sol aparece em muitos lugares. E ao chegar o momento da aniquilação, o Senhor Supremo, embora seja o mantenedor de todas as entidades vivas, devora tudo. Isto foi confirmado no Décimo Primeiro Capítulo quando o Senhor disse que viera para devorar todos os guerreiros reunidos em Kurukṣetra. Ele também mencionou que, sob a forma do tempo, Ele devora tudo. Ele é o aniquilador, o exterminador de todos. Quando acontece a criação, Ele desenvolve todas as coisas a partir do estado original delas, e no momento da aniquilação Ele as devora. Os hinos védicos confirmam o fato de que Ele é a origem de todas as entidades vivas e também o seu repouso. Após a criação, tudo repousa em Sua onipotência, e após a aniquilação, tudo volta a repousar nEle. Estas confirmações são dos hinos védicos. Yato vā imāni bhūtāni jāyante yena jātāni jīvanti yat prayanty abhisaṁ-viśanti tad brahma tad vijijñāsasva (Taittirīya Upaniṣad 3.1).